Obsah (8)

§ 320§ 184§ 74§ 199§ 25§ 73§ 65§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2020 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-892 (kriminaalasi nr 19230100975) Kohtunik Jul

§ 320

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Kaitsja Ringkonnaprokurör Alar Lehesmets ERNST SILVER KONNO (isikukood 39408300265, elukoht: x; EV kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: x OÜ, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: - Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega nr 1-19-7738

§ 184

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, mis jäeti

§ 74

lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 1 kuud; - Harju Maakohtu 18.03.2016 otsusega nr 1-16-2281

§ 199

lg 2 p 7 –

§ 25

lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, mis jäeti

§ 73lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta.

Karistus täidetud 18.03.

1. Tõkend kohaldamata, kahtlustatavana kinni ei peetud. Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, 3; § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Ernst Silver Konno

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Ernst Silver Konnole mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. 3.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada Ernst Silver Konnole mõistetavat karistust (1 aasta 2 kuu vangistust) Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so. 1 (ühe ) aasta võrra, mõistes Ernst Silver Konnole kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 2 aastat vangistust Ernst Silver Konno suhtes tingimisi kohaldamata s.o kui Ernst Silver Konno 2 (kahe) aasta pikkuse katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: x. 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p.2 1 alusel kohustada Ernst Silver Konnot käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. Ernst Silver Konno allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 06.03.2020.a.
3. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel Ernst Silver Konnolt välja mõista II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ernst Silver Konno võib menetluskulud, kokku 1160 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber:
4. 2 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 30.03.2020.a. Süüdistus: Ernst Silver Konnot süüdistatakse selles, et ta andis kavatsetult 12.01.2018 Tallinna linnas Kolde pst 65 asuvas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas ajavahemikul kell 11.30 kuni 11.55 väärteomenetluses nr 2316,18,000174 tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 05.01.2018 ajavahemikul kell 8.00 kuni 10.00 on temalt varastatud Tallinna linnas X 37 asuvas Balti Jaama ootesaalis mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 Edge (IMEI-koodiga x) väärtusega 160.- eurot, teades et kõnealust süütegu tema poolt nimetatud ajal, kohas ja viisil aset ei leidnud. Samuti süüdistatakse Ernst Silver Konnot selles, et 24.01.2019 ajavahemikul kell 12.50 kuni 13.46 andis ta kavatsetult Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja prefektuuris kriminaalbüroos kriminaalmenetluses nr 18230101299 kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 05.01.2018 ajavahemikul kell 8.00 kuni 10.00 on temalt varastatud Tallinna linnas X 37 asuvas x ootesaalis mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 Edge (IMEIkoodiga x) väärtusega 160.- eurot, teades et kõnealust süütegu tema poolt nimetatud ajal, kohas ja viisil aset ei leidnud. Seega pani Ernst Silver Konno toime tunnistaja poolt väärteomenetluses ning kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus: Kohtuistungil seletas süüdistatav Ernst Silver Konno, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ei taotlenud. 3 Kaitsja asus seisukohale, et Konno võis eksida varguse kuupäevas, kuid seda ei saa tõlgendada valeütluseks. Samuti leidis kaitsja, et süüdimõistmise korral ei saa süüdistatavalt välja mõista sundraha, kuivõrd arutatav kuritegu oli toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist ning eelmise kohtuotsusega on sundraha välja mõistetud. Kohus, uurinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Ernst Silver Konno andis 12.01.2018 tunnistajana väärteoasjas nr 2316,18,000174 ning 24.01.2019 kannatanuna kriminaalasjas nr 18230101299 (lk 1-3 ja 35-36) ütlusi, et 05.01.2018 kella 08.00 – 10.00 vahel varastati temalt Balti Jaamas rongi ootepaviljonis taskust mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 Edge Emerald OMEI koodiga x. Telefonis oli kasutusel abonentnumber x. Telefoni teises pesas oli veel kõnekaarte. Mobiiltelefoni kadumise ta avastas rongis teel Xile. Tunnistajana väärteoasjas antud ütluste kohaselt avastas Ernst Silver Konno telefoni kadumise sealsamas ootepaviljonis. Edasi rääkis Ernst Silver Konno kannatanuna ülekuulamisel, et ostis rongipileti peenraha eest ja sõitis koju. 07.06.2018, olles kodus, aadressil x sai ta hoiatusteate, et tema Samsung kontol xxx on üritatud parooli muuta IP aadressilt x. Pärast seda muutis ta oma konto parooli ära. Samuti nägi ta Samsung.com lehelt, et suve jooksul on tema telefoni kasutanud erinevad numbrid (x, x, x) ja telefoni positsioneerides nägi, et telefoni asukoht on x. 31.10.2018 helistas ta numbrile x, kõne võttis vastu vene keelt kõnelev meesterahvas, süüdistatav tegi talle ettepaneku kohtuda Kesklinna politseijaoskonnas, kuid meesterahvas ei olnud sellega nõus ja katkestas kõne. 05.09.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt koos lisadega 2 CD-plaadil (lk 14-16) oli telefonis IMEI koodiga x kasutuses ajavahemikus 04.12.2017 – 07.06.2018 abonentnumber x. Sellest tulenevalt ka väidetava varguse toimumise päeval oli sama number kasutuses. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et abonentnumbrit x kasutati kahel korral 15.12.2017 ja sellelt abonentnumbrilt vastati X Xi telefonikõnedele. X X on Ernst Silver Konno sõber, mida viimane tunnistas 24.01.2019 kriminaalasjas kannatanuna ülekuulamisel. Edasi nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et 05.01.2018, s.o väidetava varguse toimumise päeval kasutati helistamiseks abonentnumbrit x 16-l korral ning 1-l korral osteti samalt numbrilt ühiskaardi vahendusel rongipilet. Kohus märgib, et pilet osteti kell 10:32:26, s.o ajal, mil süüdistatava enda ütluste kohaselt ta oli teel Xile. Eriti vajab rõhutamist, et kell 10.32 asus abonentnumber Xi 2 tugijaama levialas. Asjaolu, et 05.01.2018 kell 10:32:26 oli mobiiltelefon Ernst Silver Konno kasutuses, kinnitab X AS 20.12.2018 vastus (tl 39-40), mille kohaselt abonentnumbrilt x on ostetud 16.12.2017 päevapilet Elroni II tsooni ühiskaardile nr x ning samale ühiskaardile sooviti osta pilet Elroni II tsooni ka 05.01.2018 kell 10:32, kuid ostutehingut ei ole kinnitatud, ühiskaart nr x kuulub Ernst Silver Konnole. Kohtu hinnangul on märkimisväärne asjaolu, et kõned, mis tehti 05.01.2018 abonentnumbrilt x on seostatavad süüdistatava sõbra ( X X) ja emaga (X x). Need ei ole paarisõnalised kõned, näiteks kõne, mille tegi X X ja millele vastati abonentnumbrilt x kell 18:38:20 kestis peaaegu kaks minutit. Samuti on tähtis märkida, et 05.01.2018 kell 21:33:31 tegi abonentnumbrile x kõne X , kes andis ütlusi, et tema telefoni kasutab aegajalt tema poeg X X (lk 72), kes omakorda tunnistas 17.12.2019 tunnistajana antud ütlustes, et võis helistada oma vähetuttavale eesmärgiga osta talt kanepit (lk 73). Seejuures on Ernst Silver Konnot vastavalt Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsusele nr 1-19-7738 karistatud

§ 184

lg 1 järgi narkootilise aine – kanepi – ebaseadusliku käitlemise eest (lk 75-77). 4 Tunnistaja X X andis 23.12.2019 ütlusi selle kohta, et ta tõepoolest suhtles 05.01.2018 telefonitsi Ernst Silver Konnoga ning samuti suhtles temaga ka enne ja pärast seda kuupäeva ning ta ei mäleta olukorda, kus Ernst Silver Konnole tehtud kõnedele vastas keegi võõras (lk 78-79). Tallinna Transpordiameti 18.12.2019 vastuse nr 2.-1/19/202-2 kohaselt koos lisaga (lk 60-62) on süüdistatava ühiskaart nr x valideeritud väidetava varguse toimumise päeva 05.01.2018 õhtul kell 18:46:10 bussis nr

1. Bussigraafiku kohaselt asus buss kell 18.45-18.46 x peatuses x alguses (Tallinna Transpordiameti 20.12.2019 vastus nr 2.-1/19/216-2 koos lisaga (lk 65-67). Kell 18:38:20 on abonentnumber x vastanud X Xi kõnele, asudes x tugijaamas. Järgmisele X Xi kõnele vastas abonentnumber x kell 18:53:38, asudes x lähedal, kusjuures buss nr 72 asus Xu peatuses. Sellest tulenevalt võib järeldada, et süüdistatav liikus 05.01.2018 õhtupoolikul bussiga nr x, kasutades sama telefoni, mille kohta väitis nagu see oleks talt varastatud. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja väitega, et Ernst Silver Konno võis eksida varguse kuupäevas. Tema mobiiltelefoni ei kasutatud järgmisel ega ülejärgmisel päeval. Kogutud tõendid kinnitavad, et abonentnumbrit x kasutati aktiivselt ühe päeva jooksul, kuid ajaliselt suurte vaheaegadega. Näiteks pärast hulgaliste kõnede tegemist ja kõnedele vastamist 05.01.2018 kasutati järgmine kord sama numbrit alles 27.05.2018, mil vastati 4 kõnele, seejärel 07.06.
2. Oluline on seejuures, et 07.06.2018 suheldi siis vähemalt kahel korral süüdistatava ema X K . Samuti ei ole usutav, et isik, saades enda kätte võõra mobiiltelefoni, paneb poole aasta pärast tagasi kõnekaardi, millist kasutas mobiiltelefoni omanik enne, kui telefon tema valdusest ära võeti. Kogutud ja eelpool refereeritud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et Ernst Silver Konnole kuuluva mobiiltelefoni vargus aset ei leidnud. Süüdistatav keeldus kohtueelses menetluses ütluste andmisest, ei soovinud anda ütlusi ka kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kui tegemist oleks varguse kuupäevaga eksimisega, oleks ta võinud sellest ka menetlejat teavitada, seda enam et kriminaalasjas andis ta kannatanuna ütlusi aasta pärast. Ernst Silver Konnot hoiatati vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest kahel korral – nii väärteoasjas tunnistajana kui ka kriminaalasjas kannatanuna ülekuulamisel. Mõlemal korral on ta andnud teadvalt valeütlused mobiiltelefoni varguse kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ernst Silver Konno on täitnud

§ 320lg 1 sätestatud objektiivse koosseisu.

Järgmisena peab kohus hindama Ernst Silver Konno tegevuses

§ 320lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, tunnistajate ütlustest ja kirjalikest tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kirjeldades väärteoasjas tunnistajana ja kriminaalmenetluses kannatanuna antud ütlustes mobiiltelefoni väidetava varguse asjaolusid, teadis Ernst Silver Konno, et vargus ei ole aset leidnud ning tema jutt menetlejale on vale algusest lõpuni. Süütegu on seega toime pandud kavatsetult. Seega pani Ernst Silver Konno toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teadvalt valeütluse andmise.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Karistus:

§ 320

lg 1 näeb ette teadvalt valeütluse andmise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Esmalt leiab kohus, et käesoleval juhul on Ernst Silver Konno suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Ernst Silver Konnot karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega

§ 184lg 1 järgi.

Teda on ka 18.03.2016 kriminaalkorras karistatud

§199lg 2 p 7-25 lg 2 järgi.

Süüdistataval on väärteokorras mõistetud rahatrahvid tasumata. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Ernst Silver Konno puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 määra, mis

§ 320lg 1 puhul on 1 aasta 6 kuud.

Ernst Silver Konno süü suurust mõjutab asjaolu, et ta andis tõele mittevastavaid ütlusi, olles allutatud menetlustoimingule süüteomenetluses kahel korral. Tema poolt valeütluste andmisele järgnes aeganõudev ja rahamahukas menetlus, mis oli seotud põhjendamatu menetlus- ja inimressursside raiskamisega. Väidetava varguse avastamisele ja olematu süüdlase tuvastamisele läinud ajakulu oleks võinud kasutada teiste tõsisemate kuritegude avastamiseks, süü astet raskendab veel asjaolu, et kuritegu oli toime pandud raskeima tahtlusastme vormis. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades, leiab kohus, et Ernst Silver Konno süü on keskmisest suurem. Ernst Silver Konno puhul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Arvestades süüdistatava süü astet, varasemat karistatust ning samas süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, nimelt et tal on olemas kindel töökoht ja sissetulek, teda ei peetud vajalikuks eelmise kohtuotsusega karistada raskema kuriteo toimepanemise eest reaalse vangistusega ning tegemist on käesoleval juhul hiljem tuvastatud kogumiga, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada

§ 74sätteid Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsuse tingimustel. Menetluskulud: Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Ernst Silver Konno menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot ja kaitsjakulud 284 eurot. Kohus möönab, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt ei mõisteta isikult KrMS § 180 lg 1 sätestatud sundraha välja olukorras, kus tegu on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist, millega oli juba sundraha välja mõistetud. Sellise seisukoha aluseks on arusaam, et kriminaalasjad ühe isiku suhtes tuleb õigel ajal ühendada ja menetleda koos. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas aga, et „sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus

§ 65

lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et 6 katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest“. Kohus märgib, et käesoleva kriminaalmenetluse puhul on tegemist olukorraga, kus menetlejal ei olnud võimalik asju ühendada. Ernst Silver Konnole esitati käesolevas kriminaalasja kahtlustuse

§ 320

lg 1 järgi alles 15.10.2019, selleks ajaks oli süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-19-7738 juba saadetud kohtusse (30.09.2019) ning 13.11.2019 tegi kohus ka kohtuotsuse. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise kohustus lasub Ernst Silver Konnol, kuna tema poolt teadvalt valeütluste andmine andis aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Arvestades kriminaalmenetluse kulude üldsummat ning juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 määrab kohus nende hüvitamise ositi 12 kuu jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 7