Obsah (9)

§187§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20322 Tsiviilasi PlusPlus Capi

§187lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Plus

Plus Capital AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse M. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja M. P. vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 28.04.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 46,37 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ja viivise 13,33 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude 46,37 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 29,21 eurot ning viivise alates 17.12.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni 2 lepingujärgses määras 0,07% aastas. 2.
2. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 19.03.2016 kuni 16.12.2019 eest summas 42,54 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 0,07% päevas. 2.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et Elisa Eesti AS ja M. P. vahel sõlmitud liitumislepingu nr nr xxx tingimus, millega Elisa Eesti AS ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tühine. Arvestades, et maksete hilinemisel kohaldub viivisemäär 0,07% päevas, on viivismäär aastas 25,55% (0,07% x 365 = 25,55%). Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,07% päevas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 19.03.2016 kuni 16.12.2019 viivist järgnevalt. Viivitatud päevade arv Viivise määr Viivise aastas / summa päevas 2014798199 19.03.2016 16.12.2019 13,36 1368 2015269877 19.05.2016 16.12.2019 13,87 1307 2015526123 19.06.2016 16.12.2019 19,14 1276 8% / 4,01 0,021918% 8% / 3,97 0,021918% 8% / 5,35 0,021918% 13,33 Arve nr Viivise arvestuse algus Kokku Viivise arvestuse lõpp Põhiosa võlgnevus Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 29,21 eurot (42,54– 3 13,33 = 29,21). 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 17.12.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivise alates 17.12.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude 46,37 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 74,36 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 113,91 eurot (põhinõue 46,37 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 42,54 eurot + sissenõudmiskulu 25 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 84,7 euro ulatuses (põhinõue 46,37 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 13,33 eurot + sissenõudmiskulu 25 eurot).

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 74,36% kostja kanda ja 25,64 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest 25,64% ulatuses hageja kanda ja 74,36% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 125,76 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv summas 75 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuta), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, hagimenetlusele ei ole eelnenud maksekäsu kiirmenetlust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 60 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Kohtu hinnangul on 30 minutit piisav hagiavalduse koostamiseks, võttes arvesse hagi mahtu ja esile toodud asjaolusid (120 x 0,5 = 60). Kohus arvestab hagihinda 125,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 135 eurot (60 + 75 = 135). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab M. P. 4 hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 74,36% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 100,39 eurot (135 x 74,36% = 100,39). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist. 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5