← Eesti

2-19-124295/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-124295 Tsiviilasi A.A. hagi A.V. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 450 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. veebruari 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.V.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.V. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.P., lepinguline esindaja Birgit Riivits RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. veebruari 2020 otsus osaliselt A.V.ilt A.A.i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsioon p 2), samuti hagi rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1).
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  6. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
  7. Välja mõista A.V.ilt A.A.i kasuks välja elatis 240 eurot alates
  8. oktoobrist 2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast).
  9. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  10. veebruari 2020 otsus muutmata.
  11. Lugeda Viru Maakohtu
  12. veebruari 2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.
  13. Välja mõista A.V.ilt A.A.i kasuks elatis 240 eurot kuus alates
  14. oktoobrist 2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). 4.
  15. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 4.
  16. Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks“.
  17. Võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (väljavõte e-maksuametist töölepingu lõpetamise kohta,
  18. jaanuari 2020 arstitõend ja Eesti Töötukassa
  19. jaanuari 2020 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta), samuti apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid (
  20. märtsi 2020,
  21. märtsi 2020 ja
  22. märtsi 2020 maksekorraldused).
  23. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  24. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  25. A.A. (hageja) esitas
  26. septembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.V.ilt (kostjalt) elatise saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus
  27. septembril 2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  28. Hageja esitas
  29. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatis alates oktoobrist 2019 seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtuistungil täpsustas hageja, et taotleb elatise väljamõistmist alates
  30. oktoobrist
  31. 2 Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejaga koos ega osale tema kasvatamises. Kostja maksab elatist ebaregulaarselt ning mitte piisavalt. Kehtiv miinimumelatis on 270 eurot kuus. Praegusel juhul ei esine alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi lapsi. Kostja kõrge intressimääraga väikelaenukohustus ei seondu hageja vajaduste katmisega. Kuna mõjuv põhjus elatise vähendamiseks puudub, puudub ka alus elatise vähendamiseks peretoetuse võrra. Hagejal on erivajadused. Hagejale on määratud astmast ja tsöliaakiast tingituna keskmine puue. Sellest tulenevalt on hageja ülalpidamiskulud eakaaslastega võrreldes kõrgemad. Hagejale on vaja osta astmaravimeid, käia Rakverest Tartus eriarstide visiitidel ning osta igapäevaselt kvaliteetset ning tervislikule seisundile vastavat toitu.
  32. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja maksab elatist hageja ema kontole (
  33. aastal summas 250 eurot kuus). Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja seega on hagi esitatud alusetult. Praegusel juhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja töötab XXXXXX OÜ-s, tema keskmine töötasu on 900 eurot (neto). Kostjal on laenukohustus Coop Pank AS-i ees (220 eurot kuus). Pärast elatise ja laenu mahaarvamist jääb kostjale 430 eurot. Hageja vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega. Hageja ülalpidamiseks kulub 560 eurot, seega rohkem, kui jääb kostjale. Hageja ema ei ole esitanud tõendeid enda sissetuleku kohta. Elatis peaks olema 200 eurot. MAAKOHTU LAHEND
  34. Viru Maakohus rahuldas
  35. veebruari 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
  36. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei pea hageja PKS § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel oma vajaduste suurust tõendama. Maakohus leidis, et tegelikult saab kostja kätte 913 eurot 28 senti kuus ((brutotasu 1 037 eurot 35 senti – kogumispensionimakse 20 eurot 75 senti - maksuvaba tulu 500 eurot) – tulumaks 20% + maksuvaba tulu 500)). Kostjal ei esine töövõime kaotust. Teisi lapsi kostjal ei ole. Seega peab kostja ülal pidama ennast ja hagejat. Kui kostja sissetulekust arvestada maha hageja poolt nõutava elatise suurus 270 eurot
  37. aastal ja 292 eurot alates
  38. aastast, siis jäi kostjale
  39. aastal 643 eurot 28 senti kuus ja alates
  40. aastast 621 eurot 28 senti kuus. Maakohus ei nõustunud kostja toodud metoodikaga, sest kostja on oma vajaduste rahuldamise ulatuse välja toonud pärast laenukohustuse mahaarvamist. Kostja vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt vähemalt 621 eurot 28 senti. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt hüvitab kostja tööandja kostjale kütusekulud 100 eurot kuus. Kui ka seda summat arvestada, siis kostja vajaduste rahuldamiseks jääb igakuiselt vähemalt 721 eurot 28 senti. Kohtuistungil tehtud arvutuste järgi hageja vajadused moodustavad keskmiselt 645 eurot kuus (elekter 25 eurot; vesi 5 eurot; prügi 5 eurot, toit 200 eurot, transport 10 eurot, sidekulud 15 eurot, internet 7 eurot 50 senti, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, koolitarbed 20 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, muud kulud 100 eurot). Kostja ei nõustunud osa hageja ema poolt võetud laenukohustusest hageja kohustusena arvestamisega ja nõustus hageja vajadustega keskmiselt summas 540 eurot kuus. Eeltooduga on tuvastanud, et hageja vajadused ei ole elatise minimaalmäärast väiksemad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  41. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista kostja hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates
  42. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu kostja maakohtuga selles, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda elatist hagis nõutud suuruses. Kostja tugines asjaolule, et on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, samuti sellele, et seadusest tulenev elatise miinimummäär on miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning ei vasta seetõttu lapse keskmisele ülalpidamiskulude suurusele. Kostja palus arvestada ka seda, et osa hageja vajadustest võib olla kaetud peretoetusega. Kostja ja XXXXXX OÜ vahelised töösuhted olid lõpetatud
  43. jaanuaril
  44. Töölepingu lõpetamise aluseks oli töölepingu seaduse (TLS) § 88 l 1 p 2 ja põhjuseks kostja terviseseisund. Kostja oli töötuna arvele võetud
  45. jaanuaril 2020 ning talle oli määratud töötuskindlustushüvitis perioodil
  46. veebruarist 2020 kuni
  47. jaanuarini
  48. Perioodil
  49. veebruarist 2020 kuni
  50. maini 2020 on hüvitise suurus 518 eurot 70 senti kuus. Kostja soovib tugineda ka Riigikohtu seisukohtadele (3-2-1-174-16, p-d 11, 13, 14). Lähtudes sellest, et last peavad ülal mõlemad vanemad ja nende ülalpidamiskulud on eelduslikult võrdsed, saab järeldada, et hageja igakuised ülalpidamiskulud
  51. aastal on 644 eurot (292 x 2 + 60). See summa on ebamõistlikult suur.
  52. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  53. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), samuti hagi rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega: 1) hagi rahuldada osaliselt; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 240 eurot kuus alates
  54. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  55. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis ületab 200 eurot. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
  56. Koos apellatsioonkaebusega on kostja esitanud väljavõtte e-maksuametist töölepingu lõpetamise kohta
  57. jaanuaril 2020, Eesti Töötukassa
  58. jaanuari 2020 otsuse töötuskindlustushüvitise määramise kohta ning
  59. jaanuari 2020 arstitõendi kostja terviseprobleemide kohta. Apellatsioonkaebuse vastusele on lisatud 8.,
  60. ja
  61. märtsi 2020 maksekorraldused tasutud elatise kohta. Arvestades seda, et need tõendid tekkisid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist (kohtuistung toimus
  62. jaanuaril 2020), samuti seda, et tegemist on elatise vaidlusega, peab ringkonnakohus põhjendatuks võtta kõik need tõendid asja materjalide juurde. 4
  63. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu
  64. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
  65. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kuigi asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (sh peretoetusega), võib olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna üksnes peretoetuse maksmine selleks alust. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga (vt nt Riigikohtu
  66. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
  67. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul saab peretoetuse maksmist arvestada koostoimes kostja halva varalise seisundiga. Kuni töölepingu lõpetamiseni oli kostja sissetulekuks töötasu (ca 900 eurot kuus). Muud vara (nt kinnisasju) kostjal ei ole. Kui kostja peaks tasuma hagejale elatist miinimummääras (
  68. aastal 292 eurot), jääks talle endale 608 eurot kuus (töötasu alammäärast mõnevõrra suurem summa). Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja vajaduste rahuldamiseks jääb igakuiselt vähemalt 721 eurot 28 senti. Selle summa sisse ei saa arvestada 100 euro suurust küttekulu, mida tööandja kostjale hüvitas. Samas lisandub hageja osale veel 292 eurot (ema panus) ning 60 eurot (peretoetus). Seega saaks hageja (laps) kasutada 644 eurot kuus, samas kui kostja (täiskasvanud isik) peaks hakkama saama ca 608 euroga kuus. Ringkonnakohus märgib, et täiskasvanud isiku vajadused on alaealise lapse vajadustest eelduslikult siiski suuremad.
  69. Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et kostja on maakohtu jõustumata otsust täitnud ning tasunud elatist 292 eurot kuus. Jõustumata kohtuotsuse täitmine juhuks, kui kostja kaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, ei tähenda automaatselt seda, et kostjal ei ole mingit takistust miinimummääras elatise tasumiseks.
  70. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Perioodil
  71. veebruarist 2020 kuni
  72. maini 2020 oli kostja sissetulekuks töötuskindlustushüvitis (518 eurot 70 senti kuus). Kuigi apellatsioonkaebusele on lisatud arstitõend kostja terviseprobleemide kohta, ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tal ei võimalik terviseprobleemide tõttu tööd teha. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik muudel põhjustel (nt tööpuuduse tõttu) sobivat tööd leida. Apellatsioonkaebus p-s 3.3 on kostja ekslikult märkinud, et on vastuses hagile tuginenud sellele, et temal on PKS § 102 lg 2 alusel mõjuv põhjus (töövõimetus). Töövõimetusele ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud. Kostja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vaatamata töökoha kaotusele ja 518 euro 70 sendi suuruse töötuskindlustushüvitisele saamisele on kostja jätkuvalt nõus 200 euro suuruse elatise maksmisega. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja on võimalik leida endale töökoht ja teenida endist töötasu (900 eurot).
  73. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Selles osas teeb ringkonnakohus uue 5 otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 240 eurot (
  74. aasta elatise miinimummäär 270 eurot – ½ peretoetusest 30 eurot) alates
  75. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seejuures kuulub väljamõistetud elatis ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). Selliselt on
  76. aastal makstavaks elatiseks 262 eurot (
  77. aasta elatise miinimumäär 292 eurot – ½ peretoetusest 30 eurot). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  78. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.