Obsah (11)

§ 113§ 115§ 73§ 68§ 118§ 24§ 27§ 34§ 56§ 57§ 4

Kriminaalasi 1-19-8360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märtsil 2020 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8360 Kohtunik Piret Liivo Rahavako

§ 113

lg 1 järgi Prokurör Kelly Kruusiz Süüdistatav Alexander Chernyshov, isikukood 36005200390, VF kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidusega, elukoht xxx, töökoht xx OÜ x, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Karine Nersesjan Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Alexander Chernyshov

§ 115järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 73lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistus pööratakse täitmisele osaliselt.

Koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 8 kuud ja 6 päeva.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 05.07.2019 ning lugeda täitmisele pööratud vangistus kantuks. Ülejäänud vangistus, s.o. 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva ei pöörata täitmisele, kui Alexander Chernyshov ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 11.03.

1. Tõkend - vahistamine - tühistada ning vabastada Alexander Chernyshov vahi alt kohtu saalis. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:
2. supikauss – asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn hävitada;
3. kaks puuteproovi verekahtlasest määrdumisest koridori põrandal – asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada;
4. V. Xi päevasärk – asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada;
5. V. Xi dressipüksid – asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada;
6. V. Xi ID-kaart – saadetud PPA Teabehaldus ja –menetlus osakonnale kehtetuks tunnistamiseks - hävitada;
7. V. Xi kaks valgest metallist sõrmust – asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada;
8. CD-plaat turvakaamera videosalvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde;
9. CD-plaat häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde;
10. V. Xi mobiiltelefon HTC – asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada;
11. V. Xi mobiiltelefon Samsung – asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179, alusel välja mõista Alexander Chernyshovilt riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot ja osaliselt kaitsja tasu 549.60 eurot. Menetluskulusid kokku 1425.60 eurot on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 118.80 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber
12. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Alexander Chernyshovile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS§ 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu summas 549.60 eurot ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud kogusummas 257.00 eurot – riigi kanda 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 02.04.
13. I Asjaolud ja menetluse käik: Alexander Chernyshovi süüdistatakse selles, et tema 04.07.2019 kella 23.19 ajal tõukas tahtlikult x asuvast korterist välja korterikaaslase X Xi, kes jõulise tõuke tagajärjel lõi kukla vastu koridori seina ning kukkus saadud löögi tagajärjel põrandale maha. Seejärel lõi Alexander Chernyshov tahtlikult maas lamavat X Xit neli korda rusikaga pea ja näo piirkonda ning ühe korra jalaga pea ja näo piirkonda, mööndes oma tegevusega mistahes raskete tagajärgede, s.h surma saabumise võimalikkust. Alexander Chernyshov tekitas tõukamise ja löökidega X Xile pea tömp trauma: mõlemapoolselt traumaatilised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdumisega ajuvatsakestesse, verevalumid kõõlustanul keha keskjoonel otsmiku-kiiru piirkonnas ja kuklakiiru piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas; nahamarrastused kukla-kiiru piiril ja vasaku kõrvalesta taguses piirkonnas; nahaalused verevalumid vasakul kukla-kiiru piirkonnas ja vasakul kõrvalestal ning kõrvalesta taguses piirkonnas. Tõukamise ja löökidega põhjustatud peatrauma tüsistusena tekkis ajuturse, mille tagajärjel X X suri SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 06.07.2019 kell 12.
14. Oma tegevusega pani Alexander Chernyshov tahtlikult toime teise inimese tapmise, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht: Prokurör kirjeldas, et Alexander Chernyshovi süüdistatakse teise inimese tahtlikus tapmises

§ 113lg 1 järgi.

Prokurör on seisukohal, et Alexander Chernyshovi süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud kohtumenetluses kogutud ning kohtuistungitel uuritud tõenditega. Kõnealuse kriminaalasja tõendite uurimise järgselt puudub kahtlus teo toimepanemises Alexander Chernyshovi poolt, sest nii isikuliste tõendite kui ka kirjalike tõendite kogum osutab üheselt just temale ning tõendab teo toimepanemist just süüdistuses kajastatud ulatuses ja viisil. Prokurör selgitas, et kõnealuse kuriteo puhul puudub vaidlus ajas ja kohas ehk selles, et tegu pandi toime just 04.07.2019 kella 23.19 ajal Tallinnas X x asuva korteri ukse taga koridoris. Nimetatu on kinnitatud eelkõige X koridori videosalvestisega, mille kohaselt 04.07.2019 kell 23.19 tõukab koridori lõpus paremal pool olevast korterist aluspükste väel olev meesterahvas kannatanu tugeva hooga vastu koridori seina ning lööb seejärel kannatanut neli korda käega ja üks kord jalaga pähe. Teo toimepanemise kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning tunnistajad I. X ja A. Kxti ütlused. Ka asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusega kinnitab teo toimepanemise aega ja kohta. Samuti tõi prokurör välja, et puudub vaidlus teo toimepanemise viisis ja vahendis. X koridori videosalvestise kohaselt 04.07.2019 kell 23.19 tõukab koridori lõpus paremal pool olevast korterist 3 aluspükste väel olev meesterahvas välja kannatanu tugeva hooga vastu koridori seina. Kannatanu lõi kukla vastu seina ja kukkus maha. Seejärel lõi aluspükste väel olev mees maas pikali olevat kannatanut neli korda käega näo piirkonda, vasakule poole. Pärast käega lööke lööb aluspükste väel meesterahvas üks kord maas lamajat vasaku jalaga näo piirkonda. Kell 23.19 lööja läheb tagasi tuppa, kust tõukas kannatanu enne välja. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti 19E-PÕS0019/286 kohaselt on kõik X Xil tuvastatud vigastused (pea tömp trauma ja nahaalused verevalumid paremal õla- ja küünarvarrel) iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal. Pea piirkonnas sedastatud vigastused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikaga, kängitsetud jalaga) ning löökide tagajärjel kukkumisest/hooga paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Arvestades kõõlustanul olevate verevalumite väikesi mõõtmeid on pea piirkonnas esinevad vigastused iseloomulikud pigem löökidest saadud vigastustele. Seega on täiesti objektiivsete tõenditega kinnitust leidnud asjaolu, et kannatanut on tõugatud ja löödud rusikate ja jalaga ning selle tegevuse tagajärjel tekkisid tal vigastused ja ta suri. Prokuröri seisukoha kohaselt puudub vaidlus kannatanu vigastuste ja surmapõhjuse osas. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest tõendab X Xi jõudmist haiglasse 05.07.2019 kell 00.11 ning diagnoosina on märgitud koljusisene verejooks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardist nähtuvalt on põhihaigusena märgitud subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia, millega kaasuvana on märgitud südameseisuskus eduka taaselustamisega. Kui brigaad sündmuskohale jõudis, siis kannatanul tuvastati asüstoolia ning alustati kohe elustamisega. Tallinna Kiirabi kiirabikaart kinnitab, et brigaadi saabudes oli meesterahvas koridoris pikali maas, ei hinga, nägu tsüanootiline, suust verejooks, peas haav, verejooks. Kohe alustatud elustamist ning pärast 5 min taastus südametöö. Kliinilise surma tekkeaeg on märgitud 23.22. Tallinna Kiirabi kiirabikaart – teise brigaadi saabudes toimus elustamine, patsient oli asüstoolne. Patsiendil fikseeriti kuklas hematoom, suust veri. Diagnoosina on märgitud südameseiskus eduka taaselustamisega, koljusisene vigastus, lahtine pealae lahtine haav. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab V. Xil suu piirkonnas kuivanud verejälgi, pealael marrastusi. Läbivaatus teostati haiglas pärast operatsiooni 05.07.2019 kell 01.51. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist 19E-PÕS0019/286 nähtuvalt on V. Xi surma põhjuseks pea tömp trauma: mõlemapoolselt traumaatilised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdumisega ajuvatsakestesse, verevalumid kõõlustanul keha keskjoonel otsmiku-kiiru piirkonnas ja kukla-kiiru piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas; nahamarrastused kukla-kiiru piiril ja vasaku kõrvalesta taguses piirkonnas; nahaalused verevalumid vasakul kukla-kiiru piirkonnas ja vasakul kõrvalestal ning kõrvalesta taguses piirkonnas. Kokku on pea piirkonnas võimalik eristada vähemalt viis erinevat mehhaanilise mõjutuse kohta. Peatrauma tüsistusena tekkis ajuturse, mis oli surma otseseks vahetuks põhjuseks. Surm saabus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel 06.07.2019 kell 12:29. Samuti märgib ekspert, et pea tömp trauma koos kõikide pea piirkonnas esinevate vigastustega ja vigastuste tüsistusena tekkinud ajutursega on eluohtlik tervisekahjustus. Nahaalused verevalumid paremal õla- ja küünarvarrel ei ole eluohtlikud tervisekahjustused ja nende paranemine kestab elaval inimesel kuni neli nädalat. Seega üheselt on tuvastatud eluohtlikud tervisekahjustused ning samuti mitteeluohtlikud tervisekahjustused, samuti surma põhjusena pea tömp trauma. Prokuröri seisukoha kohaselt puudub vaidlus ka teo toimepanija osas ehk selles, et kannatanu tappis justnimelt Alexander Chernyshov. Seda on näha nii turvakaamera salvestistelt kui ka A. Chernyshovi enda ütlustest. Kõiki eelnimetatud objektiivsesse koosseisu kuuluvaid asjaolusid kinnitavad prokuröri hinnangul ka süüdistatava enese ütlused, mida saab lugeda selles osas usaldusväärseks, kuivõrd need on kokkulangevad uuritud objektiivsete tõenditega. Eelnevat silmas pidades on kohtueelse menetluse 4 käigus tõendamist leidnud

§ 113lg 1 objektiivse koosseisu täitmine Alexander Chernyshovi poolt.

Sellest tulenevalt tuleb edasi analüüsida subjektiivset külge. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust – kavatsetust, otsest või kaudset tahtlust. Prokurör toob välja, et süüdistuse kohaselt on A. Chernyshovile esitatud süüdistus tahtliku tapmise toimepanemises ning kohtumenetluse käigus ei ole esile kerkinud asjaolusid, mis tahtliku tapmise ümber lükkaksid või annaksid aluse A. Chernyshovi poolt toime pandud teo ümber kvalifitseerimiseks mõne muu paragrahvi alusel, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04). Prokurör järeldas, et tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Lisaks viitab prokurör Riigikohtu lahendile 3-1-1-128-06, kus on märgitud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Sellist äärmuslikku ohtlikkust on kohus sidunud eelkõige vigastuste piirkonnaga. Prokurör selgitas, et A. Chernyshov tõukas kannatanut jõuliselt vastu seina, lüües kukla vastu seina, ning kui kannatanu oli tõuke tagajärjel maha kukkunud, siis lõi Alexander Chernyshov kannatanut korduvalt rusikatega ja üks kord jalaga pähe. Kohtupraktikas on pead peetud selliseks piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning põhjustada kannatanule raskeid tagajärgi, s.h surma. Seega kannatanu löömine just õrna ja välistele mõjutustele vastuvõtlikkusse piirkonda näitab tahtlust. Prokuröri hinnangul annab tahtlusest tunnistust ka löökide arv, mille süüdistatav kannatanu pihta tegi. A. Chernyshov lõi kannatanut viis korda ning löökidele eelnevalt ka tõukas kannatanut väga jõuliselt vastu seina. Korduvad löögid pähe kinnitavad asjaolu, et A. Chernyshovi tahtlus oli suunatud kannatanule mistahes raskusega tagajärgede tekitamisele. Siit edasi saab tapmistahtlust jaatada löögijõu tõttu. Videosalvestiselt on näha, kuidas A. Chernyshov tõukab kannatanu väga jõuliselt korterist välja vastu seina. Kannatanu kukub seejärel maha ja jääb liikumatult lebama. Tõukamise intensiivsus on näha videolt ning seda tegelikult on väga õigesti kirjeldanud ka süüdistatav öeldes: „Ta lendas üle koridori vastu seina ja kukkus peaga vastu seina.“ Ehk siis A. Chernyshov ise möönab, et kannatanu suisa lendas tema lükkamise/tõukamise tagajärjel üle koridori ja peaga vastu seina. Seejärel teeb A. Chernyshov veel viis lööki. Videolt on näha, et need löögid on tehtud tõesti vihaselt ja jõuliselt. Seda näitab kannatanu kehaasend ja jäsemete liikumine löökide tegemisel. Nõrgad löögid sellist tervisekahjustust ja surma kaasa ei tooks. Järelikult on tegemist intensiivse tõuke ja tugevate löökidega, mis omakorda kinnitab tahtluse olemasolu. Prokurör selgitas, et kohtupraktikas on teo toimepanemise vahendit ja selle omadusi peetud asjaoludeks, mis annavad aimu tahtluse olemasolust. Praegusel juhul on kannatanule tagajärjed põhjustatud mitme erineva vahendiga ja mitmel erineval viisil. Esmalt jõuline tõuge vastu seina ning seejärel rusikatega löögid ja siis jalalöök. A. Chernyshov läks teo toimepanemise käigus üle üha intensiivsema vahendi kasutamisele – esmalt tõuge, siis rusikalöögid, siis jalalöök. Seega kasutas ta kõiki nö käepäraseid vahendeid kannatanu tapmiseks. Prokurör vastas seisukoha väljendamisel enda poolt püstitatud küsimusele, kas A. Chernyshov oleks pidanud aru saama, et kannatanu seisund on raske? Kui ta oleks kontrollinud ja huvi tundnud, siis oleks ta aru saanud. Prokurör selgitab, et jõudis taolisele järeldusele kuna tunnistaja X X, kelle 5 kutsus A. Kxt, andis ütlusi, mille kohaselt kannatanu lebas maas ning ta välimus oli selline, et ta polnud purjus, vaid temaga oli midagi muud juhtunud: Aga siis selgus, et kuidagi näo värv oli selline juba sinakaks muutunud ja suust voolas verd, ei tundunud sellist olukorda, et oleks väga purjus inimesega. Mingi asi oleks nagu temaga juhtunud. Samuti kinnitas tunnistaja, et kannatanu mitte kuidagi ei reageerinud, pulss oli vaevu tuntav ja tunnistajale jäi mulje, et kannatanu on juba suremas. Ka tunnistaja A. Kxti ütluste kohaselt kannatanu kuidagi ei reageerinud ning ta läks valvurit kutsuma, kuna kannatanu võis kiirabi vajada. Prokuröri hinnangul kui täiesti kõrvalised isikud said aru, kui kehvas seisus on V. X, siis oleks pidanud sellest aru saama ka A. Chernyshov ise, kes ju teadis, mis kannatanuga juhtunud oli. Samuti vastas prokurör seisukoha väljendamisel enda poolt püstitatud järgmisele küsimusele, kas Alexander Chernyshov pidi ette nägema, et sellise teo tagajärjeks võib olla surm? Jah, ta pidi seda ette nägema. Vaadates kohtupraktikat ja tapmistegusid, siis on põhjendatud praktika, mille kohaselt olukorras, kus isik lööb kannatanut üks kord rusikaga näkku, kannatanu kukub ja sureb, et siis on tegemist

§ 118lg 1 p 7 kohaldamisega.

Praegusel juhul on olukord aga vastupidine – esmalt oli jõuline tõuge, mille tagajärjel kannatanu kukub ning seejärel lööb A. Chernyshov juba maas lamavat kannatanut korduvalt jõuliselt vastu pead esmalt rusikatega neli korda ja siis üks kord veel jalaga. Prokuröri hinnangul muudab A. Chernyshov oma rünnet selle toimumise käigus üha intensiivsemaks. Prokurör selgitab, et käesoleval juhul saaks

§ 118

lg 1 p 1 ja 7 rääkida olukorras, kus surm oleks saabunud selle vastu seina paiskumise tagajärjel. Siis võinuks tõesti öelda, et isik ei pidanud aru saama, et teise tõukamine vastu seina ja maha kukkumine võib kaasa tuua surma ja lootis seda tagajärge vältida. Siin aga jätkas A. Chernyshov oma tegu ning lõi korduvalt ja tugevalt maas lamavat kannatanut rusikate ja jalaga. Ise küll A. Chernyshov hindas oma löökide jõudu mitte täis intensiivsusega löökideks, kuid need pidid olema jõulised. Ekspert selgitas, et kõik löögid olid tehtud pigem sarnase jõuga. Video kinnitab, et on jõulised löögid ja A. Chernyshov tõuget iseloomustas samuti selline, et kannatanu lausa lendas vastu vastasseina. Prokurör järeldab, et seega süüdistatav ise on tegelikult möönnud, et kõik löögid olid jõulised. Iga tehtud rusikalöögi ja viimase jalalöögiga vähendas A. Chernyshov seda väidetavat lootust surma saabumist vältida. Mida rohkem lööd, seda tõenäolisemalt saabuvad rasked tagajärjed. Prokurör selgitab, et kannatanul esinev joove ei välista A. Chernyshovi tahtlust. Seisukohta selgitab prokurör sellega, et pahatihti on isikuvastased kuriteod toime pandud isikute vahel tekkinud tülide tõttu, kus on olnud kaasatud ka alkoholi tarvitamine. Kui öelda, et tappa saab ainult kainet inimest, siis see ei ole mingilgi määral kooskõlas seaduse ega ka kohtupraktikaga. Samuti kaldub absurdsusele väide, et kui süüdistatav teab, et kannatanu on tarvitanud alkoholi, siis see automaatselt välistab tapmistahtluse. Nii võiks ju väita ka seda, et iga inimene, kes tarvitab alkoholi, kaudselt möönab, et tema surm võib saabuda kergemini kui kainelt. Selliselt ei ole aga kannatanute õigused mingilgi määral kaitstud. Prokurör selgitas, et õigust inimelule tuleb kaitsta ka siis, kui kannatanu on joonud alkoholi. Mööda ei saa vaadata ka eksperdi selgitustest alkoholi tarvitamise seose kohta surma saabumisega. Ekspert selgitas, et ajuturse kujuneb välja mõlema puhul ehk siis nii trauma puhul kui ka mürgistuse puhul. Ei saa välistada, et see joove soodustas peaajuturse väljakujunemist. Prokurör peab oluliseks siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et joove võis küll soodustada ajuturse arengut, kuid ei põhjustanud seda. Lisaks on siinkohal oluline nüanss see, et eksperdilt ei küsitud küsimust joobe kohta seda konkreetset kannatanut silmas pidades, vaid tegemist oli üldist laadi küsimusega. Ka eksperdi vastus oli üldistav. Seega ei ole eksperdi selgitus otseselt seotud V. Xi seisundi ega selle konkreetse ekspertiisiaktiga. Ekspertiisiaktis on üheselt märgitud, et ajuturse tekkis peatrauma tüsistusena. Seega ei ole ajuturse tekkimine seotud mitte joobe, vaid peatraumaga ehk A. Chernyshovi tegevusega. Eeltoodust nähtuvalt leiab prokurör, et on tõendatud, et Alexander Chernyshov pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eelnevast nähtuvalt ei esine asjaolusid, millele tuginedes oleks Alexander Chernyshov saanud loota, et tagajärg ei saabu või et ta poleks aru 6 saanud, milliseid tagajärgi tema tegu võiks kaasa tuua. Prokurör tõi oma seisukohas välja asjaolu, et tõepoolest praegusel juhul on tõenditest näha, et esimesena solvas kannatanu Alexander Chernyshov’i ning karjus ta peale, selles osas ei ole vaidlust ja seda kinnitavad oma ütlustes nii S. X kui ka A. Chernyshov ise. Küll aga lähevad S. Xi ja A. Chernyshovi ütlused lahku selles, mis solvamisele järgnes – A. Chernyshov väidab, et kannatanu võttis kausist mureleid ja viskas nendega teda ning teisel korral viskas juba kausiga A. Chernyshovi. Tunnistaja S. X on andnud ütlusi, mille kohaselt see kauss murelitega oli öökapi peal ja kannatanu lõi selle kausi kapi pealt põrandale ning seal maas samas kohas oli see kauss ka järgmisel hommikul kui tunnistaja sündmuskohale tagasi tuli. Prokuröri hinnangul puudub alus kahelda tunnistaja S. X’i ütluste usaldusväärsuses. A. Chernyshov kinnitas enda ülekuulamisel kahel korral, et esmalt viskas V. X teda ainult murelitega ja nii tekkis roosa plekk ta voodiriietele. Prokuröri hinnangul selle roosa pleki olemasolu voodiriietel ei kinnita kuidagi seda, et V. X oleks visanud A. Chernyshovi kausiga. Prokuröri hinnangul on pigem usutav tunnistaja S. Xi versioon. Seda enam, et tunnistaja Z Z ütluste kohaselt A. Chernshovil mingeid väliseid vigastusi ei tuvastatud ning isiku läbivaatuse protokollist on samuti näha väliste vigastuste puudumine. Ka tunnistaja A. Kx ütles, et kui ta korter z uksele koputas ja A. Chernyshoviga suhtles, siis mingeid vigastusi ta ei näinud. Kui mingit kausiga viskamist siiski jaatada, polnud tegu kindlasti sellise intensiivsusega teoga, et A. Chernyshov oleks pidanud hakkama kannatanut peksma. A. Chernyshov ise oma ütlustes kinnitas ka, et ta eriti valu ei tundnud selle kausiga pihta saamise tagajärjel. Edasi, isegi kui jaatada kausiga viskamist ning kui eeldada, et süüdistatav selle kausiga ka pihta sai, siis tegelikult oli sellega rünne lõppenud. A. Chernyshov ise oma ütlustes kinnitas seda. Ta lausus: „Ta hakkas toast väljuma. Ma jõudsin talle järgi, ta oli juba praktiliselt toast väljunud, uks oli lahti, koridori peal.“ Nendest lausetest nähtub otseselt, et kannatanu oli juba iseenesest lahkumas, rünne oli lõppenud. A. Chernyshov pidi kannatanule järgi minema, et saaks talle vigastusi tekitada. Seda, et rünne oli justkui lõppenud, kinnitavad ka tunnistaja I. Xi ütlused, kelle sõnul jäi talle mulje, et kannatanu püüdis nagu eest ära põgeneda ja kohtualune oli talle sabas järgi kohe rusikatega näkku peksmas. Kõrvalisele isikule näis rünne lõppenuna. Seega ei ole siin võimalik rääkida mingist hädakaitsest kui õigusvastasust välistavast asjaolust. Prokuröri hinnangul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kaitsja seisukoht: Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et tapmise subjektiivne koosseis ei ole täidetud, süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja palub kohtul tapmistahtluse olemasolu tuvastamisel analüüsida, et tegemist võis olla provotseeritud tapmisega, mida kinnitab ka kannatanu teoeelne käitumine ja agressiivsus. Kohtule esitatud seisukohas kirjeldas kaitsja enne sisuliste asjaolude juurde minemist üldist olukorda, et igaüks elab oma elu nii nagu oskab. Ühel inimesel on oma kodu, pere, töökoht, mõnedel ei ole. Süüdistataval oli see kõik olemas - kodu, pere. Alexander Chernyshov on terve oma elu elanud õiguskuulekalt ja on olnud seaduskuulekas inimene, lahutades oma abielu oli ta sunnitud kolima X sotsiaalmajja, kus ta elas 3 kuud enne kõnealuses süüdistuses toodud sündmuse toimumist. Kaitsja selgitas, et sotsiaalmajas elavad erinevad inimesed, igaühel on oma iseloom ja ootused. Elades kolmekesi ühes sotsiaalmaja korteri toas, tuleb arvestada seal elavate teiste inimestega. Kaitsja hinnangul Alexander Chernyshov arvestas nii palju kui oli võimalik kuid kahjuks tagajärjeks on see, üks inimene on kaotanud oma elu. Süüdistatava kaitsja tõi välja oma seisukoha A. Chernoshovi süüdistuses inimese tapmises. Kaitsja selgitas, et süüdistatav on algusest peale tunnistanud oma süüd, korduvalt kahetsenud toimepandut viidates, et A. Chernyshov ei eita, et ta lõi

1. juulil 2019.a kella 23.19 ajal X Xit neli korda pea ja 7 näo piirkonda ja ühe korra jalaga näo ja pea piirkonda, kuid tal puudus igasugune tahtlus teo tagajärje suhtes, ehk ta ei pidanud võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning ei möönnud seda. Seega on kaitsja seisukohal, et antud juhul puudub tapmise subjektiivne koosseis. Kaitsja juhtis tähelepanu Riigikohtu otsusele (Riigikohtu
2. märtsi 2006.a kohtuotsus nr 3-1-1-14205), milles märgitakse, et vaieldamatult saab isiku teoeelne- ja järgne käitumine anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. Põhilise kriteeriumina on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas subjektiivse külje tuvastamisel nimetatud teo objektiivseid asjaolusid. Subjektiivse külje tuvastamisse peavad seega olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Kaitsja selgitab, mis juhtus
3. juulil 2019.a. A. Chernyshovi kohtus antud ütluste kohaselt algas sel päev tema tööpäev kl 07:00 ning lõppes 15:30, süüdistatav käis poest läbi ja suundus oma elukohta ehk X sotsiaalmajja. Ta oli hiljuti kolinud sinna ja elanud toas nr x viimased kolm kuud koos X X’iga ja Z X’iga. Süüdistatav rääkis oma esmakohtumisest X X’iga: ma tulin esimesel õhtul peale tööd, läksin sinna sisse, X oli seal toas, me tutvusime ja ta ütles mulle kohe, et tema elab siin väga ammu ja kõik saab siin toas olema nii, nagu tema ütleb. Ma ütlesin talle, et mul ei ole midagi vaja, lihtsalt peale tööd ainult puhata. Ma läksin tööle alati väga vara, ärkasin juba pool viis, aga 5:40 ma juba väljusin sealt toast. Tööliste laialivedu Tabasalus, see võttis aega. Ütlesin talle kohe, et mul ei ole siin midagi vaja, ma ei pretendeeri millelegi. Kaitsja juhib tähelepanu, et kannatanu tarvitas regulaarselt alkoholi, seda fakti kinnitavad nii X X kui ka Z X.
4. juulil 2019.a tuli süüdistatav tuppa, toas ei olnud mitte kedagi, läks oma voodi juurde ja märkas, et 200g kohvipurgi sisu oli tema voodi peale laiali puistatud. Sel ajal tuli Z X, selle toa teine elanik ning süüdistatav küsis, kes seda tegi. S. X vastas, et ta ei tea. Alexander Chernyshov, kes on oma iseloomu poolest rahulik ja tasakaalukas inimene, lihtsalt raputas voodi pealt selle puru maha põrandale ning läks valmistama endale õhtusööki, sõi õhtust ja heitis magama. A. Chernyshov rääkis: Heitsin magama ja ärkasin selle peale, et keegi karjub mulle kõva häälega kõrva. Lamasin näoga seina poole, tõstsin pead ja vaatasin, et seisab X. X hakkas karjuma. Ta oli alkoholijoobes. Ta karjus: miks sa siin vedeled, pederast, käid kõrvarõngaga, see on meremeeste traditsioon kanda kõrvarõngast, et sa ei hakka siin elama, ma viskan su siit välja ja küsis kus on minu neli purki. Kogu aeg on kolmest jutt, aga tegelikult nelja küsis. Sa ei hakka elama siin, ebatsensuursete väljenditega, et kao välja siit. Ütlesin, et Z, jäta mind rahule. See, et kannatanu oli tol õhtul agressiivne, kinnitas ka Z X, kes rõhutas, et kui Alexander oli juba voodis, siis X lähenes talle agressiivselt, ütles vangla žargoonis, et rott magad siin voodis, et varastasid minult kolm tühja pudelit, mis seisid seal nurgas. Alexander võttis, ta ei teadnud kelle pudelid need on ja viis taarapunkti ära. Aga need kolm tühja pudelit, mis seal seisid, olid tegelikult Xi omad. Kannatanu seisis Öökapi kõrval, Chernyshov lamas paremal küljel, keeras pea vasakule ja vaatas talle otsa. Chernyshov ütles talle rahulikult, et jäta mind rahule. Kannatanu hakkas karjuma, siis võttis kausist mureleid ja viskas süüdistatava pihta. See, et kannatanu oli alkoholijoobes agressiivne, kinnitab ka tunnistaja Z Kxt, kes rõhutas, et kui ta oli joonud, siis ta võis selliseid sõnu öelda, mille eest võis tõesti vastu pead saada. Ta võis inimesi solvata. A. Chernyshov jäi rahulikuks, seda kinnitavad ka Z Xi ütlused: Alexander reageeris normaalselt, ei olnud mitte mingit agressiooni Xi suhtes. Inimene heitis juba magama. Z X rõhutas, et ta seisis kogu aeg seal Alexandri voodi juures ja psühholoogiliselt nagu töötles teda, pudelitest rääkis mitu korda. Ta vastas, et oleme juba ära klaarinud selle pudelite asja. Xi poolt toimus psühholoogiline surve Alexandri suhtes. Z X rõhutas: et sel ajal, kui X seal Alexandri juures oli, sain aru, et tekib konflikt, ja selleks et meie vahel Xiga ei tekiks konflikti panin ennast riidesse ja läksin toast ära. Kui ma toast väljusin, siis sel ajal veel X seisis Alexandri voodi juures. Alexander lebas voodis pikali, keeras oma pea Xi poole, ikkagi 8 selgitas, et meil on see pudelite lugu klaaritud, et jäta mind rahule, et lõpeta ära. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu, olles alkoholijoobes, oma eelnimetatud sellise agressiivse käitumisega provotseeris Alexandri Chernyshovi ning süüdistatav reageeris sellele rahulikult ja tasakaalukalt näitamata kannatanu vastu mingit agressiooni. Tunnistaja Z X selleks, et vältida konflikti agressiivse kannatanuga, lahkus toast. Lahkus ka X. A.Chernyshov jäi magama. Mingi aja pärast ärkas süüdistatav uuesti üles, sest jällegi keegi karjus. Olin parema külje peal, vaatasin jälle seisab X, siis ta oli juba päris purjus. Jälle X sõimas pederastiks, et mis sa siin vedeled, kao siit välja, kus mu neli purki on, et sa ei hakka siin elama, viskan su välja siit. Ütlesin, Z, jäta mind rahule, mida sul vaja on. Jällegi ebatsensuursed väljendid. Ta võttis selle mureli kausi ja viskas selle minu poole ja see tabas mind kaela piirkonda. Kaitsja selgita, et tegemist oli keraamilise kaussiga, tema kaitsealune A. Chernyshov ei pidanud vastu, kargas püsti olles seejuures aluspükstes ja paljajalu. Kannatanu peale kausi viskamist hakkas toast väljuma, A. Chernyshov jõudis talle järele, lükkas teda, lõi teda neli korda peapiirkoda ja ühe korra jalaga. Lüües kannatanut neli korda peapiirkonda ja ühe korra palja jalaga pea piirkonda ei arvestanud A. Chernyshov võimaliku raske tagajärje saabumisega. Süüdistatav rõhutas ristküsitlemisel, et ta läks peale seda tuppa ja heitis magama, ta isegi ei mõelnud, et sellised tagajärjed võinuks olla. Kaitsja rõhutab, et neli korda pea piirkonda rusikaga löömine on loomulikult hinnatav ohuna kannatanu tervisele, kuid tegemist ei olnud sedavõrd äärmusliku ründega, mis annaks alust aktsepteerida tapmistahtluse olemasolu. Kaitsja viitab siinpool, et kohtuistungil oli küsitletud ka ekspert A A , kes juhtis tähelepanu, et kannatanul oli mürgistav joove, mis soodustas peaajuturse väljakujunemist. Ajuturse oligi surma otsene põhjus. Kannatanu surm ei olnud süüdistatavale objektiivselt omistatav. A. Chernyshov ei näinud kannatanu surma saabumise võimalust ette. Seega on kaitsja seisukohal, et süüdistatava poolne vägivald ei olnud sedavõrd intensiivne, et seda tuleks käsitada elu ohustava teona

§ 113

mõttes, mistõttu leiab kaitsja, et tapmise subjektiivne koosseis ei ole täidetud, süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et tapmise tahtlus on olemas, siis tegemist võis olla provotseeritud tapmisega, mida kinnitab ka kannatanu teoeelne käitumine ja agressiivsus, mistõttu tuleks kaitsja hinnangul tegu ümber kvalifitseerida. IV Kohtu seisukoht: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajate ja süüdistatava ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tuleb Alexander Chernyshov’i suhtes esitatud süüditus

§ 113

lg 1 järgi ümber kvalifitseerida ning Alexander Chernyshov süüdi tunnistada

§ 115järgi.

Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt.

§ 115

näol on tegemist provotseeritud tapmisega, mille objektiivne koosseis kattub tapmise (

§ 113lg 1) objektiivse koosseisuga.

Seega eeldab objektiivne koosseis käesoleval juhul esmalt teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamist ning seejärel provotseeritud tapmise koosseisu elemendi – tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamist süüdistataval. Teo tagajärjeks on teise inimese surm. Vaidlust ei ole faktilistes asjaoludes millal, kus, kuidas, millega tegu toime pandi. Sündmus leidis aset 04.07.2019 kella 23.19 ajal Tallinnas X asuva korteri ukse taga koridoris. Seda kinnitab X 9 koridori videosalvestis, millelt on näha, et 04.07.2019 kella 23.19 ajal tõukab koridori lõpus paremal pool olevast korterist aluspükste väel ja paljajalu olev meesterahvas (edaspidi süüdistatav) teise inimese (edaspidi kannatanu) tugeva hooga vastu koridori seina ning vahetult peale seda lööb süüdistatav kannatanut neli korda käega ja üks kord jalaga pea piirkonda. Videosalvestiselt on kohtu hinnangul tuvastatav, et süüdistatava isik on väga vihane ning tegevus toimub väga kiiresti hetke emotsioonide pinnalt kuivõrd visuaalsel videovaatlusel on võimalik käesoleval juhul järeldada, et taolise tegevuse hetkel on usutav, et süüdistatav ei mõtle mida ta teeb ning mis tagajärjed võiksid tema teol olla. Videosalvestiselt nähtub, et kell 23.19 läheb lööja tagasi tuppa, kust ta kannatanu enne välja tõukas. Kogu tegevus toimus vähem kui 1 minuti jooksul. Kohus hindab videosalvestit usaldusväärse tõendiks. Teo toimepanemise kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate I. X ja A. Kxt’i ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusega. Kohtule on esitatud helisalvestused CD-plaadil, mida on vaadeldud asitõendina asitõendi vaatlusprotokollis. Tegemist on kahe kõnega häirekeskusesse. Kohus on mõlemad kõned kuulanud ning kõne sisu kattub vaatlusprotokollis esitatuga. Vaatlusprotokolli kohaselt on häirekeskuse kõned salvestatud kahel korral. Üks kõne on tehtud sotsiaalmaja töötaja poolt, kes soovis kutsuda kiirabi majas lamavale teadvuseta inimesele. Teise kõne salvestuse vaatlusprotokollis kirjeldatakse kuidas häirekeskuse meedik juhendab teatajat elustama ja kontrollima, kas kannatanu on elus. Salvestistelt on kosta venekeelset kõrvalist juttu juhtunu kohta, tõlge on lisatud vaatlusprotokolli juurde. Tõlkest nähtub, et üks vestluses osaleja on süüdistatav. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldud 05.07.2019 algusega kell 17:20 aadressil X , Tallinn asuvat kahekordse korterielamu, trepikoda kus asuvad toad 206-214 teisel korrusel asuvaid ruume. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on eramu teise korruse koridoris korterite x ja x vahel näha verekahtlast määrdumist. Korter x asub koridori lõpus, paremat kätt, viimane uks. Tegemist on ühetoalise korteriga. Toa parempoolse seina ääres oleva voodi voodipesu on heleroosa määrdumisega ja kapi peal on keraamiline kauss, kõrgusega 7 cm. Kõik verekahtlased määrdumised on fotodel markeeritud numbritega, kauss tähistatud ning sündmuskohalt kaasa võetud. Kohus loeb sündmuskohavaatlusprotokollist tulenevalt tuvastatuks, et sündmuskohalt leitud ja asitõendina kaasa võetud kauss on keraamiline (toim lk 26). Kohtule esitatud kahest Tallinna Kiirabi kiirabikaardist nähtub, et kiirabi saabus sündmuskohale 23:

1. Anamneesi all on kirjas, et kiirabi saabumisel patsient X X lamab koridoris pikali maas, ei hinga, nägu tsüanootiline, suust verejooks, peas haav, verejooks. Kiirabi saabumise asüstoolia, koheselt elustatud ja 5 min massaaži ja 2 mg adrenaliini taastus pulsiga. Täpsustatud, et kuklas on haav. Kliinilise surma tekkeajana on märgitud 23:
2. Teise brigaadi saabudes vormistatud kiirabikaardist nähtub, et toimus elustamine, patsient oli asüstoolne. Patsiendil fikseeriti kuklas hematoom, suust veri. Diagnoosina on märgitud südameseiskus eduka taaselustamisega, koljusisene vigastus, lahtine pealae lahtine haav. Kohtule on esitatud SA PERH teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest. Nimelt on dokumendis fikseeritud, et 05.07.2019 kell 00:11 on toodud aadressilt X , Tallinn patsient, esmase diagnoosiga koljusisese verejooksu kohta. Seda kinnitab ka SA PERH patsiendi EMO kaart, millest nähtub, et arstliku läbivaatuse algus oli 05.07.2019 kell 00:
3. Põhihaigusena on märgitud Subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia ja südameseiskumine eduka taaselustamisega. Põhjuseks on toodud tömptrauma (vägivald) ja peamine kaebus on ka see, et patsienti on juba elustatud. Nähtuvalt esitatud tõendist on fikseeritud, et X X saabus haiglasse nii, et refleksid ei vallandunud, suust oli verejooks, omahingamise aktiivsus puudus. Prokurör juhtis 10 istungil kohtu tähelepanu asjaolule, et haigusekulu osas oli konsulteeritud telefoni teel valve neurokirurgiga, millest tulenevalt operatiivne ravi prognoosi ei oleks parandanud ning kannatanu suunati intensiivravile võimaliku organidoonorluse mõttega. Nähtuvalt esitatust on kohtule arusaadav, et sellises seisundis kannatanut ei olnud võimalik ravida. Nähtuvalt EMO kaardil fikseeritud andmetest peab kohus oluliseks lk 3 märgitust, millele viitas ka süüdistatava kaitsja, et kannatanul oli leitud plasmas etanool 3.51g/l kohta. X Xi isiku läbivaatuse protokolli kohaselt teostati läbivaatus haiglas, pärast operatsiooni 05.07.2019 kell 01.
4. Fikseeritud on kannatanu suupiirkonnas kuivanud vereplekid, pealael marrastused. Eritunnustena on märgitud kannatanu kehal tätoveering. Fototabel on isiku läbivaatuse lisana. Kannatanu asus läbivaatuse hetkel haigla voodis. Kohtule on esitatud surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0019/286, mille kohaselt on lahang teostatud 09-07.2019 Põhja-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas. Eksperdi arvamus põhineb ekspertiisimäärusest saadud lähteandmetel, surnukeha kohtuarstliku lahangu ja täiendavate uuringute (toksikoloogiauuring, histoloogiauuring) tulemustel ning kriminaalasja materjalidel. Ekspertiisiakti kohaselt tuvastati X Xil 05.07.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja 09.07.2019 teostatud kohtuarstlikul lahangul pea tömp trauma: mõlemapoolselt traumaatilised peaaju ämblikvõrkkestaalused verevalumid läbimurdumisega ajuvatsakestesse, verevalumid kõõlustanul keha keskjoonel otsmiku-kiiru piirkonnas ja kukla-kiiru piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas, nahamarrastused kukla-kiiru piiril ja vasaku kõrvalesta taguses piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul kukla-kiiru piirkonnas ja vasakul kõrvalestal ning kõrvalesta taguses piirkonnas. Kokku on eksperdihinnangu kohaselt kannatanu pea piirkonnas võimalik eristada vähemalt viit erinevat mehhaanilise mõjutuse kohta. Eksperdiarvamuse põhjendustes kohaselt tekkis peatrauma tüsistusena ajuturse, mille tagajärjel kannatanu suri SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 06-07.2019 kell 12.
5. Vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni arvestades on tegemist tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikaga, kängitsetud jalaga) ning löökide tagajärjel kukkumisest/hooga paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Arvestades kõõlustanul olevate verevalumite väikesi mõõtmeid on pea piirkonnas esinevad vigastused iseloomulikud pigem löökidest saadud vigastustele. Lisaks esinesid kannatanul nahaalused verevalumid parema õlavarre eespinnal (üks verevalum) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (kolm verevalumit), mis on samuti tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused. Nahaalused verevalumid parema küünarvarre tagapinnal on tüüpilised enesekaitsele viitavad vigastused, mis võivad olla saadud pea piirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Ekspertiisiaktist lähtudes on tuvastatud, et kannatanul tuvastatud pea tömp trauma näol on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega, kuna tegemist on rakse peaajukahjustusega. Seega kohus nõustub prokuröri järeldusega, et ekspertiisiakti näol on tegemist objektiivsete tõendiga, milles on kinnitust leidnud asjaolu, et kannatanut on tõugatud ja löödud rusikate ja jalaga ning selle tegevuse tagajärjel tekkisid tal vigastused mille tagajärjel kannatanu suri. Kaitsja rõhutas istungil, et ekspertiisiaktis on tuvastamist leidnud kannatanul esinenud alkoholijoove - punktis 9, vereproov oli võetud ja vereplasmast leiti 3,51g/l etanooli ja punktist 10 tuleneb, et histoloogilisel uuringul leiti viiteid siseorganite alkoholikahjustusele, mis viitab kaitsja hinnangul sellele, et kannatanul oli alkoholi liigtarvitamise probleemid. Kohus nõustub kaitsja tähelepanekuga ning arvestab kannatanu seisundi kirjeldamisel võimalikku alkoholi liigtarvitamise tunnuseid. Teostatud ekspertiisis puudub kohtul alus kahelda. Kirjaliku tõendina on kohtule esitatud ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Alexander Chernyshov on kinni peetud 05.07.2019 kell 00:08 X , Tallinn asuval aadressil. Peale kinnipidamist on Alexander Chernyshov’i suhtes vormistatud isiku läbivaatusprotokoll - 05.07.2019 kell 01:25 ja visuaalse vaatluse käigus väliseid vigastusi Alexander Chernyshov’il ei tuvastatud. 11 Protokollis on kirjeldatud süüdistatava välimust. Samuti on kontrollitud süüdistatava isiku joovet, indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Alexander Chernyshov’i 05.07.2019 kell 00:12 alkoholijoove, indikaatorvahendi näit on fikseeritud 0,28mg/l väljahingatavas õhus. Esitatud andmete osas puudub kohtul alus kahelda, samuti ei ole ükski menetlusosaline püüdnud vastupidist väita. Kohtule on esitatud tõendina ka päring Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse mille vastusest nähtuvalt ei ole Alexander Chernyshov viibinud ambulatoorsel ega statsionaarsel ravil Viljandi Haiglas. SA PERH Psühhiaatriakliinikusse tehtud päringu vastuse kohaselt nähtub, et Alexander Chernyshov on viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 22.07.2017-28.07.2017 ja diagnoosiks oli võõrutusseisund alkoholist-tüsistusteta. Alkoholi kuritarvitamine ja ülajäseme täpsustamata piirkonna lahtine haav. Samuti tahtlik enesekahjustus teravate esemetega. Lisaks nähtub psühhiaatriapolikliiniku juhataja vastusest, et hilisemaid pöördumisi nende kliinikusse olnud ei ole. Eeltoodust järeldab kohus, et süüdistataval võib olla olnud varasemalt mõningasi psühholoogilisi probleeme igapäevaelus toimetulekul, mistõttu on ta pöördunud abi saamiseks vastava spetsialisti poole kuid käesoleva kriminaalasja sündmustiku analüüsi osas see tähtsust ei oma. Samuti pole eeltoodud asjaolule kui olulisele aspektile viidanud ei prokurör ega süüdistatava kaitsja. Maksu-ja Tolliameti andmed A.Chernyshovi sissetuleku kohta, 2018.a. Tõkendi osas. Harju Maakohtu määrus 06.07.2019, millega vahistati Alexander Chernyshov (tl 9193) ning pikendamise määrus 30.08.2019, millega pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 05.11.
6. Tunnistajana on kohtus ütlusi andnud X X, kes töötab süüdistatava elupaigana oleva hooldusüksuse sotsiaalassistendina. Tema ütluste kohaselt oli ta tööl 04.07.2019 ning umbes 23:15 või 23:19 paiku juhtus sotsiaalüksuses x II korruse paremas tiivas, tagumises otsas tuba nr 211, 212 vastas intsident 2 elaniku vahel. Tunnistaja sai sellest teada läbi kodanik Kxt’i, kes läks tema juurde valvelaua juurde ütles, et teise korruse koridori taga otsas on üks meesterahvas koridoris pikali maas, et tal on halb olla nähtavasti. Tunnistaja küsis, et kui halb tal on ja teataja arvas, et ta peaks ise vaatama tulema. Tunnistaja läks koos teatajaga üles ning üritas esmalt aru saada, mis on juhtunud. Tunnistaja sõnade kohaselt arvas ta esialgu, et võib olla on kukkunud mees lihtsalt seal salaja toas ennast täis joonud ja koridori maha kukkunud, on ennegi selliseid olukordi olnud. Aga siis selgus, et näo värv oli selline juba sinakaks muutunud ja suust voolas verd, ei tundunud sellist olukorda, et oleks tegemist olnud lihtsalt purjus inimesega ja tunnistaja veendus, et tegemist on millegi muu kui lihtsalt kukkumisega. Tunnistaja sõnade kohaselt ta teadis, et maas lebab x toast inimene, kohtualuse toanaaber, kirjeldades kannatanu seljas olnud riideid, asendit. Tunnistaja teatas hädaabinumbrile x juhtunust, samal ajal andis teada paarilisele, et too valvex läheks. Hädaabist anti juhendeid, et tunnistaja hakkaks kannatanut elustama. Tunnistaja sõnade kohaselt tuli pulsi katsumise ajal x toast välja süüdistatav kes hakkas selgitama kannatanu kohta, et ei tea mis tal hakkas, kannatanu mees olnud tulnud tuppa, löönud teda mingi esemega - mingi kausi või panniga pähe, ajal kui tema olevat maganud, teadmata mille eest. Samuti ütles süüdistatav tunnistajale, et kannatanu läks toast välja ja tal hakkas paha olla ja kukkus koridoris kokku. Kuivõrd kannatanu muutus näost siniseks ja kuulda oli ainult raginat hakkas tunnistaja kiiresti hädaabi juhendamisel kannatanut elustama ja ta tegi koos teataja Kxtiga kannatanule südamemassaaži kuni kiirabi saabumiseni. Kiirabi saabudes läks tunnistaja valvex kaameraid vaatama, kuna oli vajalik välja selgitada kui kaua kannatanu seal teadvusetu oli. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus videosalvestuselt, et koridoris toimus kaklus kannatanu ja süüdistatava vahel, kannatanu maha kukkudes lõi süüdistatav viimase löögi jalaga näkku talle ja lahkus oma tuppa tagasi ja pani ukse kinni. Tunnistaja selgitas, et videol oli 12 süüdistatav aluspükste väel ning peale kaklust tuli süüdistatav T-särgiga tagasi koridori, kummardas korra kannatanu kohale ja läks uuesti tuppa tagasi, osutamata kannatanult mingit abi ega ei teinud selle kohta ka teavitust. Kuivõrd tunnistaja asus kõnealusesse kohta tööle 01.07 selgitas ta, et ei osanud ta öelda, kas samast toast on varasemalt tulnud talle mingeid kaebusi konfliktide kohta või midagi muud, ta teadis kannatanut nägupidi kuna sealsed elanikud käivad majast välja-sisse pidevalt. Tunnistaja sõnade kohaselt saabus lühikese ajavahega sündmuskohale kaks kiirabi brigaadi, kellest viimasena jõudnud viis kannatanu ära ning tunnistaja kutsus politsei kuna tema jaoks oli selge, et tegemist oli vägivaldse teoga mitte terviserikkega. Politsei saabus kiiresti, sisenes tuppa 211, palus kohtualusel riidesse panna, võtta oma esmased asjad kaasa ja viidi ta kohe autosse. Tunnistaja viibis kinnipidamise hetkel juures kuna ta aitas politseil otsida eset, millega väidetavalt kannatanu süüdistatavat ründas. Tunnistaja sõnade kohaselt ei leidnud nad muud peale plastmassist kausi. Tunnistaja Z Kxt kohtus antud ütluste kohaselt elab ta samas sotsiaalmajas (toas 212) kus sündmus aset leidis ja kus elab ka süüdistatav Alexander Chernyshov ja elas kannatanu X X. Süüdistatavaga tunnistaja otseselt ei suhtle, nad teavad üksteist. Kannatanut teadis tunnistaja paremini. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus sündmus juulis 2019, ta tuli õhtul umbes 22 paiku koju, läks oma tuppa ja pani televiisori tööle kuulmata mis toimus koridoris. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta peale kella 23 endale süüa tegema ühisesse kööki koridori lõpus ja väljudes enda toast nägi ta enda toa lähedal koridoris, väljudes oma toa uksest paremat kätt, X maas, külili asendis lebamas. Tunnistaja arvas, et kannatanu võib lihtsalt purjus olla, ei märganud vigastusi. Tunnistaja selgitab, et ta hakkas kannatanut natuke raputama ja hõikama, et X, arvates endiselt, et kannatanu on purjus kuna aa tegi veel mingit häält ja alles siis nägi tunnistaja, et tal hakkas verd suust jooksma. Tunnistaja ütluste kohaselt koputas ta seejärel vastas asuva toa uksele nr 211 ja siis tuligi välja tema naaber viidates süüdistatavale. Tunnistaja ütles süüdistatavale, et ta toanaabril on vist paha olla ja süüdistatav ütles tunnistajale, et tal ja kannatanul tekkis konflikt ja X oli süüdistatavat taldrikuga vastu pead löönud ja pani ukse kinni, peale mida süüdistatav enam oma toast ei väljunud. Seepeale läks tunnistaja alla valvuri juurde, selgitas, et tema ukse lähedal koridoris lebab maas inimene, kel on paha olla, äkki on vaja kiirabi kutsuda. Tunnistaja ütluste kohaselt läksid nad koos valvuriga kannatanu juurde, üritasid teda teadvusele saada, valvur kutsus kiirabi ja nad üritasid südame massaaži teha kannatanule kuid teadvusele ta ei tulnud. Tunnistaja, tundes kannatanut kirjeldas teda, et kui kannatanu oli kaine, sai temaga normaalselt rääkida, ta oli päris rahulik inimene, aga kui kannatanu oli joonud, siis ta võis selliseid sõnu öelda, mille eest võis tõesti vastu pead saada, öeldes, et kannatanu võis inimesi solvata. Tunnistaja on näinud kuidas kannatanu alkoholijoobes teis inimest solvab, samuti kuulnud, et kui X on joonud on tal konfliktid. Tunnistaja Z Z töötab patrullpolitseinikuna ning nad täites teenistusülesandeid 05.07.2019 said nad esialgu info, et X , Tallinn asuvas sotsiaalmajas on inimene kukkunud, kiirabi kohal ja viis isiku minema. Nemad läksid sündmuskohale siis, kui tuli info, et sealne administraator nägi videosalvestusest peksmist. Sündmuskohale jõudes läksid nad koos administraatoriga süüdistatava tuppa, tuba oli pime, süüdistatav oli toa taga nurgas asuvas voodis, magas. Nad panid tule põlema ja äratasid süüdistatava, kes oli kindlasti palja ülakehaga ning pidasid ta kuriteos kahtlustatavana kinni. Jälgi võitlusest või kaklusest toas ei olnud, koridoris ukse taga maas oli vereloik. Süüdistatava isikul vigastusi ei olnud. Tunnistaja toimetas süüdistatava politseijaoskonda, kus teostas isiku läbivaatuse ning ka sel ajal ei leitud kinnipeetaval isikul vigastusi. Tunnistaja kuulis läbi patrullpaarilise jaoskonnas, et tema sai siis magamise ajal kas mingi kulbiga või kausiga vastu pead, siis selle peale ta ärritus ja ründas teist inimest. Tunnistaja Z X andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et ta elas sotsiaalmajas toas nr x koos Alexander Chernyshovi ja X Xiga. Tunnistaja hinnangul olid tema suhted normaalsed 13 süüdistatavaga ja ka kannatuga kuni toimus see konflikt 2019 aastal. Kuupäeva täpselt mäletamata tuli ta sündmuse toimumise päeva õhtul umbes 19 paiku tuppa ja nägi, et Alexandri voodi juures oli kohvi maha pillatud, kohvipuru oli maas ja põrandal tühi kohvipurk. Siis tuli tuppa Alexander, kellelt tunnistaja küsis, kes kohvi maha ajas ja Alexander ei teadnud sellest midagi. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli mõne aja pärast kannatanu X, kes oli purjus ja tulnud poest. Tunnistaja sõnade kohaselt Alexander juba sättis ennast magama ja kui Alexander oli juba voodis, siis X lähenes talle agressiivselt, ütles vangla žargoonis, et rott magad siin voodis, et varastasid minult kolm tühja pudelit, mis seisid seal nurgas. Tunnistaja selgitas taustaks, et Alexander võttis kord kolm tühja pudelit toast ja viis taarapunkti veendumata, kelle pudelid need olid - need olid tegelikult Xi omad. Tunnistaja selgitas oma ütlustes situatsiooni, et olukorras, kui kannatanu läks süüdistatava juurde ja ütles, et mida sa rott siin magad, varastasid minu pudelid, sa ei hakka siin toas elama jäi Aleksander rahulikuks ja vastas, et lõpeta ära, jäta mind rahule, et me oleme juba klaarinud selle kolme pudeli asja. Tunnistaja ütluste kohaselt X seisis jätkuvalt süüdistatava voodi juures ja ei läinud sealt ära ja muudkui rääkis ja sõimas teda rotiks, et nagunii süüdistatav ei ela siin toas enam varsti. Tunnistaja sõnade kohaselt oli kannatanu ka teda sõimanud selle peale kui tunnistaja sekkus kannatanu käitumisse, kannatanu oli solvanud ka tunnistajat rotiks ja ähvardas toast neid mõlemaid süüdistatavaga välja ajada. Seejärel lõi kannatanu ümber kausi, sees kus olid murelid ja mis asus Alexandri öökapi peal. Ütluste kohaselt ei olnud tunnistaja kindel kuid kannatanu viskas süüdistatavat vist taldrikuga. Murelid läksid laiali, kauss jäi põrandale. Tunnistaja sõnade kohaselt lõi kannatanu jalaga ka mingit rohelist kotti, kus olid pudelid. Süüdistatav olnud selle kõige peale rahulik. Tunnistaja selgitas, et kannatanu seisis kogu aeg seal Alexandri voodi juures ja psühholoogiliselt nagu töötles teda, pudelitest rääkis mitu korda. Süüdistatav reageeris sellele rahulikult. Tunnistaja sõnul toimus Xi poolt Alexandri suhtes psühholoogiline surve. Kannatanu olevat varasemalt rääkinud tunnistajale, kuidas ta vanglas istus, konfliktsituatsioonis rääkis ta tunnistaja kasutas väljendit vangla žargooniga. Tunnistaja selgitas, et ta sai aru, et kuna kannatanu on joobes ja kui tunnistaja sinna edasi jääb tekib konflikt, seega ta lahkus toast Maardusse kust tuli tagasi järgmisel päeval. Temast jäi süüdistatav voodisse lebama, kuna tahtis magama minna. Tunnistaja iseloomustas Alexander Chernyshovi kui rahulikku inimest, normaalse käitumisega – tunnistaja hinnangul on tegemist hea inimesega. Tunnistaja ei teadnud ka varasemaid konflikte, välja arvatud pudelite vargus. Tunnistaja sõnade kohaselt koristas tema järgmisel päeval toa põrandalt nii kohvipuru kui ka murelid. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused küllaltki detailsed ning vastuoludeta. Kohus on seisukohal, et kõrvutades tunnistajate ütlusi kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, on need omavahel loogilises seoses ja kinnitavad teineteist, mistõttu puudub igasugune alus nende eelnimetatud tõendites ja nende sisu usaldusväärsuses kahelda. Süüdistatav Alexander Chernyshov’i ütluste kohaselt kolis ta X olevasse sotsiaalmajja aprillikuus 2019, kui ta esimesel õhtul peale tööd oma tuppa (nr x) läks viibis seal toas kannatanu X, nad tutvusid ja süüdistatava sõnade kohaselt X ütles talle kohe, et tema elab siin väga ammu ja kõik saab seal toas olema nii, nagu tema ütleb. Süüdistatav selgitas, et ta ütles X’ile, et tal ei ole midagi vaja, lihtsalt peale tööd ainult puhata selgitades samal ajal kohtule, et ta läks tööle alati väga vara, ärgates juba pool viis ja lahkudes toast 5:40, et 07:00ks tööle jõuda. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta 04.07.2019 peale tööd kaubanduskeskusesse ja peale seda koju, jõudis 19:00-20:00 vahel oma tuppa. Administraatori käest võtit küsides selgus, et keegi peab juba toas olema sest võtit ei olnud. Süüdistatav läks oma tuppa, uks oli lahti kuid toas kedagi ei viibinud. Süüdistatav märkas, et tema Jacobs kohvi on puistatud purgist tema voodisse, avastamise hetkel astus tuppa ka tunnistaja Z. Süüdistatava ütluste kohaselt küsis ta tunnistajalt, kes kohvi tema voodisse kallas ja Z ei teadnud põhjendusega, et tema alles jõudis. Süüdistatav selgitab, et raputas voodi pealt selle puru maha põrandale, ei hakanud põrandat koristama, läks valmistas endale õhtusöögi, sõi õhtust ja heitis 14 magama umbes 20 paiku kuna järgmisel päeval oli tööpäev. Süüdistatava ütluste kohaselt ärkas ta selle peale, et keegi karjus talle kõva häälega kõrva. Süüdistatav lamas samal ajal näoga seina poole, tõstis pea ja nägi, et seisab X ja karjub: Miks sa siin vedeled, pederast, käid kõrvarõnga, see on meremeeste traditsioon kanda kõrvarõngast, et sa ei hakka siin elama, ma viskan su siit välja ja ebatsensuursete väljenditega viskas teda välja. Süüdistatav selgitas, et ta reageeris sellele rahulikult, sai aru, et kannatanu on alkoholijoobes ja palus ennast lihtsalt rahule jätta. Süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu karjus, võttis kausid mureleid ja viskas neid süüdistatava pihta, mille peale süüdistatav oma sõnade kohaselt keeras pea ära, ei reageerinud kannatanu tegevuse peale ja siis kannatanu läks eemale, süüdistatava nägemisulatusest välja. Seda nägi pealt tunnistaja Z. Süüdistatav selgitas et pühkis murelid enda voodi pealt maha, plekid jäid voodipesule ja ta jäi uuesti magama. Ütluste kohaselt ärkas süüdistatav mingi aja pärast uuesti üles, sest jällegi keegi karjus. Ta oli parema külje peal ja nägi, et jälle seisab toas X, kes oli siis juba päris purjus. Süüdistatava sõnade kohaselt hakkas kannatanu teda taas pederastiks sõimama ja et mis ta seal vedeleb, käskides välja kaduda ja küsides oma nelja purki. Ütluste kohaselt süüdistatav palus end rahule jätta mille peale sõimas kannatanu teda ebatsensuursete sõnadega, võttis selle toas olnud keraamilise mureli kausi ja viskas selle süüdistatava poole ja see tabas süüdistatavat kaela piirkonda. Süüdistatav selgitas, et siis ta enam ei pidanud vastu, kargas püsti ja järgnes kannatanule, kes hakkas toast väljuma. Süüdistatav selgitas, et ta oli aluspükstes ja paljajalu, jõudes kannatanule järele oli viimane väljumas uksest koridoris ja siis süüdistatav lükkas teda. Süüdisttaav selgitas, et kannatanu kukkus ja ta lõi teda neli korda pea piirkonda ja ühe korra jalaga. Prokuröri küsimusele, kas süüdistatav sai aru, et tegemist võib olla tõsiste vigastustega vastas süüdistatav, Ei, isegi mõttes ei olnud sellist asja. Läksin tuppa ja heitsin magama, ma isegi ei mõelnud, et sellised tagajärjed on. Süüdistatav selgitas, et verd ta ei näinud. Peale seda umbes 2-5 minuti jooksul koputas tunnistaja süüdistatava uksele, kes ütles, et süüdistatava naabriga on midagi halvasti. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta Xi juurde ja katsus pulssi, pulss oli nõrk, aga oli olemas selgitades juurde, et ta ei ole küll meedik, aga pulss oli olemas. Samal ajal olevat tunnistajast naabrimees läinud valvurit kutsuma. Seejärel tuli tunnistaja koos valvuriga tagasi, valvur tuli, vaatas, kutsus kiirabi. Samuti naabrid hakkasid helistama, mingit massaaži tegema, süüdistatav selgitas, et tema seisis samal ajal ukseaugus ja vaatas toimunut pealt. Kui kiirabi jõudis küsiti temalt mis juhtus ja süüdisttaav vastas, et ta lõi kannatanut. Kiirabi elustas kannatanut, andis elektrišokki, mingi süst tehti, seejärel pandi ta kanderaami peale ja viidi ära ning süüdistatav jäi maha ja läks oma tuppa. Süüdistatav sai aru, et valvur kutsus politsei, ta istus oma toas. Seejärel tuli süüdistatava sõnade kohaselt kaks politseinikku, vaatasid ning ütlesid süüdistatavale, et ta läheks autosse, mille peale süüdistatav tõusis ja nad läksid politseiautosse. Seejärel kontrolliti süüdistatava joovet. Süüdistatav kirjeldas oma läbisaamist kannatanuga selliselt, et kui kannatanu oli alkoholijoobes hakkas ta süüdistatavat alati agressiivselt kohtlema, mille all mõtles süüdistatav jämedat kõnepruuki, vanglažargoonis rääkimist. Süüdistatava ütluste kohaselt ei meeldinud kannatanule joobes peaga süüdistatava kõrvarõngas, sõimates süüdistatavat pederastiks. Süüdistatava ütluste kohaselt on süüdistataval olnud väikemaid konflikte kannatanuga alates päevast mil ta sinna sotsiaalmajja läks, tuues selle kohta ka detailisemaid näiteid. Esimene päev, kui ma läksin sinna, heitsin vara magama, kella 9-10 ajal, peale
7. Tuli põles toas, televiisor mängis. Ma arvasin, et kuni kella 22ni, et seadus on seadus, ei öelnud midagi. Jäin magama, ärkasin üles pool üksteist, teler mängib, tuli põleb, Xit toas ei ole. Läksin ja lülitasin teleri välja ja ka valgustuse toas. Jäin magama. Ärkasin üles selle peale, et teler jälle mängib ja tuli põleb, kell on
8. X oli toas. Ütlesin, et Z, kell on 11, teler mängib, tuli põleb. Ta vastas, et ta on nii harjunud. … Ta oli harjunud sellega, et öösel põleb tuli, tulenedes vanglas olekust. Ma leppisin sellega. Hiljem me enam tule põlemisest üldse ei rääkinud. Süüdistavale teadaolevalt oli kannatanul konflikte mõnede naabritega, nt lärmi tõttu vastas toas (nr 212) elava naisega kuid teiste konfliktide kohta on süüdistatav vaid kuulnud. Süüdistatava sõnul oli kannatanu teda solvanud kogu selle aja mis ta seal elas - 3 kuud, ega tõenäoliselt oodanud süüdistatava poolset taolist reaktsiooni nagu juhtus. Teine süüdistatava toakaaslane Z viibis süüdisitava sõnul toas üsna vähe. Süüdistatav väljendas siirast kahetsust 15 juhtunu osas, kohus mõistab süüdistatava ütluste pinnalt, et süüdistatav saab nupud aru, et ta oleks võinud teistmoodi lahendada konflikti. Süüdistatav selgitas, et kogu sündmus oli emotsioonide najal toimunud, ilma mõtlemata millegile - ei tagajärgedele ega muule. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused detailsed, loogilised ja ilma vastuoludeta ning kinnitavad osaliselt tunnistajate ütlusi ning teisi kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Kohus hindab süüdistatava ütlusi usaldusväärseks kuna ei ole ühtegi põhjust neis kahelda. Käesoleval juhul puudub vaidlus teo toimepanija osas ehk selles, et süüdistatav Alexander Chernyshov ründas kannatanut – lõi rusikaga korduvalt ja jalaga ühe korra näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu suri. Seda on näha nii turvakaamera salvestistelt kui ka Alexander Chernyshovi enda ütlustest ning seda kinnitab teostatud ekspertiis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatava löökide tagajärjel ning kannatanu isiku surm on omavahel põhjuslikkus seoses mistõttu on üks objektiivse koosseisu element tuvastatud. Käesoleval juhul tuginedes eelpool toodule, leiab kohus, et

§ 113lg 1 objektiivne koosseis on täidetud.

Provotseeritud tapmise (

§ 115

) objektiivse koosseis sisaldab erilise isikutunnuse olemasolu süüdistataval – teo toimepanemise hetkel äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit.

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Vastavalt

§ 24

lg 1 on eriline isikutunnus

eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Tegemist on subjektiivse erilise isikutunnusega kuna see iseloomustab süüdistatava meelsust või tema psüühilist seisundit tervikuna teo toimepanemise hetkel – äkki tekkinud hingelise erutuse seisundit. Seega analüüsib kohus järgnevalt süüdistatava emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, kontrollimaks, kas tegemist võib olla vastutust kergendava isikutunnusega

§ 24lg 3 mõttes.

Samuti annab kohus hinnangu kannatanu käitumisele pidades silmas terviksituatsiooni. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et 04.07.2019 toimunud konflikti algatajaks oli kannatanu ning nähtuvalt lisaks ka tunnista ütlustele on kohtule selge, et tegemist on olnud psühholoogilise vägivallaga kannatanu poolt süüdistatava suhtes, mis kestis kokku kolm kuud seni kuni süüdistatava kannatatus otsa sai. Olukorras, kus inimene on sunnitud minema sotsiaalmajja elama on iseenesest mõistetav, et see ei ole meeldiv ega mugav – nii oli see ka süüdistatava suhtes ja tõenäoliselt ka kannatanu suhtes. Nähtuvalt süüdistatava ütlustest hakkas kannatanu tema kallal norima juba esimesest päevast peale, kehtestades oma reeglid ning seal toas olevad normid, mille järgimine oli mõistagi süüdistatavale kohustuslik. Arvestades, et süüdistatav reageeris kogu aeg rahumeelselt on eluliselt usutav, et see võis kannatanut ärritada. Kohus on seisukohal, et kannatanu käitumine viitab, et ta ärritus süüdistatava mittevastutegevuse peale. Seda ilmestab asjaolu, et peale solvangutele mittereageerimist või õigemini rahumeelset reageerimist püüdis kannatanu süüdistatavat veel ärritada. Konkreetselt 04.07.2019 sai kõik alguse kohvipuru süüdistatava voodile valamisest. Küll ei ole tuvastatud otseselt, et seda tegi kannatanu, võib seda järeldada nii tunnistaja Z X’i kui ka süüdistatava ütlustest, mis on kohus hinnanud eelnevalt usaldusväärseks. Seejärel samal õhtul murelite loopimine süüdistatava pihta, kes soovib magada on kohtu hinnangul alandav ning ebameeldiv. Lõpuks veel selgub asjaoludest, et süüdistatav oli taas magama jäänud kui kannatanu taaskord tuli ja viskas teda keraamilise kausiga vastu kukalt, kus enne olid murelid. Eelnimetatud sündmuse kirjelduse pinnalt on kohus seisukohal, et kannatanu provotseeris kannatanut. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu käitus temaga omamehelikult, rääkides vangla žargoonis ja solvas süüdistatavat pederastiks, halvustades süüdistatava välimust – kõrvarõnga kandmist lisaks une segamisele ning sunnitud ärkamisele kuna kannatanu viskas keraamilise kausiga vastu 16 süüdistatava kukalt kui viimane magas – on inimlikult mõistetav, et taoline käitumisviis võib tekitada viha. On tuvastatud ka, et kannatanu viibis tugevas alkoholijoobes, mis tunnistajate sõnul tingis kannatanu poolse ebameeldiva käitumise ning kohtu hinnangul pole välistatud, et ka kannatanu alkoholijoobe seisund suurendas süüdistatava erutusseisundi tekkimise tõenäosust. Kohus peab käesoleval juhul määrava tähtsusega tõendiks tunnistaja Z X’i ütlusi, millest koorub välja, et süüdistatav käitus provotseerivalt kannatanuga, solvates ja rünnates oma käitumisega kannatanut. Kohtu hinnangul, nähtuvalt tunnistaja istungil antud ütlusest, tajus olukorra pingelisust ka tunnistaja ise ja otsustas lahkuda toast enne kui tekib konflikt ka tema ja kannatanu vahel. See ilmestab kohtule, et olukord pidi olema sedavõrd pingeline ja konfliktne, et inimene ei saa oma toas viibida. Kohtu hinnangul on sotsiaalmaja tuba võrdväärne koduga kuivõrd seal elavad inimesed, kellel reeglina ei ole kusagil mujal olla ning nad kasutavad seal olevat pinda eelkõige elamiseks, puhkamiseks töövälisel ajal ning vaba aja veetmiseks. Kuivõrd sotsiaalmajas elavad väga erineva taustaga isikud ja reeglina ei saa valida, kellega ühes toas elada on psühholoogiliselt kindlasti raske elada toas kolmekesi võõrastel inimestel, kelle iseloomud ja käitumine on äärmiselt erinevad. Arvestades kirjeldatud situatsiooni, solvanguid ja viimaks murelitega viskamist on kohus seisukohal, et tegemist oli äärmiselt alandava käitumisega, mida süüdistav püüdis taluda. Arvestades kõiki kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud tõendeid kogumina on kohus seisukohal, et süüdistatava äkki tekkinud hingelise erutuse seisundi kutsus esile sündmuste jada alates süüdistatava sotsiaalmajja kolimisest ning kannatanu poolsest halvustavast käitumisest süüdistatava suhtes koosmõjus 04.07.2019 toimunud kannatanu poolse rünnakuga süüdistatava suhtes. Kannatanu poolne rünnak on tuvastatav nii psühholoogilise kui ka füüsilise rünnakuna. Psühholoogiliselt ründas kannatanu süüdistatavat sõnade teel – solvangute ja alandamisega ning füüsiliselt lisaks murelite loopimisele, viskas kannatanu süüdistatavat keraamilise kausiga une ajal mis vahetult päädis sellega, et süüdistatav vihastas alkoholijoobes kannatanu peale sedavõrd, et lõi kolm korda rusikaga näo piirkonda ja ühe korra palja jalalabaga pea piirkonda olukorras kus kannatanu oli kukkunud põrandale, mille tagajärjel tekkis kannatanul peatrauma tüsistusena ajuturse mille tagajärjel kannatanu suri. Psühholoogilist rünnakut tõendab tunnistaja S. X, kes oma ütlustes selgitas, et kannatanu nagu töötles psüühiliselt süüdistatavat. Prokurör möönas, et kannatanul oli kindlasti suur roll esialgse konflikti tekkimisel kuid ei pidanud seda provokatsiooniks vaid pingeolukorra tekitamiseks kannatanu poolt. Kohtu hinnangul saab ja tulebki eelnimetatud pingeolukorda käesoleval juhul käsitleda provokatsioonina kuna kannatanu oma tegevusega põhjustas süüdistatavas tugeva vihahoo, mida saab käsitleda äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundina. Süüdistatava emotsiooni – viha tuvastas kohus ka kohtule esitatud videosalvestuselt, millelt on näha, et löögid on kiired, teravad ja sooritatud pikema mõtlemiseta. Tegevus toimus loetud sekundite jooksul. Seega jõudis kohus järeldusele, et Alexander Chernyshov pani toime tapmise koosseisule vastava teo sellises emotsionaalses seisundis, mida ta ei suutnud tol hetkel kontrollida ning mis oli tingitud kannatanu poolsest käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kannatanu tegevusest tulenevalt tekkis süüdistataval äkki tugev hingelise erutuse seisund, mida kohus loeb vastutust kergendava isikutunnuseks

§ 24lg 3 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud provotseeritud tapmise objektiivne koosseis - Alexander Chernyshov pani tapmisena kvalifitseeritava teo toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu X Xi poolne vägivald ja solvangud Alexander Chernyshov’i suhtes. Mis puudutab prokuröri tähelepanekut tunnistaja S. Xi ja süüdistatava Alexander Chernyshovi ütluste lahknevuste kohta, kus asus kauss peale sündmust, ei oma kohtu hinnangul suurt kaalu, kuivõrd tunnistaja lahkus toast konflikti vältimiseks kannatanuga ning fikseeris kausi asukoha selliselt, et kauss oli põrandal. Käesoleval juhul ei saa kuidagi kinnitada, kas see kõnealune kauss oli täpselt samas kohas või mujal põrandal. On loogiline eeldada, et kui kannatanu viskas kausiga 17 süüdistatavat siis peale kokkupuudet süüdistatavaga kukkus kauss taas põrandale, kuhu see siis ka jäi. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütlusi käesoleval juhul selliselt tõlgendada, et kauss oli kindlasti täpselt samas kohas kuhu see esimesel korral kukkus. Arvestama peab asjaoluga, et kauss oli põrandal maas kuid asukohta kohus nii kindlasõnaliselt ei fikseeriks nii nagu seda on teinud prokurör. Samas juhib kohus tähelepanu, et sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastati, et kõnealune kauss oli öökapi peal (toim lk 26), see võeti politsei poolt asitõendina kaasa. Seega pidi kohtu hinnangul olema maas hoopis teine kauss, mida tunnistaja oma ütlustes kirjeldab. Ka kohus ei sea tunnistaja S. Xi ütluste usaldusväärsust kuidagi kahtluse alla. Olukorras kus tunnistaja viibis ühe konflikti ajal samas ruumis ja teise ajal mitte, ei saa võtta seisukohta, et teist konflikti tegelikult ei toimunudki vaid tõdema, et teise konflikti juures ei viibinud tunnistajat. Kohtu hinnangul olid nii tunnistaja S. Xi kui ka süüdistatava ütlused usaldusväärsed seega peab kohus usaldusväärseks ka süüdistatava poolt kirjeldatud olukorda, et esmalt viskas kannatanu V. X süüdistatavat ainult murelitega ja nii tekkis roosa plekk ta voodiriietele. Prokuröri hinnang roosa pleki olemasolule voodiriietel, et see ei kinnita kuidagi seda, et V. X oleks visanud Alexander Chernyshovi kausiga on asjakohane kuid roosa plekk voodiriietel ei lükka seda väidet ka ümber. Roosa plekk annab informatsiooni selle kohta, et tõenäoliselt oli see roosa plekk tekkinud kokkupuutest mureli ja voodiriiete vahel ja kuidas see sinna sai on tõlgendamise küsimus. Kohus ei sea kahtluse alla versiooni, et plekk võis tekkida murelitega viskamisest süüdistatava pihta, kahtlemata oli tegemist ebameeldiva olukorraga. Seega peab kohus prokuröri hinnangut pigem uskuda tunnistajat kui süüdistatavat põhjendamatuks, kuivõrd tundub, et süüdistaja on valinud süüdistuse jaoks mugavama versiooni. Kohus jõudis taolisele järeldusele kuna prokurör sidus versiooni ustavuse süüdistatava väliste vigastuste puudumisega, mis on fikseeritud nii tunnistaja Z Z ütluste kohaselt kui ka isiku läbivaatuse protokolli kohaselt. On eluliselt usutav, et kausiga viskamisest ei pruugi jääda füüsilist jälge kehale. Seega süüdistatava füüsiliste vigastuste puudumine ei anna alust üheseks järelduseks, et kausiga viskamist ei esinenud. Kohus juhib tähelepanu ka prokuröri mööndusele, et juhul kui kausiga viskamine siiski aset leidis ei saanud olla see tegu kindlasti sellise intensiivsusega, et Alexander Chernyshov oleks pidanud hakkama kannatanut peksma. Kohtu hinnangul on tegemist järeldusega, mis ei tugine sedavõrd kogutud tõenditele kogumina. Ründe intensiivsuse hindamine on käesoleval juhul pigem psühholoogiline ning prokurör on sidunud selle süüdistatava valu tunnetusega mida kohus arvestab kuid kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul valu võimalik mõõta, arvestama peab ka teisi kogutud tõendeid ning seda kogumina. Nähtuvalt kogutud tõenditest on kohtu hinnangul järeldatav, et tapmisteo põhjustas süüdistatava tekkinud äkkviha kannatanu vastu, mis oli seotud nii psühholoogilise kui ka füüsilise ründega. Seega loeb kohus prokuröri väite, et tegemist ei saanud olla kindlasti sellise intensiivsusega ründega mis kutsuks esile soovi vastu rünnata subjektiivseks ning kui süüdistatav väidab, et kannatanu oma käitumisega kutsus esile süüdistatavas suure vihahoo ei ole kohtul praegusel juhul alust arvata vastupidist. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama – süüdistatav pidi vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks tapmise koosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Prokurör viitas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04) ning järeldas, et tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kohtu hinnangul on prokuröri viited asjakohased ja tõepoolest eelnimetatud kõiki asjaolusid tuleb analüüsida ja seda on ka kohus eelnevalt teinud, millistest järeldustest jõudiski kohus järeldusele, et tegu tuleb ümber kvalifitseerida. 18 Kogutud tõenditest nähtuvalt tunneb Alexander Chernyshov toimunu suhtes kahetsust, tunnistab oma süüd selgitustega, et ta kindlasti ei soovinud kannatanut tappa vaid vihahoos kaotas kontrolli oma käitumise üle ja tõukas kannatanut, lõi rusikaga ja jalaga pea piirkonda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul rikkumine raske ja laiaulatuslik, prokuröri viidetest välisele teopildile, et vigastuste piirkond, löökide arv pea piirkonda ja jõud peab eeldama lööja arusaama, et löögid võivad põhjustada kannatanule raskeid tagajärgi s.h surma on asjakohased ja kohus nõustub sellega. Kohus nõustub prokuröri tõlgendusega videosalvestuselt nähtu kohta, et süüdistatava löögid kannatanu suhtes on sooritatud vihaselt ja jõuliselt. Seda analüüsis kohus ka objektiivsete ajaolude - teo toimepanemise hetkel äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamise juures (käesoleva otsuse lk 16-17). Oma seisukohas tõi prokurör välja järelduse, et nõrgad löögid sellist tervisekahjustust ja tagajärjena surma kaasa ei tooks, millest omakorda on jõudnud arusaamani, et järelikult pidi olema tegemist intensiivse tõuke ja tugevate löökidega, mis kinnitab süüdistatava tahtluse olemasolu. Kohtu hinnangul annab prokuröri argumentatsioon ja järeldused aluse ka analüüsiks kas süüdistatav võis olla emotsionaalse erutuse seisundis kus inimese võime oma tegevust juhtida on vähenenud kuid sellel prokurör oma seisukohas ei peatunud. Küll aga analüüsis prokurör põgusalt miks ei ole tegemist

118 lg 1 p 1 ja 7 sätestatud kuriteoga ning kohus nõustub prokuröri sellekohase käsitlusega. Arvestades, et süüdistatav kõigepealt lükkas kannatanut, seejärel lõi maas lamavat kannatanut korduvalt rusikaga ja viimaks jalaga näitab, et rünne oli intensiivne ning suunatud otseselt kannatu tervise kahjustamisele. Olukorras kus lüüakse pea piirkonda peab aru saama, et tagajärjena võib saabuda ka isiku surm. Seega ei esine asjaolusid, millele tuginedes oleks Alexander Chernyshov saanud loota, et tagajärg ei saabu või et ta poleks aru saanud, milliseid tagajärgi tema tegu võiks kaasa tuua. Riigikohtu seisukoha kohaselt (otsuses nr 3-1-1-128-06) võib iga tervist kahjustav käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, ei saa välise teopildi alusel teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, mistõttu tuleb hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kohtu hinnangul on just sisemise teopildi asjaolud olulised käesoleval juhul ka Alexander Chenrnyshov’i osas kuivõrd just need tingisid kohtu otsustuse tegu ümber kvalifitseerida. Nii prokuröri kui ka kaitsja poolt eelviidatud otsuses nr 3-1-1-142-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud (p 23). Rusikalöögid näo piirkonda võivad paista väliselt eluohtliku teo toimepanemisena kuid süüdistatava ütlustest tulenevalt ning kõiki tõendeid kogumina hinnates arvestab kohus, et tegelikkuses lootis Alexander Chenrnyshov võimalikuna äratuntud tagajärge vältida kuid ei suutnud enda tegu tekkinud vihahoos kannatanu vastu toimepanemise hetkel nõnda kontrollida. Nimetatud asjaolule viitas süüdistatava kaitsja oma seisukohas. Arutluse all oleva süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsus enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu ning süüdistatava tegevus oli äkiline ning ootamatu reaktsioon kannatanu ebameeldivale käitumisele (täpsemalt murelitega loopimine, murelikausiga magamise ajal vastu pea piirkonda viskamine ning järjepidev psüühiline alandamine). Ka prokurör on oma seisukohas möönnud asjaolu, et tõepoolest on tõenditest näha, et esimesena solvas kannatanu Alexander Chernyshov’i ning karjus ta peale, viidates, et selles osas ei ole vaidlust ja seda kinnitavad oma ütlustes nii S. X kui ka Alexander Chernyshov ise. Kohus analüüsides eeltoodud asjaolusid ning kriminaalasja tõendeid kogumina on jõudnud järeldusele, et süüdistatav on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega kuivõrd süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et lüües taoliselt kannatanut võib tagajärjena saabuda ka kannatanu surm. 19 Süüdistatava käitumine pärast teo toimepanemist on tõepoolest kahetsusväärne - süüdistatav ei püüdnud kannatanule abi anda mingilgi moel olukorras, kus kõrvalised isikud mõistsid kannatanut nähes, et tema seisund ei ole tingitud pelgast rohke alkoholi tarbimisest vaid tegemist on tõsisema terviserikkega. Sellele viitavad tunnistajad oma ütlustes. Tahtlust välistava asjaoluna on nii kaitsja kui ka prokurör peatunud kannatanul esinenud alkoholijoobel ning kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et nimetatud asjaolu tahtlust ei välista. Tuginedes eksperdi selgitustele on tuvastatud fakt, et surm saabus ajuturse tagajärjel ja ajuturse tekkis peatrauma tüsistusena. Seega ei ole ajuturse tekkimine seotud mitte alkoholijoobe, vaid peatraumaga ehk Alexander Chernyshovi tegevusega ning alkoholi liigtarbimisele viitavad tunnused võisid soodustada ajuturse arengut, kuid ei põhjustanud seda.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Prokuröri argumentatsioon hädakaitse osas on kohtu hinnangul loogiline ja arusaadav. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolne rünne oli lõppenud seega ei esinenud hädakaitse seisundit kui õigusvastasust välistavat asjaolu. Nii nagu tapmise põhidelikti puhul, on ka provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (

§ 34

). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine asjaolusid, et võiks kahelda Alexander Chernyshov’i süüvõimelisuses. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi antud kriminaalasjas ei esitatud. V Karistus:

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seadusandja on

§ 115

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kaks aastat ja kuus kuud. Hinnates Alexander Chernyshov’i süü suurust

§ 115

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav ründas äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis intensiivselt kannatanut ja lõi korduvalt rusikaga ja ühe korra jalaga eluohtlikku - pea piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, mistõttu kannatanu suri. Kohus, arvestades süüteo asjaolusid tervikuna leiab, et süüdistatava süü on suur. Kohus ei saa eirata ründe intensiivsust ja olukorda, milles rünne toime pandi. Olenemata asjaolust, et tegevus toimus loetud sekundite jooksul lõi süüdistatav esmalt korduvalt rusikaga ning kõige lõpuks jalaga – see näitab, et 20 rünne läks intensiivsemaks. Kannatanu oli tugevas alkoholijoobes ega osutanud kuidagi vastupanu. Vastupanu mitteosutamine nähtub nii videosalvestiselt kui ka Alexander Chernyshovi enda ütlustest. Alkoholijoobe on tuvastanud lisaks süüdistatava ütlustele ka tunnistaja ning kohtuarstlik ekspertiis. Samuti ei saa tähelepanuta jätta süüdistatava käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Süüdistatav ei osutanud abi kannatanule mingilgi viisil, samuti ei selgitanud mis oli juhtunud, et kannatanule saaks võimalikult kiiret abi osutada. Vigastuste aja väljaselgitamiseks pidi tunnistaja minema turvasalvestisi vaatama. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsust.

Süüdistatav ei soovinud kannatanu surma, kannatanu solvangud ning viimaks füüsiline rünne nii murelite kui ka kausiga tingis süüdistatavas äkkviha, mida viimane ei suutnud kontrollida rünnates kannatanut. Kohus nõustub prokuröriga, et süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka kannatanu käitumist, mis oli kõnealuses kaasuses kogu sündmuse liikuma panevaks jõuks ning vähendab Alexander Chernyshovi süü suurust. Kriminaalasjas uuritud tõenditega on üheselt kinnitust leidnud, et konflikti alustas kannatanu, solvates süüdistatavat, karjudes, visates murelitega ning lõpuks ka kausiga süüdistatava pea piirkonda. Kohtu hinnangul on juba murelitega loopimist võimalik käsitleda füüsilise rünnakuna, mis on psühholoogilist laadi kuivõrd murelitega loopimine ei tekita otsest füüsilist valu vaid alandab psühholoogiliselt. Kohtu hinnangul on kannatanu poolt kausiga viskamine süüdistatava pea piirkonda käsitletav otsese füüsilise rünnakuna ning argumentatsioon selles osas paikneb käesoleva otsuse eelnevas analüüsis (otsuse lk 17-18). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestab kohus ka süüdlase isikut. Iseloomustava materjalina on kohtule esitatud Alexander Chernyshovi karistusregistri väljatrükk, millest nähtub, et kehtivaid kriminaalkaristusi süüdistataval ei ole. Alexander Chernyshov on varem kriminaalkorras karistamata. Eelnimetatu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid süü suurusele vastava karistuse määramisel kohus seda arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi Alexander Chernyshov’i süüd hindab kohus suureks, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud mõista karistus

§ 115ettenähtud sanktsiooni keskmise määras.

Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke – hoida Alexander Chernyshov’it edaspidi kuritegusid toime panemast – tuleb kohtu hinnangul mõista Alexander Chernyshov’ile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja Alexander Chernyshov’i isikut on kohus seisukohal, et mõistetud vangistust saab pöörata täitmisele osaliselt, määrates koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 8 kuud ja 6 päeva – s.o aeg mil süüdistatav on viibinud vahi all. Seega leiab kohus, et

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja alguseks 05.07.2019 ning täitmisele pööratud vangistus lugeda kantuks. Kuigi süüdistatav on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kannatanu kaotanud elu on kohus seisukohal, et Alexander Chernyshov’i puhul ei ole kohtu hinnangul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kel puuduvad varasemad karistused ning teo toimepanemine oli tingitud kannatanu poolsest provokatsioonist ning arvestades ka süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust leiab kohus, et süüdistatavale tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva jätta

§ 73

sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 11.03.2020. 21 VI Tõkend Kohus määrab, et tõkend vahistamine tuleb tühistada ning Alexander Chernyshov tuleb vabastada vahi alt kohtu saalis otsuse kuulutamisel. VII Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsja tasud kokku summas 1099.20 eurot ja menetluskulude hulka tuleb arvestada ka kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulud 257 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 115järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a määrusele nr 115 on töötasu alammäär alates 01.01.
2. a 584 eurot, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 876 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Alexander Chernyshov’il tasuda sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd Alexander Chernyshov’il sissetulekud ei ole ning süüdistatava varaline seisund ei ole hea leiab kohus, et osaliselt tuleb kaitsja tasu jätta riigi kanda. Samal põhjusel leiab kohus, et ka kohtuarstliku ekspertiisi kulud kogusummas 257 eurot tuleb jätta riigi kanda. Selliselt peab kohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista pool tekkinud kaitsja tasust s.o 549.60 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu summas 549.60 riigi kanda. Arvestades, et süüdistatav taotles menetluskulusid tasuda ositi, leiab kohus süüdistatava varalisest seisundist tulenevalt tuleb käesoleval juhul seda võimaldada. Seega määrab kohus, et menetluskulusid kokku 1425.60 eurot on süüdistataval võimalik tasuda 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuses jõustumisest iga kuu Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vähemalt 118.80 eurot. VIII Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1). Antud kriminaalasja materjalide juures olevad asitõendid CD-plaat turvakaamera videosalvestustega ja CD-plaat häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega tuleb jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Ülejäänud loetletud asitõendid: supikauss, võetud puuteproovid verekahtlasest määrdumisest koridori põrandal, kannatanu päevasärk, dressipüksid, kannatanu kaks valgest metallist sõrmust, kannatanu ID-kaart ja mobiiltelefonid HTC ja Samsung tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 22 Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 311 – 313, §
3. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Sven Sommer rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Sepp rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 23