Obsah (14)

§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 144§ 172§ 484§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-110884 Tsiviilasi Klienditugi OÜ

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: 25.
2. Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2016 teenuse osutamise lepingu, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks erinevate kliendianalüüsi, turundusteenuste ja uute klientide leidmise teenuse osutamine vastavalt allkirjastatud pakkumistele, mis on lepingu lisad. Leping oli sõlmitud tähtajatult (dtl 22-36). 25.
3. 28.11.2016 lepingu punkti 9.1 kohaselt võivad osapooled lepingu lõpetada kahenädalase kirjaliku etteteatamisega (dtl 35). 25.
4. 10.09.2018 sõlmisid pooled kliendihalduse tarnelepingu, mille punkti 2.1 kohaselt hageja tarnib Kliendihaldus-lahenduse pilvteenuse (dtl 37-64). 25.
5. 10.09.2018 lepingu punkti 8.1 kohaselt leping kehtib kuni üks osapooltest teavitab kirjalikult vähemalt kolm kuud ette lepingu lõppemisest. Lepingu punkti 8.2 kohaselt on kliendil õigus leping lõpetada teatades sellest kirjalikult kolm kuud ette, saates teate e-posti aadressil xxxx (dtl 52). 6 25.
6. Hageja esitas kostjale 31.12.2018 arve nr 20121930 summas 1 319,22 eurot, maksetähtajaga 07.01.2019, mis on kostja poolt tasumata (dtl 65). 25.
7. Hageja esitas kostjale 01.01.2019 arve nr 20121953 summas 837,60 eurot, maksetähtajaga 15.01.2019, mis on kostja poolt tasumata (dtl 66). 25.
8. Hageja pöördus enne kohtusse pöördumist nõude sissenõudmiseks Intrum Estonia AS poole (dtl 67-70).
9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10. Kohus on 04.11.2019 toimunud kohtuistungil arutanud ning 26.02.2020 kohtumäärusega selgitanud pooltele kohaldatavat õigust (dtl 213-218, 263-265). Kohus ei nõustu kostja hilisema seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Kui leping ei ole suunatud mõne konkreetse tulemuse saavutamisele, näiteks mõne objekti valmistamisele, ei ole tegemist mitte töövõtulepinguga, vaid teenuse osutamise lepinguga, mille suhtes kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätted. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
11. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et hageja ei ole lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning osutatud teenustes oli puudusi. Kostja heidab hagejale ette, et hageja soovib saada tasu väidetavate klientide eest, kuid kostja ei ole kunagi osutanud teenust, müünud tooteid ettevõtetele, kelle kontaktandmed olid edastatud hageja poolt, seega ei saa öelda, et hageja poolt saadud kontaktandmed olid kliendiandmed. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud kuidas ja millal kontakte otsiti ja millist teenust kostjale osutati. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu.
12. VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine.
13. Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt lepingu mittenõuetekohase täitmise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevalt leidnud, et käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, mistõttu ei ole kostja etteheited klientidega lepingute sõlmimiseni mittejõudmine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kostjale teenuse osutamist (pooltevaheline e-kirjavahetus, tabel) (dtl 184-192, 224-230, 267-277). Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kostja hageja poolt varem esitatud arved tasunud, mistõttu leiab kohus, et ebausutav on kostja väide, et kostja pidas klientideks ainult neid hageja poolt edastatud kontakte, kellega kostja hiljem lepingu sõlmis. 7

1. Kostja vastuväited, et poolte vahel 10.09.2018 sõlmitud kliendihalduse tarnelepingu ülesütlemise tähtaeg 3 kuud on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning, et poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping ja tarneleping on omavahel seotud, mistõttu mõlemad lepingud peavad lõppema üheaegselt, ei ole põhjendatud. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühtsest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leiab, et mõlema lepingu näol on tegemist eraldiseisvate lepingutega, millele on viidanud ka hageja oma 09.09.2018 e-kirjas kostjale (dtl 99). Kostja ei ole lepingute sõlmimisel nimetatule vastu vaielnud, mistõttu on kohtu hinnangul kostja käesolevas menetluses esitatud väited paljasõnalised.
2. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele muuhulgas leidnud, et tal on õigus keelduda VÕS § 110 alusel maksete tegemisest. VÕS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, millest lähtuvalt oleks tal õigus lepingu täitmisest keelduda.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5. Kuna kohus rahuldab põhinõude, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Pooled on 28.11.2016 sõlmitud lepingu punktis 5.5 leppinud kokku viivisemääras 0,05% päevas, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr 20121930 tasumisega viivitamise eest alates 08.01.2019 ja arve nr 20121953 tasumisega viivitamise eest alates 16.01.2019 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hageja nõue 40 euro tasumiseks on vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 1131 lg-le 1 põhjendatud.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 156,82 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise. Menetluskulude jaotus 38.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 39.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 8 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 40.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 alusel on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas tõlgikulu.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot. Tegemist on põhjendatud, tõendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele.
2. Käesolevas tsiviilasjas on hageja enne hagiavalduse esitamist kohtule esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral võlgnik (

§ 172lg 9).

Vastavalt

§ 484

² kuulub maksekäsuga võlgnikult avaldaja kasuks väljamõistmisele ka 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude hüvitamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulud on põhjendatud kostjalt välja mõista. 43.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohasel.

1. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/h + km on põhjendatu ja vastab asja sisule.
2. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud järgmist õigusabi: - Dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 3 h – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - Kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumine 1,5h – kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu, ei saanud esindajal kuluda nimetatud dokumendiga tutvumiseks rohkem kui 1 h, millise ajakulu loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks; - 26.08.2019 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 4 h – kohus, arvestades hageja seisukoha sisu ja mahtu, on seisukohal, et esindajal sai seisukoha koostamiseks kuluda kõige rohkem 3 h, millise ajakulu loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks; - Kohtuistungiks ettevalmistus ja 04.11.2019 kohtuistungil esindamine 2 h – arvestades, et kohtuistungiks kulunud aeg oli 45 min, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toiminguks on 1,5h, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks; - Kliendi suhtlus, täiendavate tõendite kogumine ja kohtule täiendavate tõendite esitamine 18.11.2019 2 h – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 9 - Hageja lõplike seisukohtade kujundamine ja kohtule esitamine 3 h – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
4. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja kulud lepingulisele esindajale 1080 eurot (13,5 h x 80).
5. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 1375 eurot (riigilõiv 275 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 1080 eurot ilma käibemaksuta). Hageja taotlus jääb rahuldamata 160 euro osas (taotletud 1535 – rahuldatud 1375).
6. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 50.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 10