lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.04.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,20,004649, määrati Sergei Peskovskile
lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja palub juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna see on talle töö tõttu vajalik. Kahetseb toimepandut väga ning selgitab, et tal oli halb enesetunne ning suur konflikt lähedase isikuga. Istus rooli halvas enesetundes, kuna tahtis minna probleeme lahendama. Ei märganud, kui liikumiskiirus oli juba liiga liigne. Tunnistab oma süüd täielikult ja möönab, et pani toime suure rikkumise, kuid lisakaristusega kaasneb risk kaotada töökohta. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Sergei Peskovskile määratud karistuse põhjendatud, isik on varem samalaadse teo eest juba karistatud, käesoleval hetkel ületas kiirust mitte vähem kui 61 km/h. Palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid: kaebaja tunnistab, et ta ületas kiirust väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning ulatuses. Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga, videosalvestise ning sinna juurde kuuluva Prolog väljavõttega, tõendatud, et Sergei Peskovski juhtis 24.03.2020 kell 10.12 ajal mootorsõidukit BMW 335I, r/n xX, kiirusega 136 +/-5 km/h, alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h. Prolog väljavõttega on tõendatud, et 24.03.2020 kell 10.12 mõõtis politseiametnik E V Peterburi teel LaserCam4 (LE0046) kiirusemõõturiga mootorsõiduki BMW 335I, r/n xX, kiiruseks 136 +/-5 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. Täiendkoolituse väljavõtte kohaselt oli politseiametnik Eli Viielol läbitud pädeva mõõtja koolitus Taatlustunnistusest nähtub, et nimetatud ajal ja kohas kasutatud kiirusemõõtur oli taadeldud. 24.03.2020 on Sergei Peskovski andnud menetlusaluse isikuna ütluseid, mille kohaselt ta tunnistab, et tema oli see isik, kes 24.03.2020 juhtis sõiduautot BMW 335I, r/n xX. Selgitab, et ületas Järvevana teel sõidukiirust, kuna tundis ennast halvasti. Kahetseb toimepandut. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 4 järgi.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h.
lg 4 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on Sergei Peskovski toime pannud
lg 3 järgi sätestatud süüteo tahtlikult; isik ületas sõidukiirust väga suurel ulatuses, mistõttu pidi ta aru saama, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Samuti on ta selgitanud, et ületas kiirust, kuna soov oli minna ruttu konflikti lahendama, mis omakorda näitab, et ta soovis seda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 kohaselt võib sätestatud süüteo eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras Sergei Peskovskile rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600,00 eurot ning võttis lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja 09.04.2020 otsuse kohaselt on karistust kergendav asjaolu süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel arvestas menetleja asjaoluga, et varasemalt on Sergei Peskovski väärteokorras karistatud samalaadsete liiklusalase rikkumise eest, kuid eelnev karistus positiivset mõju ei avaldanud. Isik ületas sel korral sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eeltoodut arvestades tuleb Sergei Peskovskile sel korral kohaldada lisakaristust. Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. Menetleja poolt määratud põhikaristus jääb sanktsiooni keskmisesse määra. Karistamise mõistmisel on arvesse võetud Sergei Peskovski isikut ja süü suurust. Kohtu hinnangul ei ole, vaatamata sellele, et kaebaja on avaldanud kahetsust, kiiruse ületamise põhjendus, s.o konflikti lahendamine temale tähtsa isikuga, kergema karistuse kohaldamise aluseks. Sergei Peskovski süü on toimepandus suur; isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Kohus märgib, et sellises ulatuses kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik nii kaebajale kui kaasliiklejatele ning kuna tegemist on massiliselt toime pandava väärteoliigiga, siis ei saa karistusse suhtuda kergekäeliselt. Kohtuväline menetleja on Sergei Peskovski suhtes kohaldanud lisakaristust ning võtnud
Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Kohtu hinnangul on Sergei Peskovski suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuna isik on juba sarnase rikkumise eest varem karistatud. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et käesoleval hetkel on ta ületanud sõidukiirust väga suures ulatuses, s.o mitte vähem kui 61 km/h. Kuivõrd kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätmist eelkõige töökoha olemasolu tõttu, siis märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei saa töökoha kaotamine olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-11-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohus märgib, et võimalikud töökoha takistused pidid Sergei Peskovkile teada olema ka rikkumise ajal, sest eelnevalt oli teda juba samalaadse teo eest karistatud. Kohtu hinnangul sellise kiiruse valikul ei saa olla lubatud sõidukiiruse ületamine ootamatu. Isik, sõites 70 alas kiirusega 131 km/h, pidi aru saama, et ületab oluliselt sõidukiirust. Kuigi Sergei Peskovski on avaldanud kahetsust, ei ole see aluseks lisakaristuse tühistamisel. Antud asjas tuleb arvesse võtta toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ka ulatust ehk siis seda, et Sergei Peskovski, kes on varem kiiruse ületamise eest karistatud, ületas taaskord ja väga suures ulatuses. Siinkohal on karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (Sergei Peskovski mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et Sergei Peskovski hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, on eeltoodut arvestades vajalik lisakaristuse kohaldamine. Kohus märgib lisaks, et kuivõrd Sergei Peskovski on ületanud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h, siis puudub kohtul võimalus
lg 5 p 3 alusel kaaluda mõnevõrra väiksemat lisakaristust kui seda on määranud kohtuväline menetleja. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.