Obsah (6)

§ 654§ 230§ 459§ 171§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7

) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st osas, kas on alust maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud elatise (

1. aastal 222,50 eurot kuus ja alates 01.01.
2. a 240 eurot kuus) suurust vähendada.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
2. PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (nagu kostja on sisuliselt taotlenud, paludes jätta hagi täies ulatuses rahuldamata). Kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Maakohus ongi seda teinud ning mõistnud kostjalt elatise välja seaduses (PKS § 101 lg-s 1) ettenähtud miinimumist veidi väiksemas summas, st arvestades kostja taotlusel miinimumelatise summast (mis
3. aastal oli 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 on 270 eurot kuus) maha poole riiklikust lapsetoetusest (
4. aastal 55 eurot kuus, alates 01.01.
5. a 60 eurot kuus.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230

lg 3 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 Ringkonnakohus tegi

§ 230

lg 5 p-de 4 ja 5 alusel Maksu- ja Tolliametile ning Swedbank AS-le ja AS-le SEB Pank täiendavad järelepärimised kostja viimase aasta sissetulekute ja pangakontode väljavõtete kohta ning võtab saadud vastused asja juurde. Vastustest kohtu järelepärimistele nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjale nimetatud ajavahemikus väljamakseid tehtud ning laekumised puuduvad ka kostja pangakontodele Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank. Samuti võtab ringkonnakohus asja juurde Äriregistri andmed kostja ettevõtte XXXXXXX kohta, millest nähtuvalt on ettevõte 25.08.2019 registrist kustutatud. Eeltoodule vaatamata puudub ringkonnakohtu hinnangul mõjuv põhjus mõista kostjalt elatis välja väiksemas summas kui maakohus seda tegi. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4), et lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Seega ei anna alust kostjalt alaealise lapse kasuks väljamõistetud elatist veelgi vähendada ainuüksi asjaolud, et lähtudes Maksu- ja Tolliameti andmetest ning kostja pangakonto väljavõtetest on kostjal viimasel aastal sissetulek puudunud ning et kostjal võivad olla tekkinud võlgnevused üürileandja ja Eesti Vabariigi ees (mille kohta kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid võtab ringkonnakohus asja juurde, ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kostja 20.09.2019 seisukohale lisatud elektriarve, mis on esitatud ilmselge hilinemisega). Vaidlust ei ole selles, et kostja on tööealine isik ja tal ei ole peale hageja rohkem ülalpeetavaid. Kostjal on varasemalt (08.06.2012–25.08.2019) olnud infotehnoloogia alal tegutsev ettevõte, mille asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige ta oli. Kuivõrd kostja ei ole oma tervisliku seisundi kohta ühtegi tõendit esitanud (

§ 230

lg-st 1 tulenevalt oli see kostja tõendamiskoormis), saab eeldada, et kostja on töövõimeline ning väidetav mittetöötamine ja sissetuleku puudumine on ajutine. Kostja väide, et ta ei ole saanud pöörduda oma tervisliku seisundi hindamiseks erialaarstide poole, kuna tal puudub ravikindlustus ja raha visiiditasu maksmiseks, ei ole põhjendatud. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti viidanud, et kostjal on võimalus võtta end töötuna arvele, millisel juhul oleks tal olemas ravikindlustus ja kõik võimalused arstide poole pöördumiseks. Kostja ei ole oma vastavat õigust kasutada soovinud. Iseenesest on õige kostja väide, et lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning et pärast elatise tasumist peavad kostjale jääma minimaalsed vahendid enda vajaduste katmiseks. Samas ei ole kostja tõendanud, et hagejale 240 euro ulatuses kuus ülalpidamist andes jääksid kostja enda mõistlikud vajadused katmata. Ringkonnakohus nõustub siinkohal ka maakohtu otsuses väljatooduga, et kostja väited maakohtus olid vastuolulised: kostja pidas võimalikuks tasuda hagejale elatist 72 eurot kuus või võtta laps enda juurde elama, kinnitades samas, et tal puudub igasugune sissetulek ja tervis on sedavõrd halb, et ta ei ole võimeline töötama. Samas on ilmselge, et lapse kasvatamine nõuab vanemalt rahalisi vahendeid ka sel juhul, kui laps elab vanema juures, mitte ainult siis, kui vanemal tuleb tasuda elatist. Mõjuvaks põhjuseks ei ole ka kostja arvamus, et kohtuotsus ei ole täidetav. Hageja on selles osas vastuses apellatsioonkaebusele õigesti viidanud, et TMS § 65 lg 4 ja § 119 lg 1 järgi täidetakse lapse elatisenõue eelisjärjekorras. 5 9.

1. Hageja on selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-18-14146 on kohus määranud kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt kohtub kostja hagejaga üks kord nädalas kaks tundi, kuid kostja ei ole määratud suhtluskorda iganädalaselt täitnud. Kuivõrd kostja kohtumised hagejaga on lühiajalised, ei ole võimalik väita, et kostja kannab arvestatava osa hageja kuludest vahetult. 9.
2. Seoses kostja väitega, et seaduses sätestatud elatisemiinimum ei vasta tegelikule olukorrale, st lapse tegelikud vajadused ei ole sedavõrd suured, märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on jäänud seisukoha juurde, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (nt 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
3. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda, v.a hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis ringkonnakohus peab võimalikuks jätta erandina

§ 190lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega anti kostjale riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 100% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul peale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (

§ 179lg 1).

Kostjalt tuleb mõista

§ 190lg 5 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja advokaat M.

Seesmaa põhjendatud riigi õigusabi tasu ja kulud ringkonnakohtus summas 180 eurot. Kostjal tuleb väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulud tasuda 15-euroste osamaksetena 12 kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ülejäänud 11 osamakset tuleb tasuda esimese osamakse tasumise kalendrikuule järgneva 11 kuu jooksul iga kuu 20. kuupäevaks. Osamaksete tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja