1-17-9502/251

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9502 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Eduard Gromov (isikukood 37504132214), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Eduard Gromov tunnistati Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
9. aprill 2017 ja lõpp
10. aprill
12. Viru Maakohtu
13. mai
14. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
15. Maakohus märkis, et E. Gromovit kriminaalkorras karistatud 16 korral. See näitab, et kuritegude toimepanemine pole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. E. Gromovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu jätkab vanglas range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.
16. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Tallinna linna 3-toalisesse kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava tulevasele tööandjale. Korter on sobilik valveseadme paigaldamiseks ja korteri omanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
17. Enne vangistust töötas E. Gromov santehnikuna OÜ-s Donates. Vabanemise korral garanteerib sama äriühing talle töökoha. Enne vangistust sai kinnipeetav head palka. Vaatamata heale sissetulekule käitles kinnipeetav materiaalse kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootikume ja varastas. Seega ei saa lugeda garanteeritud töökoha olemasolu uut kuritegu välistavaks teguriks.
18. E. Gromovi lähedasteks on vend ja täiskasvanud poeg, suhted lähedastega on head ja toetavad. Poeg on käinud ka kokkusaamistel vanglas. Vennal on oma ettevõte ning kõrgharidusega poeg töötab IT-valdkonnas. Seega on E. Gromovil olemas positiivsed eeskujud. Kinnipeetav on vanglas abiellunud, kuid abikaasa käis viimati kokkusaamisel
19. aastal ning hilisemate suhete kohta informatsioon iseloomustuses puudub. Kinnipeetava abikaasa oli seotud kuriteo toimepanemisega.
20. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. E. Gromov avaldas, et üritab nendega mitte suhelda, aga nad võtavad temaga ikka ühendust. Kohtu hinnangul on kinnipeetav mõjutatav, kuna ta on enda sõnul nõus sõpru ja tuttavaid aitama ka juhul, kui see tegevus on ebaseaduslik. Maakohtu hinnangul suurendab kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine vabaduses riskikäitumist. Suhtlusringkonna muutmine on meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning raskesti teostatav olukorras, kus isik elab vanade sõprade ja tuttavatega samas piirkonnas (Tallinnas).
21. Positiivseks on see, et E. Gromov on vanglas töötanud majandustöödel ja AS Eesti vanglatööstuses metallitsehhis. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning omandanud riigikeele B1 tasemel.
22. E. Gromovil on probleeme alkoholi tarvitamisega. Teda on väärteokorras karistatud sõiduki joobes juhtimiste eest. E. Gromov ise probleemi ei tunnista. Alkoholi kuritarvitamist saab kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Pärast eelmist vanglast vabanemist ei tarvitanud kinnipeetav mõnda aega narkootikume, kuid siis toimus tagasilangus. Isikul on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ta tarvitas peamiselt amfetamiin ning lisaks kanepit ja fentanüüli. Ta müüs narkootikume, et saada raha ja olla ka ise varustatud. E. Gromovit on kriminaalkorras karistatud KarS § 184 järgi kolmel korral. Seega ei ole varasemad karistused narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest E. Gromovile mõju avaldanud. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude toimepanemise eest näitab kinnipeetava suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning rahvatervisesse. Sõltuvusainete tarvitamist saab lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
23. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Gromovi enesehinnang keskmisest kõrgem, ta käitub impulsiivselt ja kipub enda osa probleemide tekkimises alatähtsustama. Narkootikumide müügi osas ta endal süüd ei näe ning on seisukohal, et kui on tarbijaid, siis on ka vahendajaid. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole vajalikuks pidanud oma hoiakuid muuta ega kuritegelikust käitumisest loobuda. Ta on võtnud omaks kuritegeliku käitumise ning tema jaoks on see normaalne. Ametnikega suheldes on E. Gromov viisakas, kuid kohati manipuleeriv. Vangla hinnangul on E. Gromov kõrgohtlik.
24. E. Gromov on varasemalt rikkunud katseajal korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud uue kuriteo. Seega ei ole E. Gromov hinnanud talle kohtu poolt antud võimalust kanda oma 2 karistust vabaduses. Kuigi E. Gromovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolud üles negatiivseid. Distsiplinaarkaristusena kohaldatud kuue ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu süvendab kahtlust E. Gromovi võimekuses ja motiveerituses käitumiskontrollile alluda. Iseloomustuses on märgitud, et vanglale teadaolevalt on E. Gromovi näol tegemist isikuga, kes on tegelenud vanglas kinnipeetavate vahel keelatud esemete vahendamisega. Seega tegeles E. Gromov keelatud tegevusega ka vangla tingimustes.
25. E. Gromovil on individuaalsest täitmiskavast läbimata vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldajaga. Samuti ei ole veel toimunud vabanemiseelset nõustamist. Kohus leiab, et nende vestluste ja tegevuste läbimine on oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kohus ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel E. Gromovi enne tähtaega vangistusest vabastada vaatamata sellele, et kaitsja ja prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole seotud prokuröri ega kaitsja seisukohaga. Karistusaja lõpuni on jäänud pisut vähem kui kolm aastat. Seega on isikul võimalik enne järgmist tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalust kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning hoiduda distsiplinaarkaristustest. MÄÄRUSKAEBUS
26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Gromov, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
27. E. Gromov leiab, et maakohus tugines liialt palju tema varasemale elukäigule, sealhulgas kustunud kriminaalkaristustele. E. Gromov märgib, et läbis liiklusohutusprogrammi ja käis psühholoogi juures, et juhiluba taastada. Seejärel kasutas ta vabaduses autot igapäevaselt ning testid näitasid, et ta oli sõiduki juhtimise ajal kaine. E. Gromovi hinnangul kinnitab kehtiv juhiluba, et ta muutus pärast karistuse saamist. Maakohus ei arvestanud E. Gromovi positiivsete muutustega. E. Gromov vabaneks hoopis teise elukeskkonda ja piirkonda. Ta läheb elama tööandja korterisse, mitte ei naase oma naise elukohta. Maakohus märkis põhjendamatult, et tema elukeskkond jääb samaks.
28. E. Gromov märgib, et esitas võlgadest vabanemiseks pankrotiavalduse. See näitab, et ta teeb kõik võimaliku õiguskuulekale teele asumiseks. Maakohus ei võtnud seda arvesse. Prokurör A. Aitsen tegeles E. Gromoviga isiklikult ja toetas tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei arvestanud prokuröri arvamusega. E. Gromovi märgib, et ei riku enam seadust ja täidab oma lubadusi. Ta püüdleb vanglas oma elu muutmise ja kõrgemalt tasustava töö poole. Ta ei saanud varasematel vanglatöödel nii palju töötasu, kui praegu vangla tööstuses töötades. Kehtiv distsiplinaarkaristus arhiveeritakse poole aasta pärast.
29. Määruskaebuse kohaselt halveneb E. Gromovi tervis pidevalt. Ta oli enne vangistust 80% töövõimetu. E. Gromovile garanteeritud töökoht võib seoses kriisiga kaduda. Kui ta praegu tööga alustab, siis on töökohta parem hoida. Elektrooniline valve aitab häälestuda õiguskuulekale elule, garanteerib vabanemise sujumise ja hoiab ära mõtlematute sammude tegemise. E. Gromov on nõus isegi elektroonilise valve tähtaja pikendamisega. Ta lubab, et ei riku katseaja tingimusi.
30. E. Gromov märgib määruskaebuse lisas täiendavalt, et kinnipeetava iseloomustuses on vead. Erinevalt seal märgitust on tal juhilubade näol isikut tõendav dokument olemas. Teda karistati joobes juhtimise eest
31. oktoobril 2012, mitte
32. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult E. Gromovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta.
34. Kuna E. Gromovil on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja viite sellele, et E. Gromovit on varem 16 korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas kolm korda narkootikumidega seotud kuritegude eest. Samuti jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja selle, et E. Gromovit on väärteokorras karistatud sõiduki joobes juhtimiste eest. Karistusregistrist ei nähtu kehtivat karistust joobes juhtimise eest. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Gromovit ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
35. E. Gromov kannab liitkaristust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguste eest. Kuigi tal oli vabaduses töökoht ja hea sissetulek, rikkus ta kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal varalise kasu saamise eesmärgil toime uue narkokuriteo. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et E. Gromovi hoiakud ei ole vangistuse ajal täielikult muutunud. E. Gromov on vanglas tegelenud kinnipeetavate vahel keelatud esemete vahendamisega ja tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete (mälukaartide) omamise eest. Viimati määrati talle distsiplinaarkaristuseks 6 päeva aresti alles
36. jaanuaril
37. Seega on E. Gromov ka vanglas ebaseadusliku äriga tegelemist jätkanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et E. Gromovi käitumine vanglas näitab, et väärtushinnangud ei ole muutunud ning ta võib majandusliku kasu saamise eesmärgil hakata vabaduses taas kuritegusid toime panema.
38. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on E. Gromovi vabanemisjärgseid elutingimusi ebaõigesti hinnanud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et E. Gromov vabanes viimati vanglast
39. aastal, läks elama Tallinnasse ja tööle OÜ-sse Donates. E. Gromov on vanglaametnikele avaldanud, et tal on palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid ning ta üritab nendega mitte suhelda, kuid nad võtavad temaga ikkagi ühendust. E. Gromovi sõnul palusid tuttavad temalt telefoni teel abi, et narkootikume vahendada ning ta oli neid nõus aitama. Kuna E. Gromov läheb ka seekord elama Tallinnasse ja tööle samasse ettevõttesse, märkis maakohus õigesti, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on varasemaga sarnased. Kuigi E. Gromovil on ka toetavaid ja õiguskuulekaid lähedasi, kinnitab kinnipeetava iseloomustus, et E. Gromovi varasem suhtlusringkond on üheks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu määruskaebusest asjaolusid, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi E. Gromov on vangistuses töötanud, õppinud ja läbinud sotsiaalprogramme ning tal on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, ei ole seni kantud vangistus uute kuritegude toimepanemise riske piisavalt maandanud. E. Gromov ei ole veel kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke täitnud. Jätkates rehabiliteerivates tegevustes osalemist ja karistuse kandmist ilma distsiplinaarkaristusteta, on E. Gromovil enne järgmise ennetähtaegse vabastamise arutamist võimalik tõestada, et ta on oma hoiakuid muutnud ning suudab edaspidi õiguskuulekalt elada.
41. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4