2-19-123074/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-123074 Tsiviilasi Holm Bank AS-i hagi Kaido Vesmesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1410,16 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Holm Bank AS, registrikood 14080830, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu Hageja lepinguline esindaja: Helina Sild e-post helina.sild@holmbank.ee Kostja: Kaido Vesmes, isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Holm Bank AS-i hagi Kaido Vesmesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
4. Välja mõista Kaido Vesmesilt Holm Bank AS-i kasuks poolte vahel XX..XX.XXXX. a. sõlmitud laenulepingu nr XXX ja selle XX.XX.XXXX lisakokkuleppe; XX.XX.XXXX. a. sõlmitud laenulepingu nr XXX ja XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingu nr XXX ning selle XX.XX.XXXX. a lisakokkuleppe alusel välja 1410 (ükstuhat nelisada kümme) eurot 16 senti , sealhulgas põhivõlgnevus 1187,38 eurot, intress 122,23 eurot, viivis 52,55 eurot ja sissenõudmiskulu 48 eurot.
5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).
6. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.
7. Jätta menetluskulud Kaido Vesmesi kanda.
8. Määrata Holm Bank AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot. 1
9. Välja mõista Kaido Vesmesilt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulu 200 (kakssada) eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Holm Bank AS esitas kohtule hagi Kaido Vesmesilt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud järgmised laenulepingud: - XX.XX.XXXX. a. laenuleping nr XXX ja XX.XX.XXXX.a. selle lisakokkulepe; XX.XX.XXXX.a. laenuleping nr XXX; XX.XX.XXXX.a. laenuleping nr XXX ja XX.XX.XXXX.a. selle lisakokkulepe. Kostja ei ole laenulepingutest ja lisakokkulepetest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu ütles hageja XX.XX.XXXX. a ja XX.XX.XXXX. a laenulepingud üles XX.XX.XXXX. a. XX.XX.XXXX. a laenuleping lõppes tähtaja saabumisega 22.05.2019.a. Kostja võlgneb ülalnimetatud laenulepingute ja lisakokkulepete alusel hagejale 1410,16 eurot. Kostja seisukoht hageja nõude suhtes Kostja on vastuses hagile tunnistanud hagiavalduses esitatud nõuded õigeks ning on avaldanud soovi lahendada asi kompromissiga. Kompromisslepingut kohtule ei ole esitatud. Hageja teatas 14.11.
10. a, et ei saa pakutud kompromissiga nõustuda, kuivõrd selle järgi hakkaks kostja võlgnevust tasuma osamaksetena alles
11. aastal. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus TsMS § 440 lg 3 kohaselt asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele hagi õigeks võtnud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava või põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Holm Bank AS-i hagi Kaido Vesmesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. 2 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on võtnud õigeks, et ta ei ole hagejaga sõlmitud laenulepinguid ja nende lisaskokkuleppeid nõuetekohaselt täitnud, seega on andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud TsMS §-de 162 lg 1 ja 168 lg 6 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hagejat menetluses esindanud hageja töötaja, seega ei saa hagejal olla õigusabikulusid. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 200 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on riigilõivu suurus põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 3