← Eesti

2-20-102455/7

Obsah (4)§ 174§ 172§ 150§ 177

2-20-102455 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-20-102455 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Paate tn

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtul ei õnnestunud materjale puudutatud isikule isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 28.05.2020 kohtudokumendid puudutatud isikule eluruumi postkasti. Vastuse esitamise tähtaeg oli 14.06.

  1. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
  2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx. Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.01.2015 kuni 29.02.2020 tasumata majanduskulude arved (hooldustasu, remonditasu, majandamiskulud, vesi, kanalisatsioon, küte) kokku 2744,13 eurot.
  3. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
  4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  5. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 2744,13 eurot perioodil 01.01.2015 kuni 29.02.
  6. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Arvetelt on näha millise kulu eest tasu nõutakse ja kuidas see on arvestatud. Seega on võlgnevuse kujunemine jälgitav ja 2

(3)2-20-102455 arusaadav. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 2744,13 eurot. Menetluskulud 7.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 8. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 223,51 eurot sh tasutud riigilõiv 73,51 eurot, õigusabikulud 150 eurot. Avalduse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 50 eurot, avaldaja on tasunud riigilõivu 73,51 eurot, seega 23,51 eurot enam. Tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 1 p 1, lg 4).

Seega on avaldajal õigus esitada avaldus enamtasutud osas riigilõivu tagastamiseks. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 200 eurot. Menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.