lg 1 järgi Prokurör Kelly Kruusiz Süüdistatav Alexander Chernyshov, isikukood 36005200390, VF kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidusega, elukoht xxx, töökoht xx OÜ x, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Karine Nersesjan Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Alexander Chernyshov
Vastavalt
Koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 8 kuud ja 6 päeva.
lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 05.07.2019 ning lugeda täitmisele pööratud vangistus kantuks. Ülejäänud vangistus, s.o. 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva ei pöörata täitmisele, kui Alexander Chernyshov ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 11.03.
II Prokuröri seisukoht: Prokurör kirjeldas, et Alexander Chernyshovi süüdistatakse teise inimese tahtlikus tapmises
Prokurör on seisukohal, et Alexander Chernyshovi süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud kohtumenetluses kogutud ning kohtuistungitel uuritud tõenditega. Kõnealuse kriminaalasja tõendite uurimise järgselt puudub kahtlus teo toimepanemises Alexander Chernyshovi poolt, sest nii isikuliste tõendite kui ka kirjalike tõendite kogum osutab üheselt just temale ning tõendab teo toimepanemist just süüdistuses kajastatud ulatuses ja viisil. Prokurör selgitas, et kõnealuse kuriteo puhul puudub vaidlus ajas ja kohas ehk selles, et tegu pandi toime just 04.07.2019 kella 23.19 ajal Tallinnas X x asuva korteri ukse taga koridoris. Nimetatu on kinnitatud eelkõige X koridori videosalvestisega, mille kohaselt 04.07.2019 kell 23.19 tõukab koridori lõpus paremal pool olevast korterist aluspükste väel olev meesterahvas kannatanu tugeva hooga vastu koridori seina ning lööb seejärel kannatanut neli korda käega ja üks kord jalaga pähe. Teo toimepanemise kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning tunnistajad I. X ja A. Kxti ütlused. Ka asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusega kinnitab teo toimepanemise aega ja kohta. Samuti tõi prokurör välja, et puudub vaidlus teo toimepanemise viisis ja vahendis. X koridori videosalvestise kohaselt 04.07.2019 kell 23.19 tõukab koridori lõpus paremal pool olevast korterist 3 aluspükste väel olev meesterahvas välja kannatanu tugeva hooga vastu koridori seina. Kannatanu lõi kukla vastu seina ja kukkus maha. Seejärel lõi aluspükste väel olev mees maas pikali olevat kannatanut neli korda käega näo piirkonda, vasakule poole. Pärast käega lööke lööb aluspükste väel meesterahvas üks kord maas lamajat vasaku jalaga näo piirkonda. Kell 23.19 lööja läheb tagasi tuppa, kust tõukas kannatanu enne välja. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti 19E-PÕS0019/286 kohaselt on kõik X Xil tuvastatud vigastused (pea tömp trauma ja nahaalused verevalumid paremal õla- ja küünarvarrel) iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal. Pea piirkonnas sedastatud vigastused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikaga, kängitsetud jalaga) ning löökide tagajärjel kukkumisest/hooga paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Arvestades kõõlustanul olevate verevalumite väikesi mõõtmeid on pea piirkonnas esinevad vigastused iseloomulikud pigem löökidest saadud vigastustele. Seega on täiesti objektiivsete tõenditega kinnitust leidnud asjaolu, et kannatanut on tõugatud ja löödud rusikate ja jalaga ning selle tegevuse tagajärjel tekkisid tal vigastused ja ta suri. Prokuröri seisukoha kohaselt puudub vaidlus kannatanu vigastuste ja surmapõhjuse osas. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest tõendab X Xi jõudmist haiglasse 05.07.2019 kell 00.11 ning diagnoosina on märgitud koljusisene verejooks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardist nähtuvalt on põhihaigusena märgitud subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia, millega kaasuvana on märgitud südameseisuskus eduka taaselustamisega. Kui brigaad sündmuskohale jõudis, siis kannatanul tuvastati asüstoolia ning alustati kohe elustamisega. Tallinna Kiirabi kiirabikaart kinnitab, et brigaadi saabudes oli meesterahvas koridoris pikali maas, ei hinga, nägu tsüanootiline, suust verejooks, peas haav, verejooks. Kohe alustatud elustamist ning pärast 5 min taastus südametöö. Kliinilise surma tekkeaeg on märgitud 23.22. Tallinna Kiirabi kiirabikaart – teise brigaadi saabudes toimus elustamine, patsient oli asüstoolne. Patsiendil fikseeriti kuklas hematoom, suust veri. Diagnoosina on märgitud südameseiskus eduka taaselustamisega, koljusisene vigastus, lahtine pealae lahtine haav. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab V. Xil suu piirkonnas kuivanud verejälgi, pealael marrastusi. Läbivaatus teostati haiglas pärast operatsiooni 05.07.2019 kell 01.51. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist 19E-PÕS0019/286 nähtuvalt on V. Xi surma põhjuseks pea tömp trauma: mõlemapoolselt traumaatilised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdumisega ajuvatsakestesse, verevalumid kõõlustanul keha keskjoonel otsmiku-kiiru piirkonnas ja kukla-kiiru piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas; nahamarrastused kukla-kiiru piiril ja vasaku kõrvalesta taguses piirkonnas; nahaalused verevalumid vasakul kukla-kiiru piirkonnas ja vasakul kõrvalestal ning kõrvalesta taguses piirkonnas. Kokku on pea piirkonnas võimalik eristada vähemalt viis erinevat mehhaanilise mõjutuse kohta. Peatrauma tüsistusena tekkis ajuturse, mis oli surma otseseks vahetuks põhjuseks. Surm saabus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel 06.07.2019 kell 12:29. Samuti märgib ekspert, et pea tömp trauma koos kõikide pea piirkonnas esinevate vigastustega ja vigastuste tüsistusena tekkinud ajutursega on eluohtlik tervisekahjustus. Nahaalused verevalumid paremal õla- ja küünarvarrel ei ole eluohtlikud tervisekahjustused ja nende paranemine kestab elaval inimesel kuni neli nädalat. Seega üheselt on tuvastatud eluohtlikud tervisekahjustused ning samuti mitteeluohtlikud tervisekahjustused, samuti surma põhjusena pea tömp trauma. Prokuröri seisukoha kohaselt puudub vaidlus ka teo toimepanija osas ehk selles, et kannatanu tappis justnimelt Alexander Chernyshov. Seda on näha nii turvakaamera salvestistelt kui ka A. Chernyshovi enda ütlustest. Kõiki eelnimetatud objektiivsesse koosseisu kuuluvaid asjaolusid kinnitavad prokuröri hinnangul ka süüdistatava enese ütlused, mida saab lugeda selles osas usaldusväärseks, kuivõrd need on kokkulangevad uuritud objektiivsete tõenditega. Eelnevat silmas pidades on kohtueelse menetluse 4 käigus tõendamist leidnud
Sellest tulenevalt tuleb edasi analüüsida subjektiivset külge. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust – kavatsetust, otsest või kaudset tahtlust. Prokurör toob välja, et süüdistuse kohaselt on A. Chernyshovile esitatud süüdistus tahtliku tapmise toimepanemises ning kohtumenetluse käigus ei ole esile kerkinud asjaolusid, mis tahtliku tapmise ümber lükkaksid või annaksid aluse A. Chernyshovi poolt toime pandud teo ümber kvalifitseerimiseks mõne muu paragrahvi alusel, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04). Prokurör järeldas, et tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Lisaks viitab prokurör Riigikohtu lahendile 3-1-1-128-06, kus on märgitud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Sellist äärmuslikku ohtlikkust on kohus sidunud eelkõige vigastuste piirkonnaga. Prokurör selgitas, et A. Chernyshov tõukas kannatanut jõuliselt vastu seina, lüües kukla vastu seina, ning kui kannatanu oli tõuke tagajärjel maha kukkunud, siis lõi Alexander Chernyshov kannatanut korduvalt rusikatega ja üks kord jalaga pähe. Kohtupraktikas on pead peetud selliseks piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning põhjustada kannatanule raskeid tagajärgi, s.h surma. Seega kannatanu löömine just õrna ja välistele mõjutustele vastuvõtlikkusse piirkonda näitab tahtlust. Prokuröri hinnangul annab tahtlusest tunnistust ka löökide arv, mille süüdistatav kannatanu pihta tegi. A. Chernyshov lõi kannatanut viis korda ning löökidele eelnevalt ka tõukas kannatanut väga jõuliselt vastu seina. Korduvad löögid pähe kinnitavad asjaolu, et A. Chernyshovi tahtlus oli suunatud kannatanule mistahes raskusega tagajärgede tekitamisele. Siit edasi saab tapmistahtlust jaatada löögijõu tõttu. Videosalvestiselt on näha, kuidas A. Chernyshov tõukab kannatanu väga jõuliselt korterist välja vastu seina. Kannatanu kukub seejärel maha ja jääb liikumatult lebama. Tõukamise intensiivsus on näha videolt ning seda tegelikult on väga õigesti kirjeldanud ka süüdistatav öeldes: „Ta lendas üle koridori vastu seina ja kukkus peaga vastu seina.“ Ehk siis A. Chernyshov ise möönab, et kannatanu suisa lendas tema lükkamise/tõukamise tagajärjel üle koridori ja peaga vastu seina. Seejärel teeb A. Chernyshov veel viis lööki. Videolt on näha, et need löögid on tehtud tõesti vihaselt ja jõuliselt. Seda näitab kannatanu kehaasend ja jäsemete liikumine löökide tegemisel. Nõrgad löögid sellist tervisekahjustust ja surma kaasa ei tooks. Järelikult on tegemist intensiivse tõuke ja tugevate löökidega, mis omakorda kinnitab tahtluse olemasolu. Prokurör selgitas, et kohtupraktikas on teo toimepanemise vahendit ja selle omadusi peetud asjaoludeks, mis annavad aimu tahtluse olemasolust. Praegusel juhul on kannatanule tagajärjed põhjustatud mitme erineva vahendiga ja mitmel erineval viisil. Esmalt jõuline tõuge vastu seina ning seejärel rusikatega löögid ja siis jalalöök. A. Chernyshov läks teo toimepanemise käigus üle üha intensiivsema vahendi kasutamisele – esmalt tõuge, siis rusikalöögid, siis jalalöök. Seega kasutas ta kõiki nö käepäraseid vahendeid kannatanu tapmiseks. Prokurör vastas seisukoha väljendamisel enda poolt püstitatud küsimusele, kas A. Chernyshov oleks pidanud aru saama, et kannatanu seisund on raske? Kui ta oleks kontrollinud ja huvi tundnud, siis oleks ta aru saanud. Prokurör selgitab, et jõudis taolisele järeldusele kuna tunnistaja X X, kelle 5 kutsus A. Kxt, andis ütlusi, mille kohaselt kannatanu lebas maas ning ta välimus oli selline, et ta polnud purjus, vaid temaga oli midagi muud juhtunud: Aga siis selgus, et kuidagi näo värv oli selline juba sinakaks muutunud ja suust voolas verd, ei tundunud sellist olukorda, et oleks väga purjus inimesega. Mingi asi oleks nagu temaga juhtunud. Samuti kinnitas tunnistaja, et kannatanu mitte kuidagi ei reageerinud, pulss oli vaevu tuntav ja tunnistajale jäi mulje, et kannatanu on juba suremas. Ka tunnistaja A. Kxti ütluste kohaselt kannatanu kuidagi ei reageerinud ning ta läks valvurit kutsuma, kuna kannatanu võis kiirabi vajada. Prokuröri hinnangul kui täiesti kõrvalised isikud said aru, kui kehvas seisus on V. X, siis oleks pidanud sellest aru saama ka A. Chernyshov ise, kes ju teadis, mis kannatanuga juhtunud oli. Samuti vastas prokurör seisukoha väljendamisel enda poolt püstitatud järgmisele küsimusele, kas Alexander Chernyshov pidi ette nägema, et sellise teo tagajärjeks võib olla surm? Jah, ta pidi seda ette nägema. Vaadates kohtupraktikat ja tapmistegusid, siis on põhjendatud praktika, mille kohaselt olukorras, kus isik lööb kannatanut üks kord rusikaga näkku, kannatanu kukub ja sureb, et siis on tegemist
Praegusel juhul on olukord aga vastupidine – esmalt oli jõuline tõuge, mille tagajärjel kannatanu kukub ning seejärel lööb A. Chernyshov juba maas lamavat kannatanut korduvalt jõuliselt vastu pead esmalt rusikatega neli korda ja siis üks kord veel jalaga. Prokuröri hinnangul muudab A. Chernyshov oma rünnet selle toimumise käigus üha intensiivsemaks. Prokurör selgitab, et käesoleval juhul saaks
lg 1 p 1 ja 7 rääkida olukorras, kus surm oleks saabunud selle vastu seina paiskumise tagajärjel. Siis võinuks tõesti öelda, et isik ei pidanud aru saama, et teise tõukamine vastu seina ja maha kukkumine võib kaasa tuua surma ja lootis seda tagajärge vältida. Siin aga jätkas A. Chernyshov oma tegu ning lõi korduvalt ja tugevalt maas lamavat kannatanut rusikate ja jalaga. Ise küll A. Chernyshov hindas oma löökide jõudu mitte täis intensiivsusega löökideks, kuid need pidid olema jõulised. Ekspert selgitas, et kõik löögid olid tehtud pigem sarnase jõuga. Video kinnitab, et on jõulised löögid ja A. Chernyshov tõuget iseloomustas samuti selline, et kannatanu lausa lendas vastu vastasseina. Prokurör järeldab, et seega süüdistatav ise on tegelikult möönnud, et kõik löögid olid jõulised. Iga tehtud rusikalöögi ja viimase jalalöögiga vähendas A. Chernyshov seda väidetavat lootust surma saabumist vältida. Mida rohkem lööd, seda tõenäolisemalt saabuvad rasked tagajärjed. Prokurör selgitab, et kannatanul esinev joove ei välista A. Chernyshovi tahtlust. Seisukohta selgitab prokurör sellega, et pahatihti on isikuvastased kuriteod toime pandud isikute vahel tekkinud tülide tõttu, kus on olnud kaasatud ka alkoholi tarvitamine. Kui öelda, et tappa saab ainult kainet inimest, siis see ei ole mingilgi määral kooskõlas seaduse ega ka kohtupraktikaga. Samuti kaldub absurdsusele väide, et kui süüdistatav teab, et kannatanu on tarvitanud alkoholi, siis see automaatselt välistab tapmistahtluse. Nii võiks ju väita ka seda, et iga inimene, kes tarvitab alkoholi, kaudselt möönab, et tema surm võib saabuda kergemini kui kainelt. Selliselt ei ole aga kannatanute õigused mingilgi määral kaitstud. Prokurör selgitas, et õigust inimelule tuleb kaitsta ka siis, kui kannatanu on joonud alkoholi. Mööda ei saa vaadata ka eksperdi selgitustest alkoholi tarvitamise seose kohta surma saabumisega. Ekspert selgitas, et ajuturse kujuneb välja mõlema puhul ehk siis nii trauma puhul kui ka mürgistuse puhul. Ei saa välistada, et see joove soodustas peaajuturse väljakujunemist. Prokurör peab oluliseks siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et joove võis küll soodustada ajuturse arengut, kuid ei põhjustanud seda. Lisaks on siinkohal oluline nüanss see, et eksperdilt ei küsitud küsimust joobe kohta seda konkreetset kannatanut silmas pidades, vaid tegemist oli üldist laadi küsimusega. Ka eksperdi vastus oli üldistav. Seega ei ole eksperdi selgitus otseselt seotud V. Xi seisundi ega selle konkreetse ekspertiisiaktiga. Ekspertiisiaktis on üheselt märgitud, et ajuturse tekkis peatrauma tüsistusena. Seega ei ole ajuturse tekkimine seotud mitte joobe, vaid peatraumaga ehk A. Chernyshovi tegevusega. Eeltoodust nähtuvalt leiab prokurör, et on tõendatud, et Alexander Chernyshov pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eelnevast nähtuvalt ei esine asjaolusid, millele tuginedes oleks Alexander Chernyshov saanud loota, et tagajärg ei saabu või et ta poleks aru 6 saanud, milliseid tagajärgi tema tegu võiks kaasa tuua. Prokurör tõi oma seisukohas välja asjaolu, et tõepoolest praegusel juhul on tõenditest näha, et esimesena solvas kannatanu Alexander Chernyshov’i ning karjus ta peale, selles osas ei ole vaidlust ja seda kinnitavad oma ütlustes nii S. X kui ka A. Chernyshov ise. Küll aga lähevad S. Xi ja A. Chernyshovi ütlused lahku selles, mis solvamisele järgnes – A. Chernyshov väidab, et kannatanu võttis kausist mureleid ja viskas nendega teda ning teisel korral viskas juba kausiga A. Chernyshovi. Tunnistaja S. X on andnud ütlusi, mille kohaselt see kauss murelitega oli öökapi peal ja kannatanu lõi selle kausi kapi pealt põrandale ning seal maas samas kohas oli see kauss ka järgmisel hommikul kui tunnistaja sündmuskohale tagasi tuli. Prokuröri hinnangul puudub alus kahelda tunnistaja S. X’i ütluste usaldusväärsuses. A. Chernyshov kinnitas enda ülekuulamisel kahel korral, et esmalt viskas V. X teda ainult murelitega ja nii tekkis roosa plekk ta voodiriietele. Prokuröri hinnangul selle roosa pleki olemasolu voodiriietel ei kinnita kuidagi seda, et V. X oleks visanud A. Chernyshovi kausiga. Prokuröri hinnangul on pigem usutav tunnistaja S. Xi versioon. Seda enam, et tunnistaja Z Z ütluste kohaselt A. Chernshovil mingeid väliseid vigastusi ei tuvastatud ning isiku läbivaatuse protokollist on samuti näha väliste vigastuste puudumine. Ka tunnistaja A. Kx ütles, et kui ta korter z uksele koputas ja A. Chernyshoviga suhtles, siis mingeid vigastusi ta ei näinud. Kui mingit kausiga viskamist siiski jaatada, polnud tegu kindlasti sellise intensiivsusega teoga, et A. Chernyshov oleks pidanud hakkama kannatanut peksma. A. Chernyshov ise oma ütlustes kinnitas ka, et ta eriti valu ei tundnud selle kausiga pihta saamise tagajärjel. Edasi, isegi kui jaatada kausiga viskamist ning kui eeldada, et süüdistatav selle kausiga ka pihta sai, siis tegelikult oli sellega rünne lõppenud. A. Chernyshov ise oma ütlustes kinnitas seda. Ta lausus: „Ta hakkas toast väljuma. Ma jõudsin talle järgi, ta oli juba praktiliselt toast väljunud, uks oli lahti, koridori peal.“ Nendest lausetest nähtub otseselt, et kannatanu oli juba iseenesest lahkumas, rünne oli lõppenud. A. Chernyshov pidi kannatanule järgi minema, et saaks talle vigastusi tekitada. Seda, et rünne oli justkui lõppenud, kinnitavad ka tunnistaja I. Xi ütlused, kelle sõnul jäi talle mulje, et kannatanu püüdis nagu eest ära põgeneda ja kohtualune oli talle sabas järgi kohe rusikatega näkku peksmas. Kõrvalisele isikule näis rünne lõppenuna. Seega ei ole siin võimalik rääkida mingist hädakaitsest kui õigusvastasust välistavast asjaolust. Prokuröri hinnangul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kaitsja seisukoht: Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et tapmise subjektiivne koosseis ei ole täidetud, süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja palub kohtul tapmistahtluse olemasolu tuvastamisel analüüsida, et tegemist võis olla provotseeritud tapmisega, mida kinnitab ka kannatanu teoeelne käitumine ja agressiivsus. Kohtule esitatud seisukohas kirjeldas kaitsja enne sisuliste asjaolude juurde minemist üldist olukorda, et igaüks elab oma elu nii nagu oskab. Ühel inimesel on oma kodu, pere, töökoht, mõnedel ei ole. Süüdistataval oli see kõik olemas - kodu, pere. Alexander Chernyshov on terve oma elu elanud õiguskuulekalt ja on olnud seaduskuulekas inimene, lahutades oma abielu oli ta sunnitud kolima X sotsiaalmajja, kus ta elas 3 kuud enne kõnealuses süüdistuses toodud sündmuse toimumist. Kaitsja selgitas, et sotsiaalmajas elavad erinevad inimesed, igaühel on oma iseloom ja ootused. Elades kolmekesi ühes sotsiaalmaja korteri toas, tuleb arvestada seal elavate teiste inimestega. Kaitsja hinnangul Alexander Chernyshov arvestas nii palju kui oli võimalik kuid kahjuks tagajärjeks on see, üks inimene on kaotanud oma elu. Süüdistatava kaitsja tõi välja oma seisukoha A. Chernoshovi süüdistuses inimese tapmises. Kaitsja selgitas, et süüdistatav on algusest peale tunnistanud oma süüd, korduvalt kahetsenud toimepandut viidates, et A. Chernyshov ei eita, et ta lõi
mõttes, mistõttu leiab kaitsja, et tapmise subjektiivne koosseis ei ole täidetud, süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et tapmise tahtlus on olemas, siis tegemist võis olla provotseeritud tapmisega, mida kinnitab ka kannatanu teoeelne käitumine ja agressiivsus, mistõttu tuleks kaitsja hinnangul tegu ümber kvalifitseerida. IV Kohtu seisukoht: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajate ja süüdistatava ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tuleb Alexander Chernyshov’i suhtes esitatud süüditus
lg 1 järgi ümber kvalifitseerida ning Alexander Chernyshov süüdi tunnistada
Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt.
näol on tegemist provotseeritud tapmisega, mille objektiivne koosseis kattub tapmise (
Seega eeldab objektiivne koosseis käesoleval juhul esmalt teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamist ning seejärel provotseeritud tapmise koosseisu elemendi – tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamist süüdistataval. Teo tagajärjeks on teise inimese surm. Vaidlust ei ole faktilistes asjaoludes millal, kus, kuidas, millega tegu toime pandi. Sündmus leidis aset 04.07.2019 kella 23.19 ajal Tallinnas X asuva korteri ukse taga koridoris. Seda kinnitab X 9 koridori videosalvestis, millelt on näha, et 04.07.2019 kella 23.19 ajal tõukab koridori lõpus paremal pool olevast korterist aluspükste väel ja paljajalu olev meesterahvas (edaspidi süüdistatav) teise inimese (edaspidi kannatanu) tugeva hooga vastu koridori seina ning vahetult peale seda lööb süüdistatav kannatanut neli korda käega ja üks kord jalaga pea piirkonda. Videosalvestiselt on kohtu hinnangul tuvastatav, et süüdistatava isik on väga vihane ning tegevus toimub väga kiiresti hetke emotsioonide pinnalt kuivõrd visuaalsel videovaatlusel on võimalik käesoleval juhul järeldada, et taolise tegevuse hetkel on usutav, et süüdistatav ei mõtle mida ta teeb ning mis tagajärjed võiksid tema teol olla. Videosalvestiselt nähtub, et kell 23.19 läheb lööja tagasi tuppa, kust ta kannatanu enne välja tõukas. Kogu tegevus toimus vähem kui 1 minuti jooksul. Kohus hindab videosalvestit usaldusväärse tõendiks. Teo toimepanemise kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate I. X ja A. Kxt’i ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusega. Kohtule on esitatud helisalvestused CD-plaadil, mida on vaadeldud asitõendina asitõendi vaatlusprotokollis. Tegemist on kahe kõnega häirekeskusesse. Kohus on mõlemad kõned kuulanud ning kõne sisu kattub vaatlusprotokollis esitatuga. Vaatlusprotokolli kohaselt on häirekeskuse kõned salvestatud kahel korral. Üks kõne on tehtud sotsiaalmaja töötaja poolt, kes soovis kutsuda kiirabi majas lamavale teadvuseta inimesele. Teise kõne salvestuse vaatlusprotokollis kirjeldatakse kuidas häirekeskuse meedik juhendab teatajat elustama ja kontrollima, kas kannatanu on elus. Salvestistelt on kosta venekeelset kõrvalist juttu juhtunu kohta, tõlge on lisatud vaatlusprotokolli juurde. Tõlkest nähtub, et üks vestluses osaleja on süüdistatav. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldud 05.07.2019 algusega kell 17:20 aadressil X , Tallinn asuvat kahekordse korterielamu, trepikoda kus asuvad toad 206-214 teisel korrusel asuvaid ruume. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on eramu teise korruse koridoris korterite x ja x vahel näha verekahtlast määrdumist. Korter x asub koridori lõpus, paremat kätt, viimane uks. Tegemist on ühetoalise korteriga. Toa parempoolse seina ääres oleva voodi voodipesu on heleroosa määrdumisega ja kapi peal on keraamiline kauss, kõrgusega 7 cm. Kõik verekahtlased määrdumised on fotodel markeeritud numbritega, kauss tähistatud ning sündmuskohalt kaasa võetud. Kohus loeb sündmuskohavaatlusprotokollist tulenevalt tuvastatuks, et sündmuskohalt leitud ja asitõendina kaasa võetud kauss on keraamiline (toim lk 26). Kohtule esitatud kahest Tallinna Kiirabi kiirabikaardist nähtub, et kiirabi saabus sündmuskohale 23:
Provotseeritud tapmise (
) objektiivse koosseis sisaldab erilise isikutunnuse olemasolu süüdistataval – teo toimepanemise hetkel äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit.
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Vastavalt
lg 1 on eriline isikutunnus
eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Tegemist on subjektiivse erilise isikutunnusega kuna see iseloomustab süüdistatava meelsust või tema psüühilist seisundit tervikuna teo toimepanemise hetkel – äkki tekkinud hingelise erutuse seisundit. Seega analüüsib kohus järgnevalt süüdistatava emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, kontrollimaks, kas tegemist võib olla vastutust kergendava isikutunnusega
Samuti annab kohus hinnangu kannatanu käitumisele pidades silmas terviksituatsiooni. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et 04.07.2019 toimunud konflikti algatajaks oli kannatanu ning nähtuvalt lisaks ka tunnista ütlustele on kohtule selge, et tegemist on olnud psühholoogilise vägivallaga kannatanu poolt süüdistatava suhtes, mis kestis kokku kolm kuud seni kuni süüdistatava kannatatus otsa sai. Olukorras, kus inimene on sunnitud minema sotsiaalmajja elama on iseenesest mõistetav, et see ei ole meeldiv ega mugav – nii oli see ka süüdistatava suhtes ja tõenäoliselt ka kannatanu suhtes. Nähtuvalt süüdistatava ütlustest hakkas kannatanu tema kallal norima juba esimesest päevast peale, kehtestades oma reeglid ning seal toas olevad normid, mille järgimine oli mõistagi süüdistatavale kohustuslik. Arvestades, et süüdistatav reageeris kogu aeg rahumeelselt on eluliselt usutav, et see võis kannatanut ärritada. Kohus on seisukohal, et kannatanu käitumine viitab, et ta ärritus süüdistatava mittevastutegevuse peale. Seda ilmestab asjaolu, et peale solvangutele mittereageerimist või õigemini rahumeelset reageerimist püüdis kannatanu süüdistatavat veel ärritada. Konkreetselt 04.07.2019 sai kõik alguse kohvipuru süüdistatava voodile valamisest. Küll ei ole tuvastatud otseselt, et seda tegi kannatanu, võib seda järeldada nii tunnistaja Z X’i kui ka süüdistatava ütlustest, mis on kohus hinnanud eelnevalt usaldusväärseks. Seejärel samal õhtul murelite loopimine süüdistatava pihta, kes soovib magada on kohtu hinnangul alandav ning ebameeldiv. Lõpuks veel selgub asjaoludest, et süüdistatav oli taas magama jäänud kui kannatanu taaskord tuli ja viskas teda keraamilise kausiga vastu kukalt, kus enne olid murelid. Eelnimetatud sündmuse kirjelduse pinnalt on kohus seisukohal, et kannatanu provotseeris kannatanut. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu käitus temaga omamehelikult, rääkides vangla žargoonis ja solvas süüdistatavat pederastiks, halvustades süüdistatava välimust – kõrvarõnga kandmist lisaks une segamisele ning sunnitud ärkamisele kuna kannatanu viskas keraamilise kausiga vastu 16 süüdistatava kukalt kui viimane magas – on inimlikult mõistetav, et taoline käitumisviis võib tekitada viha. On tuvastatud ka, et kannatanu viibis tugevas alkoholijoobes, mis tunnistajate sõnul tingis kannatanu poolse ebameeldiva käitumise ning kohtu hinnangul pole välistatud, et ka kannatanu alkoholijoobe seisund suurendas süüdistatava erutusseisundi tekkimise tõenäosust. Kohus peab käesoleval juhul määrava tähtsusega tõendiks tunnistaja Z X’i ütlusi, millest koorub välja, et süüdistatav käitus provotseerivalt kannatanuga, solvates ja rünnates oma käitumisega kannatanut. Kohtu hinnangul, nähtuvalt tunnistaja istungil antud ütlusest, tajus olukorra pingelisust ka tunnistaja ise ja otsustas lahkuda toast enne kui tekib konflikt ka tema ja kannatanu vahel. See ilmestab kohtule, et olukord pidi olema sedavõrd pingeline ja konfliktne, et inimene ei saa oma toas viibida. Kohtu hinnangul on sotsiaalmaja tuba võrdväärne koduga kuivõrd seal elavad inimesed, kellel reeglina ei ole kusagil mujal olla ning nad kasutavad seal olevat pinda eelkõige elamiseks, puhkamiseks töövälisel ajal ning vaba aja veetmiseks. Kuivõrd sotsiaalmajas elavad väga erineva taustaga isikud ja reeglina ei saa valida, kellega ühes toas elada on psühholoogiliselt kindlasti raske elada toas kolmekesi võõrastel inimestel, kelle iseloomud ja käitumine on äärmiselt erinevad. Arvestades kirjeldatud situatsiooni, solvanguid ja viimaks murelitega viskamist on kohus seisukohal, et tegemist oli äärmiselt alandava käitumisega, mida süüdistav püüdis taluda. Arvestades kõiki kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud tõendeid kogumina on kohus seisukohal, et süüdistatava äkki tekkinud hingelise erutuse seisundi kutsus esile sündmuste jada alates süüdistatava sotsiaalmajja kolimisest ning kannatanu poolsest halvustavast käitumisest süüdistatava suhtes koosmõjus 04.07.2019 toimunud kannatanu poolse rünnakuga süüdistatava suhtes. Kannatanu poolne rünnak on tuvastatav nii psühholoogilise kui ka füüsilise rünnakuna. Psühholoogiliselt ründas kannatanu süüdistatavat sõnade teel – solvangute ja alandamisega ning füüsiliselt lisaks murelite loopimisele, viskas kannatanu süüdistatavat keraamilise kausiga une ajal mis vahetult päädis sellega, et süüdistatav vihastas alkoholijoobes kannatanu peale sedavõrd, et lõi kolm korda rusikaga näo piirkonda ja ühe korra palja jalalabaga pea piirkonda olukorras kus kannatanu oli kukkunud põrandale, mille tagajärjel tekkis kannatanul peatrauma tüsistusena ajuturse mille tagajärjel kannatanu suri. Psühholoogilist rünnakut tõendab tunnistaja S. X, kes oma ütlustes selgitas, et kannatanu nagu töötles psüühiliselt süüdistatavat. Prokurör möönas, et kannatanul oli kindlasti suur roll esialgse konflikti tekkimisel kuid ei pidanud seda provokatsiooniks vaid pingeolukorra tekitamiseks kannatanu poolt. Kohtu hinnangul saab ja tulebki eelnimetatud pingeolukorda käesoleval juhul käsitleda provokatsioonina kuna kannatanu oma tegevusega põhjustas süüdistatavas tugeva vihahoo, mida saab käsitleda äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundina. Süüdistatava emotsiooni – viha tuvastas kohus ka kohtule esitatud videosalvestuselt, millelt on näha, et löögid on kiired, teravad ja sooritatud pikema mõtlemiseta. Tegevus toimus loetud sekundite jooksul. Seega jõudis kohus järeldusele, et Alexander Chernyshov pani toime tapmise koosseisule vastava teo sellises emotsionaalses seisundis, mida ta ei suutnud tol hetkel kontrollida ning mis oli tingitud kannatanu poolsest käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kannatanu tegevusest tulenevalt tekkis süüdistataval äkki tugev hingelise erutuse seisund, mida kohus loeb vastutust kergendava isikutunnuseks
Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud provotseeritud tapmise objektiivne koosseis - Alexander Chernyshov pani tapmisena kvalifitseeritava teo toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu X Xi poolne vägivald ja solvangud Alexander Chernyshov’i suhtes. Mis puudutab prokuröri tähelepanekut tunnistaja S. Xi ja süüdistatava Alexander Chernyshovi ütluste lahknevuste kohta, kus asus kauss peale sündmust, ei oma kohtu hinnangul suurt kaalu, kuivõrd tunnistaja lahkus toast konflikti vältimiseks kannatanuga ning fikseeris kausi asukoha selliselt, et kauss oli põrandal. Käesoleval juhul ei saa kuidagi kinnitada, kas see kõnealune kauss oli täpselt samas kohas või mujal põrandal. On loogiline eeldada, et kui kannatanu viskas kausiga 17 süüdistatavat siis peale kokkupuudet süüdistatavaga kukkus kauss taas põrandale, kuhu see siis ka jäi. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütlusi käesoleval juhul selliselt tõlgendada, et kauss oli kindlasti täpselt samas kohas kuhu see esimesel korral kukkus. Arvestama peab asjaoluga, et kauss oli põrandal maas kuid asukohta kohus nii kindlasõnaliselt ei fikseeriks nii nagu seda on teinud prokurör. Samas juhib kohus tähelepanu, et sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastati, et kõnealune kauss oli öökapi peal (toim lk 26), see võeti politsei poolt asitõendina kaasa. Seega pidi kohtu hinnangul olema maas hoopis teine kauss, mida tunnistaja oma ütlustes kirjeldab. Ka kohus ei sea tunnistaja S. Xi ütluste usaldusväärsust kuidagi kahtluse alla. Olukorras kus tunnistaja viibis ühe konflikti ajal samas ruumis ja teise ajal mitte, ei saa võtta seisukohta, et teist konflikti tegelikult ei toimunudki vaid tõdema, et teise konflikti juures ei viibinud tunnistajat. Kohtu hinnangul olid nii tunnistaja S. Xi kui ka süüdistatava ütlused usaldusväärsed seega peab kohus usaldusväärseks ka süüdistatava poolt kirjeldatud olukorda, et esmalt viskas kannatanu V. X süüdistatavat ainult murelitega ja nii tekkis roosa plekk ta voodiriietele. Prokuröri hinnang roosa pleki olemasolule voodiriietel, et see ei kinnita kuidagi seda, et V. X oleks visanud Alexander Chernyshovi kausiga on asjakohane kuid roosa plekk voodiriietel ei lükka seda väidet ka ümber. Roosa plekk annab informatsiooni selle kohta, et tõenäoliselt oli see roosa plekk tekkinud kokkupuutest mureli ja voodiriiete vahel ja kuidas see sinna sai on tõlgendamise küsimus. Kohus ei sea kahtluse alla versiooni, et plekk võis tekkida murelitega viskamisest süüdistatava pihta, kahtlemata oli tegemist ebameeldiva olukorraga. Seega peab kohus prokuröri hinnangut pigem uskuda tunnistajat kui süüdistatavat põhjendamatuks, kuivõrd tundub, et süüdistaja on valinud süüdistuse jaoks mugavama versiooni. Kohus jõudis taolisele järeldusele kuna prokurör sidus versiooni ustavuse süüdistatava väliste vigastuste puudumisega, mis on fikseeritud nii tunnistaja Z Z ütluste kohaselt kui ka isiku läbivaatuse protokolli kohaselt. On eluliselt usutav, et kausiga viskamisest ei pruugi jääda füüsilist jälge kehale. Seega süüdistatava füüsiliste vigastuste puudumine ei anna alust üheseks järelduseks, et kausiga viskamist ei esinenud. Kohus juhib tähelepanu ka prokuröri mööndusele, et juhul kui kausiga viskamine siiski aset leidis ei saanud olla see tegu kindlasti sellise intensiivsusega, et Alexander Chernyshov oleks pidanud hakkama kannatanut peksma. Kohtu hinnangul on tegemist järeldusega, mis ei tugine sedavõrd kogutud tõenditele kogumina. Ründe intensiivsuse hindamine on käesoleval juhul pigem psühholoogiline ning prokurör on sidunud selle süüdistatava valu tunnetusega mida kohus arvestab kuid kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul valu võimalik mõõta, arvestama peab ka teisi kogutud tõendeid ning seda kogumina. Nähtuvalt kogutud tõenditest on kohtu hinnangul järeldatav, et tapmisteo põhjustas süüdistatava tekkinud äkkviha kannatanu vastu, mis oli seotud nii psühholoogilise kui ka füüsilise ründega. Seega loeb kohus prokuröri väite, et tegemist ei saanud olla kindlasti sellise intensiivsusega ründega mis kutsuks esile soovi vastu rünnata subjektiivseks ning kui süüdistatav väidab, et kannatanu oma käitumisega kutsus esile süüdistatavas suure vihahoo ei ole kohtul praegusel juhul alust arvata vastupidist. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama – süüdistatav pidi vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks tapmise koosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Prokurör viitas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04) ning järeldas, et tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kohtu hinnangul on prokuröri viited asjakohased ja tõepoolest eelnimetatud kõiki asjaolusid tuleb analüüsida ja seda on ka kohus eelnevalt teinud, millistest järeldustest jõudiski kohus järeldusele, et tegu tuleb ümber kvalifitseerida. 18 Kogutud tõenditest nähtuvalt tunneb Alexander Chernyshov toimunu suhtes kahetsust, tunnistab oma süüd selgitustega, et ta kindlasti ei soovinud kannatanut tappa vaid vihahoos kaotas kontrolli oma käitumise üle ja tõukas kannatanut, lõi rusikaga ja jalaga pea piirkonda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul rikkumine raske ja laiaulatuslik, prokuröri viidetest välisele teopildile, et vigastuste piirkond, löökide arv pea piirkonda ja jõud peab eeldama lööja arusaama, et löögid võivad põhjustada kannatanule raskeid tagajärgi s.h surma on asjakohased ja kohus nõustub sellega. Kohus nõustub prokuröri tõlgendusega videosalvestuselt nähtu kohta, et süüdistatava löögid kannatanu suhtes on sooritatud vihaselt ja jõuliselt. Seda analüüsis kohus ka objektiivsete ajaolude - teo toimepanemise hetkel äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamise juures (käesoleva otsuse lk 16-17). Oma seisukohas tõi prokurör välja järelduse, et nõrgad löögid sellist tervisekahjustust ja tagajärjena surma kaasa ei tooks, millest omakorda on jõudnud arusaamani, et järelikult pidi olema tegemist intensiivse tõuke ja tugevate löökidega, mis kinnitab süüdistatava tahtluse olemasolu. Kohtu hinnangul annab prokuröri argumentatsioon ja järeldused aluse ka analüüsiks kas süüdistatav võis olla emotsionaalse erutuse seisundis kus inimese võime oma tegevust juhtida on vähenenud kuid sellel prokurör oma seisukohas ei peatunud. Küll aga analüüsis prokurör põgusalt miks ei ole tegemist
118 lg 1 p 1 ja 7 sätestatud kuriteoga ning kohus nõustub prokuröri sellekohase käsitlusega. Arvestades, et süüdistatav kõigepealt lükkas kannatanut, seejärel lõi maas lamavat kannatanut korduvalt rusikaga ja viimaks jalaga näitab, et rünne oli intensiivne ning suunatud otseselt kannatu tervise kahjustamisele. Olukorras kus lüüakse pea piirkonda peab aru saama, et tagajärjena võib saabuda ka isiku surm. Seega ei esine asjaolusid, millele tuginedes oleks Alexander Chernyshov saanud loota, et tagajärg ei saabu või et ta poleks aru saanud, milliseid tagajärgi tema tegu võiks kaasa tuua. Riigikohtu seisukoha kohaselt (otsuses nr 3-1-1-128-06) võib iga tervist kahjustav käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, ei saa välise teopildi alusel teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, mistõttu tuleb hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kohtu hinnangul on just sisemise teopildi asjaolud olulised käesoleval juhul ka Alexander Chenrnyshov’i osas kuivõrd just need tingisid kohtu otsustuse tegu ümber kvalifitseerida. Nii prokuröri kui ka kaitsja poolt eelviidatud otsuses nr 3-1-1-142-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud (p 23). Rusikalöögid näo piirkonda võivad paista väliselt eluohtliku teo toimepanemisena kuid süüdistatava ütlustest tulenevalt ning kõiki tõendeid kogumina hinnates arvestab kohus, et tegelikkuses lootis Alexander Chenrnyshov võimalikuna äratuntud tagajärge vältida kuid ei suutnud enda tegu tekkinud vihahoos kannatanu vastu toimepanemise hetkel nõnda kontrollida. Nimetatud asjaolule viitas süüdistatava kaitsja oma seisukohas. Arutluse all oleva süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsus enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu ning süüdistatava tegevus oli äkiline ning ootamatu reaktsioon kannatanu ebameeldivale käitumisele (täpsemalt murelitega loopimine, murelikausiga magamise ajal vastu pea piirkonda viskamine ning järjepidev psüühiline alandamine). Ka prokurör on oma seisukohas möönnud asjaolu, et tõepoolest on tõenditest näha, et esimesena solvas kannatanu Alexander Chernyshov’i ning karjus ta peale, viidates, et selles osas ei ole vaidlust ja seda kinnitavad oma ütlustes nii S. X kui ka Alexander Chernyshov ise. Kohus analüüsides eeltoodud asjaolusid ning kriminaalasja tõendeid kogumina on jõudnud järeldusele, et süüdistatav on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega kuivõrd süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et lüües taoliselt kannatanut võib tagajärjena saabuda ka kannatanu surm. 19 Süüdistatava käitumine pärast teo toimepanemist on tõepoolest kahetsusväärne - süüdistatav ei püüdnud kannatanule abi anda mingilgi moel olukorras, kus kõrvalised isikud mõistsid kannatanut nähes, et tema seisund ei ole tingitud pelgast rohke alkoholi tarbimisest vaid tegemist on tõsisema terviserikkega. Sellele viitavad tunnistajad oma ütlustes. Tahtlust välistava asjaoluna on nii kaitsja kui ka prokurör peatunud kannatanul esinenud alkoholijoobel ning kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et nimetatud asjaolu tahtlust ei välista. Tuginedes eksperdi selgitustele on tuvastatud fakt, et surm saabus ajuturse tagajärjel ja ajuturse tekkis peatrauma tüsistusena. Seega ei ole ajuturse tekkimine seotud mitte alkoholijoobe, vaid peatraumaga ehk Alexander Chernyshovi tegevusega ning alkoholi liigtarbimisele viitavad tunnused võisid soodustada ajuturse arengut, kuid ei põhjustanud seda.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Prokuröri argumentatsioon hädakaitse osas on kohtu hinnangul loogiline ja arusaadav. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolne rünne oli lõppenud seega ei esinenud hädakaitse seisundit kui õigusvastasust välistavat asjaolu. Nii nagu tapmise põhidelikti puhul, on ka provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (
). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine asjaolusid, et võiks kahelda Alexander Chernyshov’i süüvõimelisuses. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi antud kriminaalasjas ei esitatud. V Karistus:
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seadusandja on
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kaks aastat ja kuus kuud. Hinnates Alexander Chernyshov’i süü suurust
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav ründas äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis intensiivselt kannatanut ja lõi korduvalt rusikaga ja ühe korra jalaga eluohtlikku - pea piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, mistõttu kannatanu suri. Kohus, arvestades süüteo asjaolusid tervikuna leiab, et süüdistatava süü on suur. Kohus ei saa eirata ründe intensiivsust ja olukorda, milles rünne toime pandi. Olenemata asjaolust, et tegevus toimus loetud sekundite jooksul lõi süüdistatav esmalt korduvalt rusikaga ning kõige lõpuks jalaga – see näitab, et 20 rünne läks intensiivsemaks. Kannatanu oli tugevas alkoholijoobes ega osutanud kuidagi vastupanu. Vastupanu mitteosutamine nähtub nii videosalvestiselt kui ka Alexander Chernyshovi enda ütlustest. Alkoholijoobe on tuvastanud lisaks süüdistatava ütlustele ka tunnistaja ning kohtuarstlik ekspertiis. Samuti ei saa tähelepanuta jätta süüdistatava käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Süüdistatav ei osutanud abi kannatanule mingilgi viisil, samuti ei selgitanud mis oli juhtunud, et kannatanule saaks võimalikult kiiret abi osutada. Vigastuste aja väljaselgitamiseks pidi tunnistaja minema turvasalvestisi vaatama. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse
Süüdistatav ei soovinud kannatanu surma, kannatanu solvangud ning viimaks füüsiline rünne nii murelite kui ka kausiga tingis süüdistatavas äkkviha, mida viimane ei suutnud kontrollida rünnates kannatanut. Kohus nõustub prokuröriga, et süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka kannatanu käitumist, mis oli kõnealuses kaasuses kogu sündmuse liikuma panevaks jõuks ning vähendab Alexander Chernyshovi süü suurust. Kriminaalasjas uuritud tõenditega on üheselt kinnitust leidnud, et konflikti alustas kannatanu, solvates süüdistatavat, karjudes, visates murelitega ning lõpuks ka kausiga süüdistatava pea piirkonda. Kohtu hinnangul on juba murelitega loopimist võimalik käsitleda füüsilise rünnakuna, mis on psühholoogilist laadi kuivõrd murelitega loopimine ei tekita otsest füüsilist valu vaid alandab psühholoogiliselt. Kohtu hinnangul on kannatanu poolt kausiga viskamine süüdistatava pea piirkonda käsitletav otsese füüsilise rünnakuna ning argumentatsioon selles osas paikneb käesoleva otsuse eelnevas analüüsis (otsuse lk 17-18). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestab kohus ka süüdlase isikut. Iseloomustava materjalina on kohtule esitatud Alexander Chernyshovi karistusregistri väljatrükk, millest nähtub, et kehtivaid kriminaalkaristusi süüdistataval ei ole. Alexander Chernyshov on varem kriminaalkorras karistamata. Eelnimetatu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid süü suurusele vastava karistuse määramisel kohus seda arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi Alexander Chernyshov’i süüd hindab kohus suureks, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud mõista karistus
Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke – hoida Alexander Chernyshov’it edaspidi kuritegusid toime panemast – tuleb kohtu hinnangul mõista Alexander Chernyshov’ile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja Alexander Chernyshov’i isikut on kohus seisukohal, et mõistetud vangistust saab pöörata täitmisele osaliselt, määrates koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 8 kuud ja 6 päeva – s.o aeg mil süüdistatav on viibinud vahi all. Seega leiab kohus, et
lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja alguseks 05.07.2019 ning täitmisele pööratud vangistus lugeda kantuks. Kuigi süüdistatav on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kannatanu kaotanud elu on kohus seisukohal, et Alexander Chernyshov’i puhul ei ole kohtu hinnangul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kel puuduvad varasemad karistused ning teo toimepanemine oli tingitud kannatanu poolsest provokatsioonist ning arvestades ka süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust leiab kohus, et süüdistatavale tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva jätta
sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 11.03.2020. 21 VI Tõkend Kohus määrab, et tõkend vahistamine tuleb tühistada ning Alexander Chernyshov tuleb vabastada vahi alt kohtu saalis otsuse kuulutamisel. VII Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsja tasud kokku summas 1099.20 eurot ja menetluskulude hulka tuleb arvestada ka kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulud 257 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 kohaselt on käesoleval juhul
MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.