Obsah (9)

§ 633§ 178§ 5§ 230§ 231§ 173§ 163§ 177§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Narva Tsiviilasja number 2-18-17841 Tsiviilasi A K hagi A K v

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 23.11.2018 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja täisealine laps, hageja sai täisealiseks 08.11.

1. Hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ning lõpetab kooli 30.06.
2. Kuna hageja õpib täiskoormusega, puudub tal võimalus raha teenida. Hagejat aitab rahaliselt ainult tema ema, hageja ema sissetulek ei ületa miinimumi. Hageja kulutused kuus on summas kokku 420.00 eurot. Hageja elab üksi korteris asukohaga XXX. Nimetatud korter kuulub küll hageja emale, kuid hageja kannab korteri ülalpidamisega seotud kulusid, keskmiselt 90.00 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 210.00 eurot kuus, s.o ½ tema kulutustest kuus, alates hagi esitamisest kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni. Hageja selgitas täiendavalt (I kd, tlk 30-31), et tal on raske oma kulusid tõendada ning palus lähtuda elatusmiinimumist, mis oli 2017 aastal 207.23 eurot kuus. Hageja saab küll peretoetust summas 60.00 eurot kuus, kuid see ei kata kõiki tema vajadusi. Kostja töötab mitteametlikult ning omab sissetulekut sularahas. Hageja ema O K kannab igakuiselt hageja kontole hageja kulutuste katteks peretoetuse ning oma töövõimetuspensioni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kostja ei ole nõus ka hagejaga kompromissi sõlmima. Kostja leidis, et hageja peab oma kulusid tõendama (I kd, tlk 21-22). Hagiavaldusega ühes esitatud arved ei tõenda hageja kulusid, arvetest ei nähtu seos hagejaga. Tõendina esitatud arve korteri kommunaalkulude eest on seotud kolme isiku elamisega nimetatud korteris, seega tuleb kulud jagada kolmeks. Hageja kui täisealine isik peab ise endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning seega tuleb tuvastada, milline 2 on tema varaline seis ning kas tal on vahendeid enda ülalpidamiseks. Kostja sissetulek on 218.00 eurot kuus, mis on eeldatavasti väiksem kui hageja ema sissetulek. Kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Oma sissetulekust tuleb kostjal tasuda ka elatist alaealisele A K summas 50.00 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist kahjustama enda ülalpidamist. Kostja esitas 13.02.2019 kohtule andmed enda sissetulekute kohta (I kd, tlk 39). Kostja selgitas, et tema omandis on korter asukohaga XXX ning tema 2019 aasta sissetulekuks on töövõimetuspension summas 224.76 eurot kuus. Kostja 01.04.2019 seisukohast (I kd, tlk 70-71) nähtub, et hageja ei ole oma abivajadust tõendanud. Hageja konto jääk on 683.60 eurot, kontole tehakse sissemakseid sularahas, näiteks detsembris 2018 summas 610.00 eurot. Kostja selgitas ka, et tema ja O K (hageja ema) ühisomandis oli sõiduk Suzuki Grand Vitara, mis oli 20.01.2019 võõrandatud E G. Sõiduki müügist saadud rahast tasuti osaliselt pangale laenukohustuse katteks ning osaliselt hageja emale ühisvara jagamise tulemusena hüvitise katteks. Seega ei saanud kostja midagi sõiduki võõrandamisest ega saa seda raha elatise tasumiseks kasutada. Kostja ja O K ühisvara jagamise tulemusena jäi kostja omandisse korter asukohaga XXX. Kuivõrd kostja sissetulek ei võimalda korteri eest tasuda, andis ta osa korterist üürile. Üürnik ei maksa kostjale üüritasu, vaid tasub täies ulatuses korteri kommunaalkulusid. Kostjal on tuvastatud osaline töövõimetus ning selle eest saadavat pensionit summas 224.76 eurot kasutab ta enda ülalpidamiseks ja alaealisele A K elatise maksmiseks. Neil põhjustel ei ole kostjal võimalust hagejale elatist maksta. Kohtuistungitel esitatud poolte seisukohad Kohtuistungil 09.04.2019 teatas kostja esindaja, et kostja ei ole võimeline tööd tegema, sh ka kergemat tööd, mistõttu ei oma ta ka piisavat sissetulekut. Kostja korter on välja üüritud, et mitte kanda korteriga seotud kulusid. Kohtuistungil 09.04.2019 vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatise summas 100.00 eurot kuus. Hageja selgitas, et elab üksi ning õpib kutsehariduskeskuses, mis asub S. Õppimise tõttu ei ole hagejal võimalik töötada. Hageja väitis ka, et kostja tegelikkuses töötab ning omab sissetulekut. 30.10.2019 kohtuistungil jäi hageja nõude juurde välja mõista kostjalt elatis summas 100.00 eurot kuus. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole oma vajadusi tõendanud ning kostja ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt 3 seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 esimesele lausele on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealisele lapsele elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda seega PKS § 99 lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel tuleb hagejal seega tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid. Kohtul tuleb ka muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Seega hagiavalduse rahuldamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja vastab PKS § 97 p 2 nõuetele, seejärel tuvastada, millised on hageja vajadused ja varaline seis ning seejärel vastata küsimusele, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist nõutud summas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps. Hageja sai täisealiseks 08.11.

1. Kohtule esitatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tõenditest (I kd, tlk 4 ja II kd, tlk 75) nähtub, et hageja õpib koka erialal täiskoormusega, kooli lõpetamise ajaks on märgitud 30.06.
2. Toimiku materjalidest nähtub, et koolivaheajal on hageja käinud tööl, et ise endale eluks vajalikke rahalisi vahendeid hankida. Samas nõustub kohus hagejaga, et sobiva töö leidmine, mis võimaldaks täiskoormusega õppimise kõrvalt töötada, on praegusel ajal hageja jaoks oluliselt raskendatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist ise tagada, s.o hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust. Hageja märkis hagiavalduses (I kd, tlk 2), et tema püsikulutused kuus on järgmised: eluasemekulud 90.00 eurot, kulutused toidule 225.00 eurot, riided 20.00 eurot, sidekulud 20.00 eurot, elekter 10.00 eurot, hügieen 15.00 eurot, ravi 10.00 eurot, kontoritarbed 05.00 eurot, kosmeetika 10.00 eurot, sõidukulud 15.00 eurot. Hageja esitas tõendina oma ema O K ettevõtlusest saadud tulu andmed (I kd, tlk 5-6), kuid neist ei nähtu ema tegelik varaline seis ega see, kui suures ulatuses osutab ta hagejale ülalpidamist. Hageja esitas tõenditena ka korteriühistu arve korteri kommunaalkulude eest summas 87.06 eurot (I kd, tlk 7), elektri arve summas 11.24 eurot (I kd, tlk 11), poe ostutšekid (I kd, tlk 8-9) ja E E AS-i teenuste arve summas 129.13 eurot (I kd, tlk 10). Hageja esitas ka enda 01.09.2018 - 12.02.2019 konto väljavõtte (I kd, tlk 51-52), millest nähtub, et hageja ema O K kannab hageja kontole peretoetust, kontole tehakse ka sularaha sissemakseid. 4 Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja teisele kontole (I kd, tlk 53-55, perioodi 01.09.2018 12.02.2019 eest), laekus elatis kostjalt (kuni novembrini 2018) ning laekub O K Eesti Töötukassa toetus keskmiselt summas 220.00 eurot kuus, kontole on tehtud ka sularaha sissemaksed. Nimetatud kontole on O K poolt 07.02.2019 tehtud ülekanne summas 1 000.00 eurot. Kontolt maksti korteriühistu, elektri ja teleteenuse arveid. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu (I kd, tlk 61 ja 63), hageja ei ole ka kuni 05.03.2019 sissetulekuid saanud (I kd, tlk 62). Kostja taotlusel tegi kohus 25.09.2019 lisaks veel päringu Maksu- ja Tolliametile hageja sissetulekute kontrollimiseks ning saadud vastuse kohaselt oli hageja sissetulekuks juunis 2019 – 530.10 eurot ja juulis 2019 – 457.26 eurot (II kd, tlk 71-72). S ASi 04.10.2019 hageja konto väljavõttest (II kd, tlk 79-85) nähtub, et kontole laekub O K töövõimetuspension ning muud erinevad summad hageja emalt. Teise hageja konto väljavõttest (II kd, tlk 86) nähtub, et kontole laekub peretoetus summas 60.00 eurot kuus, juunis ja juulis 2019 laekus kontole ka hageja töötasu M E OÜ-lt. Kontole teeb väiksemates summades ülekandeid hageja ema O K . Kontolt tasutakse E E AS-i arveid. Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus ka, et hageja ei omanud kuni päringu tegemiseni sissetulekuid (I kd, tlk 184), Sotsiaalkindlustusameti andmetel on hagejale määratud lapsetoetus summas 60.00 eurot. S AS-i konto väljavõttest (II kd, tlk 3-7) nähtub, et hageja kontole laekus O K töövõimetuspension, kontolt makstakse elektri- ja telefoniarveid, ostetakse ravimeid, rõivaid, toitu ning tehakse oste ka Venemaal. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kulusid tõendanud. Kuigi hageja ei ole ka kohtu hinnangul oma vajadusi piisavalt tõendanud ning kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, kuidas täpselt on hageja välja toodud kulud temaga seotud, leiab kohus, et hageja esitatud kulud on siiski eluliselt usutavad. Kohus leiab, et isegi kui hageja menetluse käigus hiljem esitatud konto väljavõtetest ei nähtu, et ta kannaks kulusid seoses korteri ülalpidamisega (s.o elekter, televisioon jms), ei tähenda, et neid kulusid ei ole või et neid ei peaks igakuiselt kandma. 0 Hageja ei ole ka tõendanud, et elab üksi. Samas on iseenesest mõistetav, et inimene peab kusagil elama ning paratamatult kaasnevad sellega kulud elektri- ja veetarbimisega jms seonduvalt. Ei ole võimalik ega ole ka eluliselt usutav, et täiskasvanud inimesel ei ole kulusid. Samas peab hageja ka igapäevaselt sööma, riietuma jne, ka sellega kaasnevad kulud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema kulud kuus on kokku summas 420.00 eurot ning et tegemist on vältimatute kuludega, mida ei ole võimalik vähendada. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja viibib tihti Tallinnas/ Viimsis ning käib väljas söömas, mis kindlasti suurendab hageja kulusid. Nimetatud kulud ei ole aga kohtu hinnangul sellised, mis on eluks olulised või hädavajalikud või mida ei saaks vähendada. Kohus loeb eluliselt usutavaks ja tuvastatuks, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma. Kuna aga kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul kohtu hinnangul lähtuda minimaalsest elatusstandardist (s.o ca 207.23 eurot kuus), millele ka hageja ise menetluses tugines. Kohus lähtub seega sellest, et hageja võimalikud kulud kuus on summas ca 200.00 eurot. Nimetatud kulud on kaetud hageja ema poolt makstava elatisega ning osaliselt ka riikliku toetusega summas 60.00 eurot kuus. Hageja konto väljavõtetest nähtub, et hageja ema annab hageja ülalpidamiseks rohkem kui 300.00 eurot kuus (sh ka hageja ema töövõimetuspension) ning seega tuleb asuda 5 seisukohale, et hageja ema kannab kõiki hageja kulusid. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, et lapsega seotud kulusid kannab vaid üks vanem, teine aga lapse ülalpidamises ei osale. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas kostja on võimeline hagejale ülalpidamist andma. Kohtuistungil 09.04.2019 vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatise summas 100.00 eurot kuus (I kd, tlk 135 pöördel). PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p 11). Lisaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustele, tuleb elatisenõude ulatuse väljaselgitamiseks arvestada PKS § 102 järgi ka kostja varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamise kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja konto väljavõtetega on tõendatud, et tema ema O K osaleb hageja ülalpidamises vähemalt summas 300.00 eurot kuus. Samas, nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei vabasta ühe vanema ülalpidamiskohustuse täitmine teist vanemat elatise maksmise kohustusest. Ainuüksi asjaolu, et hageja ema katab suures osas hageja vajadusi, ei vabasta automaatselt kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on võimeline hagejale elatist maksma ning millises summas. Siinkohal tuleb arvestada ka, et kostja tasub elatist alaealisele lapsele (I kd, tlk 2425, 72-73). Kostja hinnangul ei ole ta oma majanduslikust ning tervislikust seisundist tulenevalt võimeline hagejale elatist tasuma. Kostja esitas tõenditena enda kontode väljavõtted (I kd, tlk 40-42), millest nähtub, et tema AS-i S P konto saldo on 0.00 eurot, kontole laekumisi ei ole toimunud. Kostja S ASi konto saldo on 188.00 eurot, kontole laekub töövõimetuspension, keskmiselt summas 220.00 eurot kuus. Kostja esitas ka 17.09.2019 konto väljavõtte (II kd, tlk 43-47), millest nähtub, et kontole laekub Töötukassa töövõimetushüvitis keskmiselt summas 230.00 – 240.00 eurot kuus. Kostja esitas tõenditena ka Eesti Töötukassa 28.05.2018 otsuse, millest nähtub, et tal on tuvastatud osaline töövõimetus tähtajaga 14.05.2021 (I kd, tlk 97) ning P K N tõendi kostja diagnooside kohta (II kd, tlk 107). Kohus kontrollis kostja varalist seisundit ka registrite abil ning tuvastas, et kostjale sõidukeid ei kuulu (I kd, tlk 56), kostja ei tööta (I kd, tlk 57). Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX (I kd, tlk 58-60). Kostja esitas tõendina korteri üürilepingu (I kd, tlk 83, 127), millest nähtub, et ta andis E G üürile nimetatud korterist kaks tuba, ilma üüritasuta, kuid kohustusega tasuda kõik korteri ülalpidamisega seotud kulud. Kostja esitas tõenditena ka E G kontolt tehtud maksekorraldused (I kd, tlk 84-96), millest nähtub, et üürnik maksab korteriühistule nimetatud korteriga seotud kulusid ja elektriarveid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka, et varasemalt kostja ja hageja ema ühisomandisse kuulunud sõiduki Suzuki Grand Vitara on kostja võõrandanud samuti E G (I kd, tlk 75-77, 126). E G on sõiduki maksumusest 2 857.00 eurot tasunud S AS-ile laenukohustuse katmiseks (I kd, tlk 78) ning 2 500.00 eurot O K (I kd, tlk 79) vastavalt ühisvara jagamise kompromissimääruses märgitule (I kd, tlk 80-81). Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et E G (praegune K ) on kostja abikaasa alates 10.08.2019, ei saa tema ja kostja vaheline korteri üürileping olla kohtu hinnangul usaldusväärne. Kohus möönab, et 6 kostja ja tema tulevane abikaasa võisid abielluda ka peale väidetavat üürilepingu sõlmimist, kuid siiski kohus nimetatud kostja tõendit usaldusväärseks ei pea. Kostja esitas tõenditena ka poe ja apteegi ostutšekid (I kd, tlk 100-105), millest nähtub, et poodides tehtud ostud olid makstud kostja pangakaardiga ja vastavad summad on ka kostja kontolt maha arvestatud. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõenditega lähevad vastuollu aga kostja poolt sularahas tehtud ostud (s.o nt apteegi arve), kuna kostja konto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks kontolt sularaha välja võtnud. Kostja konto väljavõttest nähtub ka, et ta on käinud Venemaal (I kd, tlk 41), kuid samas on arusaamatu, mis vahenditest on ta Venemaal arveldanud, kuna kostja ei ole kontolt sularaha välja võtnud, kostja ei ole ka pangakaardiga Venemaal makse teinud. Kostja konto väljavõttest nähtub ka, et oma piiratud sissetulekust on ta suutnud teha oste ehituspoodides (nt Wyrth ja Strons PV). Kuivõrd poolte põhiliseks vaidluseks on olnud asjaolu kas kostja töötab või mitte, s.o kas ta on võimeline hagejale elatist maksma, esitasid pooled kohtule taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja palus tunnistajana üle kuulata J T . Tunnistaja J T selgitas 24.09.2019 istungil, et ta tunneb hageja ja kostja perekonda juba ca 20 aastat. Tunnistaja teatas, et töötab S k juuksurina, keskuse teisel korrusel, esimesel korrusel asub ehituskauplus. Tunnistaja näeb tihti, kui läheb kella 10.00-ks hommikul tööle, kuidas kostja ostab ehitusmaterjale, tassib 30-kg kotte, olles tööriietes. Kostja on selles ehituspoes püsiklient ning ostab sealt ehitusmaterjale. Tunnistaja selgitas, et kuna S on väike linn, siis kõik teavad, et kostja tegeleb remondi töödega ning isegi juuksuris, kus tunnistaja töötab, olid reklaamina välja pandud kostja tööde fotod. Tunnistaja selgitas ka, et kostja autot on näha erinevate majade juures, kus kostja teeb tööd, viimati nägi tunnistaja kostja autot XXX või XX maja juures, terve suve on kostja seal tööd teinud. Tunnistaja J T selgitas ka, et kindlasti ei tee kostja endale remonti, kuna käib juba aastaid ehituspoes ning ostab ehitusmaterjale. Kui kostja oleks endale remonti teinud, ei kestaks see nii kaua. Tunnistaja teab ka inimesi, kellele kostja on remonti teinud. Tunnistajale endale ei ole aga kostja remonti teinud, tunnistaja ei ole ka kostjale tasu töö eest maksnud. Kostja on püüdnud kahtluse alla seada tunnistaja J T ütlusi ning tõendada, et tunnistaja andis ütlusi enda isiklikest huvidest lähtudes ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et tunnistaja J T ütlused on usaldusväärsed, kohtul ei ole alust neis kahelda. Seadus ei keela tunnistajal poole või tema esindajaga enne istungit suhelda ja on iseenesest mõistetav, et tunnistajateks võivad olla inimesed, kes pooli isiklikult tunnevad. Tunnistaja teataski, et tunneb nii hagejat kui ka kostjat juba väga ammu. Kohus ei ole tuvastanud ka, et tunnistajal võiks olla asjast mistahes isiklik huvi. Pärast hageja tunnistaja ülekuulamist, palus kostja tunnistajana üle kuulata A Ž , kes saab kostja hinnangul kinnitada, et ta ei tegele ehitustöödega sissetuleku saamise eesmärgil, vaid teeb ehitustöid oma abikaasa suvilas. Kostja esitas tõendina ka kinnistusraamatu väljavõtte (II kd, tlk 106), millest nähtub, et kostja abikaasale kuulub suvila. Tunnistaja A Z teatas 30.10.2019 istungil, et kostja on tema õepoeg. Tunnistaja selgitas, et temale kuulub suvila AÜ-s „S “, krunt nr XXX. E G (praegune K ) kuulub sama AÜ krunt nr XXX. Kostja hakkas suvilas käima alates oktoobrist 2018, tunnistaja näeb kostjat suvilas iga päev. Tunnistaja tuleb suvilaase umbes kella 09.00-ks, kostja tuleb suvilasse mõnikord enne, mõnikord pärast tunnistajat. Kostja lahkub suvilast alles õhtul. Kostja teeb suvilas ehitustöid, kuid teeb neid väga aeglaselt, kuna tema tervis ei võimalda palju tööd teha. Tunnistajale on teada ka, et kostjal on podagra ja artroos. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et kostja „teeb midagi“, natuke töötab, siis puhkab, kostja käib ka tunnistaja juures teed joomas. Tunnistajale on teada, et kostja ei saa tööd teha. Tunnistaja juures käis 7 ka varasemalt kostja endine abikaasa O K , kes samuti kaebas kostja terviseseisundi üle. Kostja ei tööta, ta ei ole ka tunnistajale ega tema pojale korteris remonti teinud. Tunnistaja selgitas ka, et kostja toob ehitusmaterjale suvilasse ise, kuid ei osanud selgitada, mida täpselt kostja suvilasse toob. Samas ei too kostja ehitusmaterjale suvilasse iga päev. Kostja ei käi suvilas vaid ühe päeva nädalas, s.o siis kui ta käib oma abikaasaga Venemaal. Kohus, kuulanud ära tunnistajad, leiab, et tunnistajate ütlused ei ole siiski täiesti vasturääkivad. Tunnistaja A Z ütlustest selgub, et kostja kasutab abikaasa suvilat ja remondib seda ca aasta, tunnistaja J T ütlustest selgub aga, et kostja ostab ehitustöödeks vajalikke ehitusmaterjale juba palju aastaid. Seega võib kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja on ehituspoest ostnud ehitusmaterjale ka muudel eesmärkidel, kui ainult abikaasa suvilas tööde tegemiseks. A Z selgitas muuhulgas ka, et kostja käib Venemaal ja ostab ka temale ravimeid, kuna tunnistajal on „ka“ sama haigus mis kostjal (helisalvestis 11.24-11.25). Kuigi eelnevalt juttu kostja haigustest ega tema tervislikust seisundist ei olnud, võib tunnistaja selline vastus viidata sellele, et teda valmistati ette ja vastused olid n-ö „pähe õpitud“, s.o tunnistaja rääkis osaliselt sellest, mida temalt veel ei küsitud. Kuivõrd A Z ütlustest selgub ka, et mõnikord jõuab kostja suvilasse enne teda, siis ei saa ka tunnistaja iga päev reaalselt näha mida ja kui palju ning kas üldse midagi kostja suvilasse ehitusmaterjalidest vms toob. A Z teatas kohtule ka, et ta ei tea täpselt, mida kostja suvila majas teeb (s.o kas ta teeb seal ehitustöid või mitte), kuid samas väitis, et kostja teeb natuke tööd ja puhkab. Seega ei ole üheselt selge, kas tunnistajale on teada, mida täpselt kostja suvila majas teeb, kas puhkab või töötab vms. Samuti ei ole ka kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostja viibib aastaringselt (s.o ka hilissügisel, talvel ja varakevadel) suvilas kõik päevad nädalas, v.a üks päev, kui ta käib abikaasaga Venemaal. Tunnistaja A Z on ka ise teatanud, et mistahes suuremaid ehitustöid kostja abikaasa suvila ei vaja. Välistööde tegemiseks ei ole aga külm aeg selleks sobilik. Ka aiandusühistu majad ei ole kohtu hinnangul sobivad selleks, et seal külmal ajal lihtsalt aega veeta ja puhata. Kohus leiab seega, et tunnistaja A Z ütlused on ilmselgelt osaliselt liialdatud ega saa seetõttu tunnistaja J T ütlusi ümber lükata. Kohus on seisukohal ka, et kostja mitteametlikule (s.o sularahas) sissetulekule viitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja kasutab autot (seda on kinnitanud mõlemad tunnistajad), kostja konto väljavõtetest ei nähtu aga, et kostja oleks autot tankinud. Samuti ei nähtu ka, et kostja oleks välja võtnud sularaha, et nt Venemaal autot tankida. Kostja, kes on väidetavalt sedavõrd oma rahalistes vahendites piiratud, ei peaks ka kohtu hinnangul igapäevaselt autoga suvilas käima, et mitte tekitada põhjendamatuid kütusekulusid. Kohus leiab esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste põhjal, et kostja omab siiski mitteametlikku sissetulekut ning on võimeline seetõttu hagejale elatist maksma. Samas leiab kohus, et kuna hageja ei ole enda kulusid tõendanud, ei ole põhjendatud ka kostjalt elatise summas 100.00 eurot väljamõistmine. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, tuleb hageja vajadusi hinnates lähtuda elatusmiinimumist ehk summast ca 200.00 eurot kuus. Sellest summast tuleb maha arvata riigi poolt makstavat peretoetuse summat, s.o 60.00 eurot kuus. Vanemate kanda peaks seega jääma 140.00 eurot ehk ühe vanema osa on summas 70.00 eurot kuus. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud menetluse käigus tuvastada kostja täpset mitteametlikku sissetulekut, ei saa ka kohus kindlalt väita, et ta on võimeline maksma hagejale elatist summas 100.00 eurot kuus (nii nagu hageja on palunud). 8 Kohus leiab, et kostjalt tuleb aga hageja kasuks välja mõista elatis summas 70.00 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja on võimeline sellises summas hagejale elatist maksma, samuti peab ta täiskasvanud inimesena töötama, et hankida endale ja lastele vajalikku ülalpidamist. Kostjal on küll tuvastatud osaline töövõimetus, kuid nimetatu tähendab vaid seda, et ta ei saa kas osaliselt töötada või et osa töödest temale ei sobi. Töötamine üldiselt ei ole kostjale vastu näidustatud. Ka mõlemad tunnistajad on kohtule väitnud, et kostja siiski töötab (A Z kinnitas, et kostja teeb suvilas ehitustöid, J T teatas aga, et kostja töötab mitteametlikult tehes inimestele remonditöid). Kostja osa hageja ülalpidamisest ei ole põhjendatud vähenda ka seetõttu, et suurema osa hageja kulusid kannab tema ema. Hagejal on ka teine vanem, s.o kostja, kes on võimeline tööd kasvõi osaliselt tegema. Kohus on seisukohal ka, et sõltumata kostja tegelikkust sissetulekust, on hagejale elatise maksmine summas 70.00 eurot kostja jaoks jõukohane ja põhjendatud. Ülaltoodu põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 70.00 eurot kuus. Kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel arvestab kohus aga, et hageja on kaks kuud, s.o juunis ja juulis 2019, töötanud ja saanud töötasu ning kostja ei ole seega kohustatud tasuma hagejale elatist juuni ja juuli 2019 eest. Nimetatud kuude (s.o juuni ja juuli 2019) eest kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja menetlusabi kulud jätab kohus

§ 190lg 7 alusel riigi kanda.

Kohus selgitab pooltele, et kui tunnistajad ei nõua kolme kuu jooksul istungi toimumisest alates tunnistaja tasu maksmist, on pooltel õigus taotleda selle tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 9