← Eesti

2-19-10981/21

2-19-10981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Leanika Tamm Otsuse teatavakstegemise aeg 12.02.2020 Tsiviilasja number 2-19-10981 Tsiviilasi M E hagi M E vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 2430 eurot Hageja: M E, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: K T, xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx; epost: xxx@xxx Hageja lepinguline esindaja: jurist Nastasja Musienko, Hugo OÜ, nastasja@juristaitab.ee Kostja: M E, isikukood xxxxxxxxxxx; e-post: xxx@xxx Kostja lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus, Advokaadibüroo LMP, e-post: birje.kalmus@lmp.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik Kirjalik menetlus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Muuta Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-56755 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis toodud elatise suurust ja mõista kostjalt M E (E) isikukood xxxxxxxxxxx välja elatis hageja M E, isikukood xxxxxxxxxxx kasuks alates hagi esitamisest s.o. xx.xx.xxxx välja igakuine elatis summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alamäära kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o. kuni xx.xx.xxxx.
  3. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda kostja K T arveldusarvele jooksva kuu
  4. kuupäevaks, selgitusse märkida „ tsiviilasi nr 2-19-10981 elatis.“
  5. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt M E hageja M E kasuks välja kulutused õigusabile kogusummas 29 (kakskümmend üheksa) eurot.
  6. Kuulutada kohtuotsus kirjalikult kantselei kaudu 12.02.
  7. HAGINÕUE, MENETLUSE KÄIK Tsiviilasi nr 2-19-8336
  8. Haginõue. Hageja M E (seadusliku esindaja vahendusel) esitas 23.07.2019.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse M E vastu elatise väljamõistmiseks. Elatise nõude esitamise põhjenduseks on hagiavaldusse märgitud, et lapse kulutused ühes kuus on 540 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist poole kuupalga alammääras, s.o 270 eurot.
  9. Elatise nõude esitamise põhjenduseks on hagiavaldusse märgitud, et lapse kulutused on võrreldes varasemaga kasvanud, vastavalt vanusele ning haridustee jätkamisel. Hage seadusliku esindaja poolt hagi esitamisel toodud arvestuse kohaselt kulub hagejale kuus 540 eurot. Hageja on 26.09.2019 täpsustanud, et kompromiss on sõlmitud 5 aastat ja 7 kuud tagasi, suuline kokkulepe summa suurendamiseks 3 aastat tagasi ning käesolevaks ajaks ei ole elatisesumma piisav, lapse vajadused on lapse kasvades tõusnud, suurenenud on kulutuse riietele, jalanõudele, hügieenile, huviringidele ja treeningutele. ning taotlevad elatise suurendamist elatismiinimumini. Hageja vaidlustab ka kostja väited kostja varalise seisundi kohta ning märgib, et tõendamata on kostja sissetuleku suurus, samuti igakuiste kulutuse suurus. Hageja leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolud ei ole aluseks elatise väljamõistmisel alla seaduses ette nähtud miinimummäära. Hageja on lisanud ka suuremaid kulutusi tõendavad ostukviitungid telefoni, jalgratta ja sülearvuti ostu kohta, riiete kohta, ravimite, kütise ja prillide maksumuse kohta, sidekulude kohta, tahvelarvuti kohta, reisikulude ja elektrikulude kohta (tlk 43-51).
  10. Kostja vastus. M E esitas 16.09.2019.a vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi, ning palub jätta hagi rahuldamata. on pooled 26.02.2014 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-56755 sõlminud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist 160 eurot kuus. Kostja selgitab, et tasub selle kompromissi alusel vabatahtlikult elatist 190 eurot kuus, kuigi kompromissis on kokku lepitud 160 eurot. Kostja leiab, et tegemist on tsiviilasjaga, mille eseme suhtes on juba kahel varasemal korral tehtud lahend ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud vastuhagi. Lisaks märgib kostja, et kuigi igakuine elatis ei või olla väiksem seaduses sätestatud miinimummäärast, leiab kostja, et hageja peaks tõendama vajaduste suurenemist ka nõude puhul alla seaduses ette nähtud minimaalmäära suuruse elatise nõudmisel. Kostja leiab, et kuivõrd kompromissmääruses puuduvad mistahes selgitused selle kohta, miks pooled on kokku leppinud elatises alla riikliku elatusmiinimumi, ei ole hagejal ühepoolselt õigus asuda kompromissitingimusi muutma, sest see mõjuks kehtestatud õigusrahule negatiivselt ja riivaks ebaproportsionaalselt kostja õiguspärast ootust. Samuti viitab kostja asjaolule, et hageja kasvab kolmelapselises peres, mistõttu hageja vajadused on kaetud 1/3 paljulapselise pere toetuse (so. 1/3 toetusesummast, mis on 300 eurot kuus) ja riigi poolt makstava lapsetoetusega 60 eurot kuus, seega kokku 160 euro ulatuses. Kostja toob välja ka argumendid kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise kohustusega, märkides, et kostjal on teine alaealine laps, kes miinimumelatise väljamõistmise korral jääks vähem kindlustatuks kui hageja. Lisaks elab kostja välisriigis, xxxxx xxxxxxxxxs ja on jäänud töötuks, mistõttu tal puuduvad sissetulekud elatise maksmiseks. Kostja võiks eelduslikult saada töötutoetust 700 eurot kuus. Kostja enda elamiskulud kuus on üür 840 €, autoliising 400 €, toidukulu 400 €, kütusekulu 200 €, teise lapse treening 70€, sidekulud 60 €, elatis hagejale 190€ kuus, laenu-ja liisingumaksed ca 1150 eurot kuus ning kostja on käendanud laenulepingut, käenduse ulatuseks 20 000 eurot kuus. Seega on kostja sissetulekud kohtutäiturite poolt arestitud. Lisaks lõpeb kostja abikaasa tööleping väidetavalt hagi esitamise kuul, mistõttu perekonnal puudub sissetulek täielikult. Kostja on tõendina esitanud kompromissi tsiviilasjas 2-13-56755 (tlk 20-21) ning tõenditena maksekorraldused summas 190 eurot kuus A-A E arvelt, M E arvele perioodist: 31.01.2019-31.08.2019 (tlk 22-29) ja maksekorraldused A H kontolt M E kontole: 20.03.2019 summas 50 €, 09.06.2019 summas 60 € (tlk 30-31), lapse A-A E 2

(5)Tsiviilasi nr 2-19-8336 (IKxxxxxxxxxxx) sünnitunnistuse (tlk 32) Soome töötukassale esitatud avalduse koopia koos tõlkega eesti keelde (tlk 33-34). Kostja on 16.10.2019 täiendavalt viidanud erinevatele sotsiaalsetele uuringutel leibkonna toimetuleku ja laste kulutuste kohta, ning esitanud vastuväited hageja tõenditele, peamiselt tootebrändide ja esemete hindadega mitte nõustumises (ebamõistlikud) ning viidates, et riided ja tahvelarvuti, samuti sidekulud ja elektrikulud ei pruugi olla hageja jaoks tehtud kulutused. Samuti märgib kostja, et soovib tulevikus ise osta hagejale vajaminevaid riideid ja jalanõusid. Kostja ei nõustu kulutusega prillidel (väites et prillide kandmise vajadus on tõendamata) ning tegemist on pigem ühekordse kulutusega, transpordikulud on põhjendamatud, kuna vallas käib koolibuss. Kostja ei nõustu lapsele tehtavate reisikulutusega, ja soovib, et kohus koguks tõendeid hageja seadusliku esindaja K T majandusliku seisundi ja sissetulekute kohta. Kostja on 27.12.2019 esitanud täiendavaid tõendeid oma varalise olukorra kohta: soomekeelne töötuna arvel olemise tõend (tlk 79), millest nähtuvalt töötuse algusmoment on 08.08.2019; eluasemekulud P E ja M E kasutuses olevates eluruumides summas 804,31 eurot (tlk 80); P E poolt tasutud huviring A-A E (tlk 82-90) kulud sideteenustele, liisingulepingutele (92-97), kulud advokaaditeenusele käesolevas menetluses seisuga 27.12.19 kogusummas 923,99 eurot (tlk 98).
  1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning ei soovi istungimenetlust. Eeltoodust tulenevalt määras kohus 25.11.2019 kindlaks asja lahendamise kirjalikus menetluses, selgitas pooltele tõendamiskoormist ja juhtis poolte tähelepanu tõendamist vajavatele asjaoludele ning selgitas menetlust ja määras kindlaks menetlustähtajad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 270 eurot. Väljamõistetud elatise suurust on võimalik muuta, kui lapse vajadused ja/või vanema varaline seisund on kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega võrreldes muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1, perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1, PKS § 102 lg 1). Elatise vähendamine alla alammäära on võimalik vaid mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 järgi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. RKL 2-16-2343 p. 10 kohaselt luges kolleegium õigeks maakohtu seisukoha, et perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16012, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise 3
(5)Tsiviilasi nr 2-19-8336 väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi).
  1. Kohus tuvastas esitatud põhjal, et poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 7.1.M E on hageja ja kostja alaealine laps. 7.2.Kostja M E ei ela koos hagejatega. 7.3.Varasemalt on kostja ja hageja sõlminud kohtumenetluses elatise osas kokkuleppeid, viimane kokkulepe on tsiviilasjas 2-13-56755 kompromissi elatise maksmiseks 160 eurot kuus lapse kohta, mille kohus on oma 26.02.2013 määrusega kinnitanud. 7.4.Kostja tasub vabatahtlikult hagejale elatis igakuiselt 190 eurot kuus.
  2. Kohus märgib, et kohus ei nõustu kostja seisukohaga hagi rahuldamata jätmise osas põhjusel, et varasemalt on pooled sõlminud alaealise lapse elatise suhtes kompromissi alla seaduses ette nähtud minimaalmäära. Kohus selgitab, et tegemist on alaealise lapsega, kelle puhul on elatise suurendamise nõude aluseks mh. asjaolu, et varasem elatis ei ole piisav või lapse vajadused on suurenenud. Hageja on need alused ja põhjendused hagis välja toonud. Kohus märgib ka seda, et eelduslikult ei pea miinimumelatise nõudmisel lapse kulutusi tõendama, kuna seadusandja on ette näinud seadusliku miinimumi. Kuigi kostja on toonud vastuväidetes välja erinevaid statistilisi uuringuid ülalpidamiskulude osas, märgib kohus, et seadusandja on lapse ülalpidamiseks ette nähtud kulutuste minimaalse suuruse sätestanud PKS § 101 lg
  3. Kohus selgitab ka seda, et kohusei saa antud menetluses lähtuda varasemalt alla elatusmiinimumi elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest ja nende muutumisest, kuivõrd pooled lõpetasid menetluse kompromissiga, ning kompromissimäärusest ei nähtu, millistel asjaoludel leppisid pooled kokku elatise vähendamise alla miinimumsumma. Lisaks märgib, kohus, et selle kokkuleppe sõlmimisest on möödunud 6 aastat, on üldteada asjaolu, et elukallidus on vahepeal tõusnud ning lapse kasvamisega kaasnevad paratamatult ka lisakulutused, mida olulises ulatuses on kandnud hageja ema, mitte kostja, kes on maksnud elatist 190 eurot kuus. Seega, käesoleva haginõude lahendamisel lähtub kohus kahest asjaolust: lapse kasvades on kulud lapse ülalpidamisele suurenenud nii lähtudes elukalliduse tõusust kui ka lapse kasvamisega kaasnevatest täiendavatest vajadustest, alates toidust ja hügieenivahenditest ning lõpetades huviharidusega. Kohus märgib, et taotletav summa, mida hageja juurde soovib on 80 eurot kuus.
  4. Kohus selgitas kirjalikus menetluses kostjale ja andis talle tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks asjaolude osas, mis võimaldaksid elatise vähendamise alla riikliku miinimumi. Kostja on kohtule esitanud tõendi teise alaealiste lapse olemasolu osas1, kuid ei ole tõendanud, et kostja ise on teise alaealise lapse suhtes üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on esitanud oma kulutuste ja teise lapse ülalpidamiskulude kandmise osas tõendid2, milles tasujaks ja kohustatud isikuks on dokumentidel toodud P E, mitte kostja. Kostja on ka hagejale teinud elatise ülekandeid, kasutades teise alaealise lapse AA E kontot ja A H kontot kasutades
  5. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest esitanud kohtule omapoolseid tõendeid oma sissetulekute ja pangakontode kohta. Kostja on märkinud vastuses, et tema enda kontod on arestitud. Kostja kasutab arveldusteks oma alaealise lapse A-A E kontot. Nendest kahest selgitusest teeb kohus järelduse, et kostja varjab oma tegelikke tulusid ja sissetulekut. Kohus lähtub seetõttu kostja varandusliku 1 Kostja tõend tlk 32 Kostja tõendid tlk 80-97 3 Kostja tõendid: maksekorraldused tlk 22-29, 30-31 2 4
(5)Tsiviilasi nr 2-19-8336 olukorra kindlakstegemisel kostja enda menetluse käigus tehtud avaldustest. Kostja on kohtule esitanud järgmised asjaolud oma varandusliku olukorra ja sissetulekute osas: kostja enda selgituse kohaselt on tema igakuised keskmised kulutused kogusummas on 3310 eurot (vältimatute kulutuste suurus kuus on kokku vähemalt 840 €, autoliising 400 €, toidukulu 400 €, kütusekulu 200 €, teise lapse treening 70€, sidekulud 60 €, elatis hagejale 190€ kuus, laenu-ja liisingumaksed ca 1150 eurot kuus). Seega kokku on kostja kulutused kuus 840+400+400+200+70+60+190+1150=3310 eurot.
  1. Hageja on esitanud nõude elatise summa suurendamiseks 270-190=80 so. 80 euro ulatuses kuus. Kohus märgib, et hageja elatisesumma suurendamine 80 euro võrra kuus olukorras, kus kostja väitel on kostja kulutused kuus 3310 eurot, ei too endaga kaasa PKS § 102 lg 2 toodud tagajärge. Kohus märgib, et kostja on käesolevas menetluses kulutanud ainuüksi õigusabile 923,99 eurot4 perioodil august-detsember, mis teeb kuus 923,99:5=184,80 eurot kuus. See summa ületab ühe kuu kohta hageja nõutud elatisesumma kasvu 184,8:80=2,3 korda. Seega on kohtul võimalik üheselt järeldada, et kostjal on võimalik suurendada nõutavat elatist 80 euro võrra kuus ja tasuda hagejale miinimumelatist ilma oma harjumuspärast eluviisi, elatustaset ja temaga koos elava teise alaealise lapse huve kahjustamata.
  2. Kohus märgib siinjuures ära ka selle, et kostja on enda väitel kaotanud töö juunis
  3. Kohus selgitab, et kostja ajutine töötus ei ole alus, millest tulenevalt võiks kohus vähendada välja mõistetavat elatist ühele lapsele alla seaduses ette nähtud miinimumi. Kostjal on oma alaealiste laste ülalpidamiskohustus seaduses ette nähtud miinimumi ulatuses ning ta on kohustatud otsima tööd või muud tulutoovat tegevust, et tagada endast eraldi elavate alaealiste laste suhtes igakuine ülapidamiskohustuse täitmine.
  4. Kohus tuvastas, et käesolevas menetluses ei esine PKS § 102 lg‑s 2 kirjeldatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg‑s 1 sätestatud määra. Seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses ette nähtud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja hagis taotletud elatise summas 270 eurot lapse kohta kuni alaealiste laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
  5. Menetluskulud jätab kohus tulenevalt TsMS §164 lg 3 kostja kanda. Hageja menetluskulu on kokku 29 eurot, mille suuruse osas on kostja esitanud vastuväite, märkides, et tegemist on dokumendiga tutvumisega, mis ei ole menetluses esitatud. Hageja lepinguline esindaja on menetlues osalenud ning esitanud menetlusdokumente. Õigusabikulu kogusumma on 29 eurot. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud õigusabikuluga, arvestades asja mahtu ja keerukust. Kohus jätab arvestamata kostja vastuväite ning leiab, et hageja kulutused õigusabile summas 29 eurot tuleb välja mõista kostjalt TsMS § 173 lg 1 ,4 tulenevalt. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm 4 5 Kostja esindaja menetluskulude nimekiri tlk 98 Kostja tõend tlk 33-34 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.