Obsah (6)

§ 29§ 108§ 22§ 23§ 150§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6202 Tsiviilasi X X ja

) § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul aruande koostamise seisuga igasugune vara. Kokku on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt 25 481,45 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks tegi ajutine haldur ettepaneku kanda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot.

1. Harju Maakohtu 29.05.2020 määrusega kohus määras D. X pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning summa tasumise tähtpäevaks 11.06.
2. Kohtu määratud tähtajaks raha ei ole kohtu deposiiti tasutud.
3. Harju Maakohtus 05.06.2020 toimunud istungil jäi ajutine haldur aruandes esitatud seisukohtade juurde. Avaldajad jäid esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused 5.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul osalused äriühingutes, sõidukid ning kinnisvara puudub. Võlgnikul oli Swedbank AS-s arvelduskonto x (saldo seisuga 26.05.2020 summas 0,00 eurot).
2. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg puudub ja ettemaksu saldo on 0,00 eurot. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja vastuse kohaselt võlgniku suhtes täitemenetluse registreis andmed puuduvad. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on ajutisele haldurile teadaolevalt kokku 25 481,45 eurot.
3. Vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita ajutise halduri hinnangul puudub. Praegusel juhul on halduri hinnangul selge, et võlgnikul puudub igasugune vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Pankrotxra moodustamise aluseks saavad

§ 108lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. 9. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema ootamatu haigestumine ja surm. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

10. Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. 2 11.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud tähtajaks raha kohtu deposiiti tasunud. 12. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. 13.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 14. Ajutine haldur taotles määrata 1434,24 eurot (12,45 tundi x 96 eurot ehk 1195,20 eurot, tasule lisandub käibemaks 239,04 eurot) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 35 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei pea põhjendatuks ajutise halduri tasu kokku rohkem kui 8 tunni ulatuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 768 eurot (8 x 96 = 768), millele lisandub käibemaks 153,60 eurot, s.o kokku 921,60 eurot. Kohtu arvates on ajutise halduri kulud summas 35 eurot mõistlikud ja vajalikud.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 15.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 16. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, so kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. Hüvitatav summa tuleb kanda büroo arvelduskontole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3