Obsah (7)

§ 134§ 127§ 128§ 130§ 1043§ 1045§ 136

1-20-2708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2708 (19231500281) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 134

lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Anastassia Vtorovalt O Ji kasuks 500 eurot, mis tuleb hüvitada O Ji Swedbank AS panga arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena „Anastassia Vtorova, 1-20-2708, tsiviilhagi hüvitamine”. 7. Kannatanu O Ji esitatud tsiviilhagi 863 (kaheksasada kuuskümmend kolm) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning

§ 127

lg 1, 4, § 130 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Anastassia Vtorovalt O Ji kasuks 863 eurot, mis tuleb hüvitada O Ji Swedbank AS panga arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena „Anastassia Vtorova, 1-20-2708, tsiviilhagi hüvitamine”. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Anastassia Vtorova´t süüdistatakse selles, et tema 10.02.2019 kella 07:40 paiku, viibides aadressil xxxx baaris „xxxx“ lõi kannatanu, O Ji (J) pudeliga pea piirkonda, tabades kannatanu näo paremat poolt, tekitades sellega füüsilist valu ja kehavigastust. Kannatanul olid fikseeritud: näo parema silmalau ja silmaümbruse lahtine haav ca 5 cm, sügavus ca 0,6 cm. Oma tegevusega Anastassia Vtorova rikkus Korrakaitseseaduse § 55 (KorS § 55) sellega, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, s.h teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt samuti väljendada end solvavate sõnadega. Seega pani Anastassia Vtorova toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise füüsilise vägivallaga, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatav Anastassia Vtorova selgitas, et esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistas end süüdi osaliselt, leides, et konflikti põhjustas kannatanu ning ta tegutses 2 enesekaitseks automaatselt. Jäi lühimenetluse taotluse juurde ega taotlenud enda ülekuulamist. Esitatud tsiviilhagi kohta varalise kahju nõudes leidis süüdistatav, et seda tuleks vähendada ja mittevaralise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi ei tunnistanud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav tunnistab end süüdi osaliselt. Konflikt oli väldanud pikemalt, enne seda oli teda juba rünnatud ja põrandale maha murtud. Süüdistatav oli leti ääres kui teda kannatanu juustest tõmbas ja kannatanut lõi enesekaitseks, tekitades kannatanule haava. On tegu kahetsenud, on soovinud vabandada kannatanu ees. On tõendid, mis kinnitavad süüdistatava ütlusi varasema konflikti kohta, et kaklus toimus põrandal. Esitatud süüdistus on osaliselt põhjendatud, tõendid on lubatavad, toimus avalikus kohas.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Anastassia Vtorova süü osalise tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. KarS § 263 lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avaliku korra raske rikkumine, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu O Ji (J) antud ütluste (tl 16-21) kohaselt 09.02.2019 kella 12:00 paiku tuli tema sõbranna G P talle külla aadressile xxxx. 10.02.2019 kella 04:00 paiku läks ta enda sõbrannat takso peale saatma, kuid nad otsustasid hoopis minna baari xxxx, et juua klaasike veini ja õlut. Ta jõi veini ja G jõi õlut. Baaris oli palju rahvast. Umbes poole tunni pärast pööras ta tähelepanu naisterahvale, kes käis baaris ringi ja noris teiste inimeste kallal. Naisterahvas oli 25-35 aastat vana, tumedate pikkade juuste ja sirge tukaga. Naine oli umbes 165 cm pikk, natukene tüsedama kehaehitusega. Tal olid suured silmad, tundus, et tumedat värvi. Tema seljas oli musta värvi nahk jakk (või palitu) ning jalas püksid. Tundus, et naisterahvas oli alkoholijoobes, ta käitus agressiivselt ja väljendas end ebatsensuurselt. Naisterahva kambas olid noormehed ja üks naisterahvas. Tundus, et nad olid sõbrannad. Sõbranna oli lühikest kasvu (ca 160 cm pikk, pikad tumedad juuksed ilma tukata). Ta oli kõhnem kui esimene naisterahvas. Tema sõbranna G käis suitsetamas suitsutoas ning teatas, et suitsuruumis eelnimetatud naisterahvad norisid tema kallal. Ta ütles enda sõbrannale, et ta ei läheks rohkem suitsetama. Tema sõbranna G lahkus baarist taksoga koos mingisuguse meesterahvaga. See oli 06:00 paiku. Tema jäi baari ja istus laua taga noormehega, kellega sai seal samas tuttavaks. Noormehe nimi oli vist V. Ta istus noormehega laua taha ja nende juurde istusid kaks noormeest. Ta sai aru, et need olid esimese naisterahva sõbrad. Nad püüdsid tema ja ta uue tuttavaga tuttavaks saada. Üks nendest hakkas teda sõnadega provotseerima (rääkis midagi ebameeldivat), kuid ta ei reageerinud. Siis istus nende laua taha esimene naisterahvas. Esialgu ta tülitses oma sõbraga ja siis hakkas temaga tüli norima. Jutt oli umbes selline: „Mida sa istud siin, kes sa oled“ jne. Neil oli sõnavahetus. Seejärel tõusis ta püsti ja kui ta naisterahvast mööda läks, siis naisterahvas püüdis teda tõugata. Ta tõukas naisterahva endast eemale. Naisterahvas provotseeris teda kaklema, kuid ta ei löönud naisterahvast. Ta läks baarileti juurde ja suhtles baaridaamiga ning tahtis midagi osta. Kui ta hakkas pead pöörama (vasakult paremale), siis nägi ta seda sama naisterahvast. Hetke pärast lõi naisterahvas teda pudeliga vastu pead. Ta nägi, et pudel oli tumepruuni värvi, ilmselt õllepudel. Ta lõi teda ühe korra vastu pead. Pudel purunes ta peas. Selle tagajärjel oli tema pea otsmikul vasakul pool suur muhk, hematoom ja pudeli klaasid riivasid ta silma. Parema silma alla tekkis lõikehaav, kust tuli verd. Naisterahva, kes talle kallale läks, sõbranna tuli tema juurde kohe peale seda, kui ta löögi sai. Naisterahva sõbranna püüdis teda rahustada ning ütles, et varsti tuleb kiirabi. Naisterahva sõbranna ütles, et selle naisterahva, kes teda lõi, nimi on Anastassia. Ta ei ole kindel, kas see sõbranna nägi kuidas teda löödi, kuid ta arvab, et ta pidi nägema, kuna koheselt peale lööki tuli ta tema juurde. Rääkides temaga, otsis ta silmadega naisterahvast, kes teda lõi. Läbi akna nägi ta, kuidas naisterahvas istus autosse. Vist oli baaridaam see, kes politsei ja kiirabi kutsus. Baaridaam pidi samuti nägema kuidas teda pudeliga pähe löödi. Kallaletungija välimus jäi talle hästi meelde ja talle meenus, et ta on varem teda keskturu juures näinud. See 3 oli umbes 3 aastat tagasi suvel. Keskturu juures elas tema tuttav, kelle juures ta käis. Vahest istus ta enda tuttavaga maja taga korvpalli väljaku juures. Seda naisterahvast on ta seal piirkonnas korduvalt näinud ja ta pööras talle tähelepanu ja nägi, et kui naisterahvas on joobes, siis norib ta tüli ja on agressiivne. Kaines olekus polegi ta teda näinud. Ta helistas enda tuttavale D Bile, et küsida selle naisterahva andmeid. D naisterahva andmeid ei teadnud, kuid ta teadis naisterahva venda, kelleks oli M V. Ta leidis M Vi Facebookist üles ning ühtlasi ka naisterahva, kes teda pudeliga lõi. Facebooki järgi oli tegemist M Vi õe Anastassia Vtoroviga. Selle naisterahva Facebooki profiilifoto peal oli naisterahvas, kes baaris teda pudeliga pähe lõi. Kui naisterahvas teda lõi, siis ta teadvust ei kaotanud, kuid tundis väga tugevat füüsilist valu. Pudeli klaasid riivasid tema parempoolset silma ja silma all on suur arm ja silm on kahjustatud (tl 2224). Silm väsib kiiresti ära. Ta pöördus traumapunkti ja käis perearsti juures. Silmaarsti juurde minnes saab ta teada, kui suur on probleem. Vigastuste tõttu on ta sunnitud kandma varjamiseks prille. Tema kahju on nii moraalne kui ka materiaalne. Võimalik et ta vajab ka plastilist operatsiooni. Anastassia Vtorova kahtlustatavana antud ütluste (tl 43-46) kohaselt tunnistab ta enda süüd vaid osaliselt. 9 veebruari ööl vastu 10 veebruari helistasid talle tema elukaaslane A S ja sõbrad I K ja G V. See oli kuskil kella 01:00 paiku ning nad kutsusid ta välja. Ta läks ja nad sõitsid ringi. Mäletab, et nad sõitsid Xxxxi baari. Esialgu ta ei joonud midagi, seejärel jõi ta mõned õlled, võib-olla 3 pudelit. Baaris oli üks naisterahvas, kes korduvalt temaga tüli noris. Naisterahvas istus laua taga koos meesterahvaga. Ta oli pikka kasvu, tugeva kehaehitusega. Tal olid seljas tumedat värvi palitu ja tal oli peas heledat värvi müts. Esimene kord noris naisterahvas tüli tantsupõrandal. Ta ei tea, mis naisterahvale ei meeldinud, aga naisterahvas küsis midagi sellist: „kas sa oled mingi kuninganna?“ Naisterahvas kasutas ebatsensuurseid sõnu, kuid ta ei taha neid korrata. Ta vastas naisterahvale samuti ebatsensuurselt. Teine kord noris naisterahvas temaga tüli, kui ta tuli välja suitsetama. Ta seisis väljapääsu juures treppidel. Kui naisterahvas tuli baarist välja, siis temast mööda minnes tõukas naisterahvas teda õlaga. Ta vastas sellele: „Kas sul on vähe ruumi?“. Tol hetkel ta naisterahvast ei puudutanud ja see lõppes vaid suulise konfliktiga. Kolmas kord juhtus baarileti juures. Ta seisis baarileti juures. Kui ta ei eksi, siis A S oli kõrval. Nad olid juba endale takso kutsunud, aga seisis baarileti järjekorras, et osta õlut kaasa. Naisterahvas mütsiga tuli tagant, sokutas teda juustest ning kriimustas teda kaela piirkonnast. Samuti ütles naisterahvas, et kas kägistab võib tapab ta ära. Ta pööras ennast ringi ja nägi, et see on taas seesama naisterahvas, kes noris temaga tüli. Samal hetkel oli tal käes lahtine õllepudel ja ta lõi naisterahvast õllepudeliga vastu nägu. Ta tegi seda, kuna naisterahvas oli kehaehituse järgi suurem ja tugevam ja ta ehmus ära, et saab peksa. Kõik see toimus automaatselt, tal ei olnud aega mõelda. Seejärel lahkus ta kohe koos A koju. Baari juures ootas neid takso ja peale seda, kui ta lõi naisterahvast pudeliga läks ta välja ja istus taksosse ja sõitis koju. Ta ei oska öelda, kus olid G ja I pudeliga löömise ajal, aga löömise ajal neid tema juures ei olnud. A S võis näha, mis juhtus. Tema sõnul tekitas naisterahvas talle vigastusi. Tal olid näo ja kaela peal kriimustused tema küüntest. Ta kahetseb et lõi naisterahvast pudeliga. Ta ei tahtnud seda teha, tegi seda automaatselt, kuna naine tuli talle kallale. Tunnistaja A N ütluste (tl 27-30) kohaselt töötab ta baaris Xxxx klienditeenindajana. 09.02.2019-10.02.2019 öösel enne tema vahetuse lõppu toimus baaris intsident, mille käigus üks naisterahvas lõi teist naisterahvast pudeliga pähe. See, kes ründas pudeliga oli vanuses 2535, lühikest kasvu ca 165, kena välimusega, tüsedama kehaehitusega, tal olid pikad mustad juuksed, ümmarguse kujuga nägu, paksud huuled. Tema seljas oli musta värvi jope. Naisterahvas, kes sai kannatada oli vanuses 35-45, pikemat kasvu, 175-180 cm pikk. Tal oli peas müts ning pikliku kujuga nägu, helesinised silmad. Enne seda ta märkas, et naisterahvad sõimlesid. Ühel hetkel ta neid põrandal kaklemas. Ta ei näinud, kes alustas füüsilist konflikti. Nägi neid mõlemaid lamamas ja talle tundus, et nad tirisid üksteist juustest. Meesterahvad sekkusid nende konflikti ja lahutasid neid. Konflikti ja pudeliga löömise vahel oli 10 minutit. Naisterahvas, kelle peas oli müts (kannatanu) tuli baarilaua juurde ja tellis mingit jooki. Naisterahvas, kes ründas, jäi seisma välisukse juurde või esimese laua juurde, ca 4-6 meetri kaugusel. Ta nägi tema käes õllepudelit. See oli õlu Rock pudel, pruuni värvi. Ta korraks keeras 4 pea ära ja järgmine, mida ta nägi oli see, et baarilaud oli klaasikilde täis ja naisterahval, kelle peas oli müts, oli nägu verine. Ta nägi naisterahva põsel lõikehaava, millest tuli verd. Enne seda naisterahval sellist vigastust ei olnud. Ilmselt ta keeras enda näo ära selleks, et võtta külmkapist tellitud jook. Ta ei vaadanud ründaja suunas maksimaalselt paar sekundit. Ta ei näinud, kuidas ründaja lõi kannatanut pudeliga – kas tuli lähemalt või viskas pudeli tema pihta. Ta ei ole kindel, kas pudel purunes vastu kannatanu pead. See võis saada pihta vastu klaase, mis rippusid baarileti juures üleval. Peale seda ründaja jooksis baarist välja. Ta ei näinud kuhu suunas ja millega/kellega ründaja lahkus. Seda intsidenti pidi pealt nägema ka baari teine töötaja Alla ja ründaja sõbranna. Sõbranna oli vanuses 25-30, lühemat kasvu. Tal olid pikad mustad juuksed. Intsidendi ajal ta oli 3 meetri kaugusel tualeti juures. Peale lööki (või viset) tuli ta kannatanu juurde ja osutas talle esmaabi ning andis talle salvrätikuid. Keegi kutsus kiirabi ja edasi tegeles kannatanuga kiirabi. Naisterahvas, kes ründas pudeliga oli ühes kambas koos meestega. Kokku oli kolm meest ja üks mees võis olla ründaja abikaasa. Kamp tuli baari umbes kella 02:00 ajal. Nad olid juba joobes ja tellisid õllesid juurde. Neil võis olla ka oma alkohol kaasas. Ründajast naisterahvas käitus ebaviiskalt. Ta kuulis kuidas naisterahvas sõimles teiste baari klientidega ning nõudis, et nad ostaksid talle õlut, ropendas ja kasutas ebatsensuurseid sõnu. Ründajast naisterahvast ta ei tunne, kuid tunneks ta ära kui teda näeb. Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga (tl 31-34) kohaselt tundis tunnistaja A N fotol nr 1 ära isiku (Anastassia Vtorova), kes Xxxx baaris ründas teist naist pudeliga. Tunnistaja A Y ütluste (tl 35-38) kohaselt tunneb ta Anastassia Vtorovat umbes 3 aastat. Anastassia aitab teda oma lastega ja tema aitab Anastassiat tema poja D. Xxxxis toimunud konfliktist teise naisega kuulis ta baaridaamilt ning ise ta seda intsidenti ei näinud. Ilmselt oli sel ajal köögis. Pärast ta pidi koristama saalis klaasikildusid ja baariletilt verd. Ta ei välista, et intsidendi toimumise päeva oli Anastassia baaris. Ta pole kindel, kas nägi teda sel päeval seal, sest tal on väga halb nägemine. Talle räägiti, et üks naine lõi teist naist pudeliga. Käivad jutud, et naine keda löödi on vähihaige ja peale seda juhtumit viidi ta kiirabiga haiglasse. Tunnistaja I K ütluste (tl 39-42) kohaselt käis ta Xxxx baaris koos elukaaslase G ja A, A ja Anastassiaga (Vtorova). Nad tarbisid alkoholi nii enne kodus kui ka baaris. Anastassia käitus adekvaatselt ja seisis jalgadel. Ta Anastassia ja teise naise konflikti ei näinud, nägi ainult Anastassia lööki pudeliga. Ta ei saanud aru, mis toimus. Pärast läks salvrättidega aitama viga saanud naist. Naisel oli parempoolne põsk vigastatud ning tal oli seal lahtine haav. Naisterahvas ja Anastassia olid mõlemad baarileti juures ja siis Anastassia lõi naist pudeliga. Anastassia käes oli pruun pudel, Anastassia tegi mingi liigutuse ja pudel läks kannatanule näkku. Talle tundus, et Anastassia lõi naisterahvast pudeliga vastu nägu. Pärast oli palju verd. Kannatanul oli müts peas. Kui ta salvrättide järgi käis, läks Anastassia ära. Tunnistaja arvates oli kannatanu enne olukorda rahulik ja istus mingi meesterahvaga laua taga. Tunnistaja A S ütluste (tl 49-51 ja pöördel) kohaselt käis endise elukaaslase Anastassia Vtorovaga veebruaris baaris Xxxx. Ta ei mäleta, kellega nad seal olid. Ta mäletab, kuidas Anastassia lõi baarileti juures teist naist pudeliga pea piirkonda. Kui nad enne seda baarileti juures järjekorras seisid, tekkis Anastassial ja teise naise vahel sõnavahetus. Ta nägi, et teine naine läks Anastassia poole ja võib olla tõukas teda ka, siis Anastassia lõi teda pudeliga. Peale lööki hoidis naine näost kinni. Nad sõitsid taksoga minema ja läksid koju magama. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kuivõrd Xxxx on toitlustusasutus ega ole seotud kindla isikute ringiga, vaid avatud kõigile klientidele, on tegemist määratlemata isikute ringile kasutamiseks mõeldud ruumiga. Seega on Tallinnas Peterburi tee 6a asuv Xxxx avalik koht. KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või 5 asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi O Ji pudeliga pea piirkonda, tabades kannatanu näo paremat poolt, tekitades sellega O Jile valu ja tervisekahjustuse, s.o näo parema silmalau ja silmaümbruse lahtise haava ca 5 cm, sügavusega ca 0,6 cm. Antud juhul ei olnud lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega. Vägivalla teod on sätestatud KarS § 120 ähvardamine ja § 121 kehaline väärkohtlemine. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda lõi, siis ta teadvust ei kaotanud, kuid tundis väga tugevat füüsilist valu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka isiku läbivaatuse protokollile fototabeliga (tl 6-9) ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile (tl 10-12), millest nähtuvad O Jil 10.02.2019 esinenud tervisekahjustused, s.o lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus. Vaadates fotosid ja fikseeritud tervisekahjustusi: lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustuse, s.o lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega, s.o pudeliga näkku löömisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1, 2 sätestatud keeluga ja selle keelu rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine, on tuvastamist leidnud KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani vägivalla teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut pudeliga peapiirkonda lüüa, tabades kannatanu näo paremat poolt ja nii ka läks, s.t süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib baaris, s.o avalikus kohas, kus on peale tema ja tema tuttavate ka hulgaliselt asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele baaris viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o baarist minema jooksmine. Süüdistatav Anastassia Vtorova tunnistas end süüdi vaid osaliselt ning tema ütlustest nähtub, et tal justkui ei jäänud midagi muud üle, kui kannatanut pudeliga näkku lüüa, kuna kannatanu 6 lähenes talle selja tagant hetkel kui tema baarileti ääres oli ning naisterahvas hakkas teda juustest sikutama ja kriimustas teda kaela piirkonnast. Samuti öelnud kannatanu, et kägistab või tapab ta ära. Kui ta ennast ringi pööras nägi ta enda selja taga kannatanut. Tal endal oli käes lahtine õllepudel ning lõi sellega kannatanut vastu nägu, sest kannatanu oli kehaehituselt temast suurem ja tugevam ning ta ehmus ära ja kartis peksa saada. Nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistaja A N sõnul oli naisterahvastel enne pudeliga löömise intsidenti sõnavahetus. Tunnistaja sõnul nägi ta kuidas mõlemad naisterahvad sõimlesid omavahel ning järgmisel hetkel kaklesid nad põrandal tirides üksteist juustest. Meesterahvad sekkusid nende konflikti ja lahutasid neid ning sellega see asi piirdus. Seejärel möödus tunnistaja A N sõnul umbes 10 minutit. Kannatanu tuli baarilaua juurde ja tellis mingit jooki. Süüdistatav seisis samal ajal eemal välisukse juures ning tal oli käes õllepudel. Samal ajal keeras tunnistaja korraks pea ära ja järgmine, mida ta nägi oli see, et baarilaud oli klaasikilde täis ja kannatanu nägu oli verine. Ka tunnistaja I Ki sõnul olid kannatanu ja Anastassia mõlemad baarileti juures, kui Anastassia lõi kannatanut pudeliga. Samas sõnas I ülekuulamisel, et kannatanu oli enne seda olukorda rahulik ja istus mingi meesterahvaga laua taga. Tunnistaja A S omakorda mäletab, kuidas Anastassia lõi baarileti juures teist naist pudeliga pea piirkonda. Ei kahtlustatava, kannatanu ega tunnistajate ütlustega ei ole võimalik kindlaks teha, kas baarileti juures viibis enne kannatanu või oli selleks hoopis süüdistatav, kuna isikud räägivad selles osas erinevaid versioone. Sellegipoolest on väheusutav, et kannatanu baarileti juures süüdistatavat juustest tiris ja teda kriimustas ning talle lausuda jõudis, et kägistab või tapab ta ära, kuna esiteks pole süüdistatav enda väidete tõendamiseks sellekohaseid tõendeid esitanud ning sellele ei ole viidanud ka teised tunnistajad, kes pudeliga löömise hetkel baarileti juures viibisid või seda eemalt pealt nägid, eelkõige tunnistaja A N ja A S. Pigem nähtub tunnistajate ning ka kannatanu enda ütlustest, et kõik käis väga kiiresti ning kui pudeliga löömisele oleks eelnenud sõnavahetus, siis oleksid tunnistajad seda märganud. Tunnistaja A N sõnul keeras ta enda pea paariks sekundiks kannatanu pealt ära ning juba järgmisel hetkel nägi, et baarilaud oli klaasikilde täis ja kannatanu nägu oli verine. Seejuures viibis süüdistatav enne seda baariletist eemal välisukse või esimese laua juures. Ka kannatanu enda sõnul läks ta baarileti juurde, suhtles seal baaridaamiga ning tahtis midagi osta. Hetkel kui ta hakkas pead pöörama nägi ta seda sama naisterahvast, kellega tal oli ennist sõnavahetus olnud ning samal ajal lõi naisterahvas ootamatult teda pudeliga vastu pead. Seega suhtles enne lööki kannatanu baaridaamiga, mitte süüdistatavaga. Tunnistaja A Se sõnul nägi ta kuidas kannatanu läks Anastassia poole ja võib olla, kuid mitte kindlalt, tõukas Anastassiat, kuid juuste tirimisest ning kriimustamisest ega kannatanupoolsest ähvardamisest ei ole keegi peale süüdistatava kõnelenud. Ometigi oli A S väidetavalt olnud baarileti juures kannatanu taga, kelle ees olevat olnud süüdistatav. Sellise versiooni puhul pidanuks A S seda kuulma ja nägema ning vajadusel saanuks ka sekkuda. Seega ei eelnenud süüdistatava tegevusele kannatanu poolset rünnet süüdistatava vastu, oli vaid õhtu jooksul varasemalt toimunud verbaalne suhtlemine ja konflikt, mis lõppes meesterahvaste sekkumisega. Seega ei viita ükski asjaolu sellele, et süüdistatava tegevust võiks mingilgi määral õigustada hädakaitsega. Pigem kulmineerus kogu olukord selliseks õhtu jooksul aset leidnud konflikti ning sõnavahetuse tõttu ning süüdistatavale ei andnud see rahu ning ta otsustas kannatanule koha kätte näidata ja kogu olukorra lahendada pudelilöögiga. See, et naisterahvastel oli juba eelnevalt õhtu jooksul olnud konflikt ning et kannatanu oli süüdistatavast tugevama kehaehitusega, mis oli teda väidetavalt ehmatanud, ei anna alust hädakaitseks. Pigem on süüdistatav püüdnud omapoolse versiooniga näidata kannatanu omapoolset süüd, mis päädis pudeliga näkku löömisega. Käesoleva juhtumi puhul ei ole tekkinud olukorda, mille puhul saaks jaatada süüdistatava sattumist hädakaitse kohaldamist vajavasse olukorda, kuna asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks olnud kas vahetu ründega, mis parasjagu toimub või eesseisva ründega, mille puhul on ründe oht tõenäoline. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning süüdistatava enda selgitusi toimepandud teo kohta, siis süüdistatav sai teo toimepanemise ajal aru, mis ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud. Seda ilmestab ka süüdistatava käitumine peale teo toimepanemist, s.o sündmuskohalt kohene lahkumine. 7 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Anastassia Vtorova pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo.
3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 500 euro nõudes mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks ning 863 eurot varalise kahju hüvitamiseks (tl 52-57). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Vastavalt

§ 128

lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

§ 130

lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 134

lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt

§ 1045

lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna kahju kannatanul on tekkinud süüdistatava poolt KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus Anastassia Vtorova KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi, siis vastutab Anastassia Vtorova tekitatud kahju eest. Antud juhul seisnes kannatanu poolt tuntud füüsiline valu ja sellest põhjustatud kannatused süüdistatava poolt kannatanule pudeliga pea piirkonda löömises, tabades kannatanu näo paremat poolt, s.h parema silma piirkonda ning tuues sellega kaasa deformeerunud silma ning parema põse piirkonnas armi, mis kulgeb näo suhtes vertikaalselt ning ulatub alalauni. Näos olev arm mõjutab kannatanu sõnul tema igapäeva elu. Antud juhul on see mõistetav, kuna arm on kannatanu näos ning asukoha ja mõõtmete tõttu kergesti märgatav, seega on see nähtav igaühele, mis valmistab kannatanule ebamugavust. Seega on näos olev arm langetanud kannatanu elukvaliteeti võrreldes süüdistatavale inkrimineeritud õigusvastase teo toimepanemise ajale eelnenud ajaga. Kohtu hinnangul 500 eurone hüvitis eelnimetatud valu ja kannatuste, samuti elukvaliteedi languse eest on mõistliku suurusega ja proportsionaalne valu tugevuse ja paranemise kestusega, samuti jätkuva välimust rikkuva armiga, mille ravi alles jätkub. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud, hageja õigusi on rikutud ning mittevaraline kahju hagis nimetatud ulatuses tuleb Anastassia Vtorovalt välja mõista kannatanu kasuks. Lisaks on kannatanu esitanud varalise nõude 863 euro ulatuses, mis hõlmab endas armide ravimisele mõeldud geeli maksumust, mida kannatanu peab vigastusest kuni 2 aasta 8 möödumiseni igapäevaselt kahel korral päevas kasutama ning plastilise kirurgi konsultatsiooni, kes tema vigastuse üle vaatas ning andis juhiseid edasiste protseduuride jaoks armi märgatavuse vähendamiseks.

§ 130

lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 128

sätete kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatava käitumisega tekitati kannatanult kehavigastus, millise ravile on kannatanu kandnud kulu. Kuna kulu ei ole ühekordne, vaid ravi on jätkuv, ei saa piirduda kahju hindamisel vaid ühe arsti konsultatsiooni hinna või ühe tuubi salvi hinnaga, vaid arvestada tuleb ka tulevikus kantavad kulud, milliste kohta on kannatanu ka oma hagis kalkulatsiooni esitanud. Seejuures ei sisalda see nõue veel võimalikku uut operatsiooni ja selle maksumust. Seega kuna kannatanu kantud ja tulevikus kantav kulu on põhjuslikus seoses süüdistatava õigusvastase käitumise tagajärjega ja kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju kandnud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta ei oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes täies ulatuses põhjendatud.

§ 136

lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalist nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud avaliku korra raske rikkumisega ja sellega kaasnenud vägivallaga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on põhjustatud kannatanule kehavigastuse tekitamisega

§ 130lg 1 ja § 1045 lg 1 p 2 mõttes.

Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

§ 1043

sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Anastassia Vtorovalt kannatanu kasuks. Kuigi tsiviilhagi rahuldamisel peab kohus arvestama süüdlase majandusliku olukorra ja maksevõimelisusega ja käesoleval juhul sellega, et süüdistatava sissetulekuks on vaid töötutoetus ja lapsetoetus, ei saa see asjaolu mõjutada esitatud tsiviilhagi põhjendatust või välja mõistetavate hüvitiste suurust. Kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava õigusvastase käitumise tagajärjega ja seda kahju ei oleks tekkinud kui süüdistatav ei oleks õigusvastaselt käitunud.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. 9 Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd püsivat legaalset sissetulekuallikat. Teatisest Anastassia Vtorova keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 62-63) nähtub, et Anastassia Vtorova keskmise päevasissetuleku suurus oli
2. aastal 13,80 eurot. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta töötuna registreeritud ja ta peab üleval ka enda alaealist last. Seejuures elab ta koos invaliidist emaga, mistõttu on kogu leibkonna sissetulekuks ema pension, töötutoetus ja lapsetoetus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja hagi hüvitamise näol. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol ning tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Anastassia Vtorova süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud vägivallategu oli küllaltki intensiivne, s.o pudeliga pea piirkonda löömine tabades näo ja eelkõige silma piirkonda. Ka kannatanu vigastused olid küllaltki rasked, s.o näo parema silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, millest on järgi jäänud ca 5 cm arm, mis kulgeb näo suhtes vertikaalselt ning ulatub silma alalauni. Seetõttu kuriteo asjaoludest ja tagajärjest lähtuvalt leiab kohus, et Anastassia Vtorova süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses süüdistatav tunnistas enda süüd osaliselt ning avaldas kahetsust ning kohtul puudub alus kahelda süüdistatava avaldatud kahetsuse siiruses. Seega on tuvastatav ka kergendava asjaolu esinemine. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava süü suurusest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatavale saab karistuse mõista siiski oluliselt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning kaks kehtivat väärteokaristust on tal täidetud, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse tingimisi jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad ning kaks väärteokaristust on täidetud, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning jätta süüdistatava käitumiskontrollile allutamata. Süüdistatavale määratud katseaeg peaks olema piisav vahend, et süüdistatav ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. 10
3. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Menetluskulude osas leiab kohus, et kuna süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole ja ta on töötuna registreeritud ning tema ülalpidamisel on ka alaealine laps, võib süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada, jättes osa menetluskulust riigi kanda. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on süüdistatava puhul tegemist isikuga, keda ei ole varem kohtu poolt karistatud ning kohus loodab, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine annab süüdistatavale positiivse tõuke ning soodustab edaspidist õiguskuulekust. Seetõttu leiab kohus, et määratud kaitsjale makstud tasu tuleb jätta riigi kanda ja süüdistatavalt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Samas leiab kohus, et arvestades ka väljamõistetava sundraha summa suurust ning välja mõistetava tsiviilhagi kui konkureeriva rahalise kohustuse suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11