Obsah (11)

§ 448§ 442§ 663§ 657§ 649§ 173§ 177§ 174§ 172§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 8. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-7964 Tsiviilasi Larissa Gra

) § 178 lg 2). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Larissa Grabova (avaldaja) esitas
2. mail 2019 Viru Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada XXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik)
3. märtsi
4. a üldkoosoleku otsuse tühisus.
5. Viru Maakohus jättis
6. oktoobri
7. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude kindlaksmääramise pärast määruse jõustumist. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. detsembri
9. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata, Viru Maakohtu
10. oktoobri
11. a määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrus jõustus
14. jaanuaril
16. Puudutatud isik esitas menetluse käigus menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palus avaldajalt välja mõista menetluskulud 1023 eurot 33 senti ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt nende suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.
17. Puudutatud isiku
18. septembril 2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi 5 tundi 30 minutit tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks), sh dokumentidega tutvumine (30 minutit), kliendiga nõupidamine (30 minutit), tõendite kogumine ja arvamuse ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse esitamine (3 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamine (1 tund 30 minutit). 3.
19. Tartu Maakohtu
20. septembri 2019 kohtuistungil palus puudutatud isiku esindaja arvestada menetluskuluna lisaks nimekirjas toodule juurde kohtuistungil osalemise ajakulu 44 minutit. 3.
21. Puudutatud isiku
22. detsembril 2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi 4 tundi tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks), sh määruskaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine (1 tund 30 minutit) ning vastuse koostamine ja kohtule esitamine (2 tundi 30 minutit).
23. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks avaldajalt rahuldamata, kuna Viru Maakohus ei ole
24. oktoobri
25. a määruses märkinud menetluskulude jaotust. Avaldaja hinnangul tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT
26. Viru Maakohus rahuldas
27. aprilli
28. a määrusega puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1023 eurot 33 senti. Samuti mõistis maakohus avaldajalt välja menetluskuludelt 1023 eurot 33 senti viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et puudutatud isiku esindaja ajakulu tema poolt osutatud toimingutele oli põhjendatud ja vajalik. Selline ajakulu on eluliselt usutav ega ole üle paisutatud. 2 Samuti leidis maakohus, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu 100 eurot ei ole ülemäära kõrge, arvestades asja keerukust ning keskmist tunnitasu kohtupraktikas. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
29. Avaldaja esitas
30. aprillil 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et pärast käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist ei saa esimese astme kohus enam menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et Viru Maakohus ei ole oma
31. oktoobri
32. a määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust kindlaks määranud ning lahend on selles osas jõustunud. Möödunud on ka tähtajad täiendava määruse tegemiseks (

§ 448lg 1 p 3, § 448 lg 2).

Maakohus on rikkunud

§ 442lg-t 8, kuna on jätnud põhjendamata menetluskulude jaotuse.

Avaldaja hinnangul on praegusel juhul ebaõiglane jätta menetluskulud tema kanda, kuna avaldaja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Asjaolu, et kohus jättis avalduse rahuldamata, ei anna alust asuda seisukohale, et avalduse esitamine oli põhjendamatu.

1. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik rõhutab, et Viru Maakohus on
2. oktoobri
3. a määruse resolutsiooni p-s 2 määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, kuid jätnud kindlaks määramata menetluskulude suuruse. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja etteheitega, nagu oleks avaldajalt menetluskulude väljamõistmine puudutatud isiku kasuks ebaõiglane. Kuivõrd kohus jättis avaldaja esitatud avalduse rahuldamata, on lahend tehtud avaldaja kahjuks. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja käitumine on olnud ka pahauskne.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 649ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 9.

1. Määruskaebuse keskne etteheide maakohtule on see, et kohus jättis käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetavas määruses (Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määruses) menetluskulude jaotuse kindlaks määramata. Seega ei saanud maakohus avaldaja väitel 3 menetluskulude suurust vaidlustatud määrusega kindlaks määrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et maakohtul puudus alus vaidlustatud määrusega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrus asja lõpetav määrus, mille resolutsiooni p-s 2 on kohus määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud avaldaja kanda (tl 63). Samuti on kohus märkinud, et ei määra nimetatud määruses kindlaks menetluskulude suurust, vaid teeb seda eraldi määrusega pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

Seega on põhjendamata määruskaebuses esitatud väide, nagu ei oleks maakohus käesoleva asja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotust kindlaks määranud. Avaldaja viited tsiviilasjas nr 2-18-19461 tehtud kohtulahenditele on asjakohatud. Tegemist on erinevate kohtuasjadega ning käesolevas asjas on maakohus menetluskulude jaotuse 15. oktoobri 2019. a määruse resolutsioonis märkinud. 9.2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude väljamõistmisel

§ 172

lg-st 1 ning

§ 168

lg-test 2 ja 4 ja puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmine avaldajalt on ebaõiglane. 9.2.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel asuda hindama menetluskulude jaotuse põhjendatust. Samuti ei saa seda määruskaebuse lahendamisel teha ringkonnakohus. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulud kindlaks ja mõistab kohustatud isikult need põhjendatud ulatuses välja. Selles menetlusetapis hindab kohus üksnes lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute ajakulu ning esindaja tööühiku hinna (tuunitasu) vajalikkust ja põhjendatust. 9.2.
2. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178

lg 1 sätestab menetluskulude jaotuse ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse vaidlustamise korra. Nagu eelpool välja toodud, on maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel juhindunud

§ 177lg-st 2.

See tähendab, et menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude suurus on määratud kindlaks erinevates kohtulahendites – Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a määruse resolutsiooni p-s 2 määrati kindlaks menetluskulude jaotus (tl 63) ning Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a määrusega määrati kindlaks menetluskulude suurus (tl-d 98–99). Sellisel juhul on

§ 178

lg 1 esimese lause toimeks see, et menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks tuleb edasi kaevata kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale, millega kulude jaotus

§ 173alusel kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise lahendi peale edasi kaevates kulude jaotust enam vaidlustada ei saa, sest lahend, millega kulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud 4 (

§ 174lg 4, § 177 lg 2, § 456, § 466 lg 3, § 478 lg 3).

Kui kulud määrati kindlaks

§ 177

lg 2 kohaselt, saab kulude kindlaksmääramise lahendi peale edasikaebamisel vaidlustada üksnes menetluskulude summalist kindlaksmääramist. 9.2.

1. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja
2. oktoobril 2019 Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse peale küll määruskaebuse, kuid selle põhjendustest tulenevalt avaldaja ei vaidlustanud määrust menetluskulude jaotuse osas (tl-d 69–70). Tartu Ringkonnakohus ei ole ka
5. detsembri
6. a määruses menetluskulude jaotust muutnud (tl-d 88–89). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrus
9. jaanuaril
10. Järelikult ei saanud avaldaja
11. aprillil 2020 esitatud määruskaebuses enam menetluskulude jaotust vaidlustada. 9.2.
12. Ringkonnakohus lisab, et avaldaja ei ole
13. aprillil 2020 esitatud määruskaebuses vaidlustanud puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust (

§ 178lg 1 teine lause).

10. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest