← Eesti

2-19-127803/6

Obsah (10)§ 415§ 632§ 187§ 3141§ 407§ 444§ 162§ 133§ 147§ 150

Tsiviilasi nr 2-19-127803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused Hansavest Rental OÜ esitas 01.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Metsatehnika Forester OÜ-lt 4209 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega kohtunikuabi lõpetas 27.11.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hansavest Rental OÜ esitas 03.12.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Metsatehnika Forester OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevuse 4209 eurot, viivise 03.12.2019 seisuga 1102,76 eurot ja alates 04.12.2019 viivise protsendina põhinõudest poolte vahel kokku lepitud määras 0,2% päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX tööjõuvahenduse koostöölepingu nr XXX, mille kohaselt vahendas hageja kostjale renditöötajaid teostama viimase poolt määratud objektil (tehases) keevitus/mehaanilise- ning CNC -juhtimisega treimis- ja freesimistöid tööpinkidel. Teenuse osutamise eest esitas hageja kostjale arveid kaks korda kalendrikuus. Arvete mitteõigeaegse tasumise korral leppisid pooled kokku viivise kohaldamises 0,2% päevas. Kostjal on tasumata arve nr XXX (tähtaeg 01.07.2019) summas 938,40 eurot, arve nr XXX (tähtaeg 14.07.2019) summas 1104,00 eurot ja arve nr XXX (tähtaeg 10.08.2019) summas 2166,60 eurot. Kohus võttis 06.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

§ 3141

lg 3 p 2 kohaselt võib kohus menetlusdokumendid kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevalt menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi 2 andmeid kasutades. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses edastas kostja seaduslik esindaja vastuväite e-posti aadressilt XXX ning vastuväites oli kostja e-posti aadressiks märgitud XXX. Kuna kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud, saatis kohus 20.04.2020 dokumendid eelnimetatud e-posti aadressidel koos hoiatusega, et loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmisega. Kohus loeb

§ 3141

lg 2 ja lg 3 p 2 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 23.04.2020 kättetoimetatuks.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Hageja märgib, et lähtudes

§ 133

lõigetest 1 ja 2 on käesoleva tsiviilasja hind 7281,57 eurot, millelt ta on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 450 eurot ning mille ta palub menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu hageja märgitud hagihinnaga, kuna hageja ei ole hagihinna arvutamisel arvestanud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega.

§ 133lg 1 kohaselt hagihind arvestatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise nõude esitamisel liidetakse

§ 133

lg 2 kohaselt hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on käesoleva tsiviilasja hind 8384,33 eurot (põhivõlgnevus 4209 eurot + hagi esitamise ajaks sissenõutav viivis 1102,76 eurot + ühe aasta eest arvestatud viivise summa 3072,57 eurot). Hagilt hinnaga 8384,33 eurot tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 500 eurot.

§ 147

lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Asja materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 126,27 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 450 eurot, kokku 576,27 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 76,27 eurot ettenähtust enam. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab enam tasutud riigilõivu sellekohase taotluse alusel. Taotluses tuleb märkida pangakonto andmed, millele hageja riigilõivu tagastamist soovib. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõivu 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.