Obsah (7)

§ 102§ 116§ 108§ 96§ 105§ 101§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 102lg-s 2 sätestatut ja leidis, et kostja keskmise puude tõttu esines 11.

märtsini 2019 olukord, kus kostja ei olnudki võimeline andma hagejatele suuremas määras elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja II elatise nõude alates märtsist 2019 summas 270 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Pooled ei vaidle, et hageja I kolis kostja juurde elama. Seega on hagejal I elatise nõue ema vastu ja hagejal II nõue kostja (isa) vastu. Järelikult peaksid vanemad vastastikku täitma laste ülalpidamiskohustust. See ei ole aga mõistlik, mistõttu jättis kohus hageja II nõude elatise saamiseks alates märtsist 2019 rahuldamata. Seni kuni hagejad elavad kummagi vanema juures, kannavad vanemad täielikku ülalpidamiskohustust nende juures elava lapse suhtes. Elatise edasi-tagasi kandmine vanemate vahel ei ole otstarbekas. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, välja mõista kostjalt hageja I kasuks elatis perioodi
2. jaanuar 2018 – 23.veebruar 2019 eest summas 1190 eurot; hageja II kasuks elatis perioodil
3. jaanuar 2018 –
4. mai 2019 summas 1550 eurot ja alates
5. juunist 2019 summas 270 eurot/kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alternatiivselt paluvad hagejad mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis miinimummääras perioodi
6. aprill 2018 kuni
7. veebruar 2019 eest. Hageja II kasuks paluvad hagejad alternatiivselt välja mõista kostjalt alates
8. aprillist 2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Maakohus leidis ekslikult, et hagejad esitasid hagi
9. mail
10. Hagejad esitasid hagi
11. aprillil 2018 ning nõudsid tagasiulatuvat elatist
12. jaanuarist 2018 kuni hagi esitamiseni. Maakohus saanuks jätta tagasiulatuva elatise rahuldamata seega vaid perioodi
13. jaanuar 2018 kuni
14. aprill 2018 osas. 3 Kostja taganes vanemate vahelisest elatise tasumise kokkuleppest
15. aastal hagi esitamisega kohtule ning hagejate seaduslik esindaja taganes kokkuleppest kirjalikult
16. oktoobril
17. Maakohus ei andnud hinnangut, et vanemate vahel oli kokkulepe ülalpidamise andmiseks, millest nad on taganenud. Alates hagi esitamisest kuni
18. a märtsini elasid mõlemad hagejad ema juures. Kohus kohaldas valesti perekonnaseaduse (

) § 102 lg-t

1. Apellandid ei nõustu maakohtu järeldustega. Maakohus jättis tuvastamata kostja majandusliku olukorra, sh vara ja sissetulekute suuruse. Maakohus viitas vaid kostja poolt saadavale töövõimetoetusele ja sotsiaaltoetusele. Hageja esitas maakohtule taotluse päringu tegemiseks krediidiasutustele kostja majandusliku olukorra välja selgitamiseks, kuid maakohus jättis selle tegemata. Samuti jättis kohus hindamata hagejate vajadused ja laste ema majandusliku olukorra. Seega on mõlema laste vanemate majandusliku olukord jäänud tuvastamata. Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus juriidiliselt on hagejal I nõue ema vastu aj hagejal II nõue isa (kostja ) vastu, ei ole mõistlik hagi selles osas rahuldada. Kostjal tuleks esitada hagi või vastuhagi lapse nimel. Kostja ei ole seda teinud. Hageja I kolis küll kostja juurde elama, kuid viibib kostja töölähetuste tõttu ka ema juures (mõnikord kuni pool kuud) ning kulud kannab ema. Need asjaolud on jäänud maakohtu poolt välja selgitamata. Maakohus jättis ebaõigesti tagaseljaotsuse tegemata ning poleks pidanud menetlust uuendama.
2. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Maakohus jättis hagejate tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata põhjusel, et kostja täitis vanemate kokkulepet elatise tasumise osas korrektselt. Väidetavalt taganes hagejate seaduslik esindaja vanemate kokkuleppest, samas ei ole taganemisavalduses ega kohtumenetluses selgitatud, milles seisneb kokkuleppe rikkumine. Kostja esitab koos apellatsioonkaebuse vastusega ka
3. aprilli 2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse, milles kinnitatakse, et kostja tasus kõik kokkuleppes ettenähtud kohustused. See tõendab mh asjaolu, et kokkuleppe on täitedokumendina esitatud kohtutäiturile
4. aastal vaatamata sellele, et hagejate seaduslik esindaja kokkuleppest taganes. Kohus põhjendas piisaval määral hageja II nõude kostja vastu rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebus on esitatud ka hageja I nimel, samas ei vaidle pooled, et hageja I elab kostjaga, mistõttu ei ole hageja I nimel apellatsioonkaebuse esitamine põhjendatud. Maakohtu otsuse ja toimiku materjalide järgi tegi kohus päringu Maksu- ja Tolliametile vanemate varalise olukorra väljaselgitamiseks ja tugines otsuses sellele. Hagejad esitasid alles apellatsioonkaebuses väite, et hageja I kolis isa juurde, aga elab mõnikord töölähetuste tõttu emaga. Apellatsioonimenetluses ei saa tugineda väitele, mida ei olnud esitatud esimese astme kohtumenetluses. Lisaks ei ole tegemist tõese väitega, mida tõendab Narva Linnavalitsuse vastus kohtu päringule. Maakohus uuendas menetluse õigesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja II hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks alates
6. märtsist 2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates
7. juunist 2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni XXXXX. Ülejäänud osas tuleb jätta 4 maakohtu otsus muutmata. Hageja II apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja I apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebusega täiendava tõendina T.K.
9. oktoobri 2018 avalduse notariaalkokkuleppest taganemiseks. Kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele kohtutäitur A. Kreki
10. aprilli 2019 otsuse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr XXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus kogus asjas ise tõendeid: Maksu- ja Tolliameti
11. aprilli 2020 tõend kostja maksuandmete kohta, T.K. pangakontode väljavõtted, Sotsiaalkindlustusameti
12. aprilli 2020 tõend T.K.le makstud perehüvitiste kohta, kostja pangakonto väljavõte perioodil
13. jaanuar 2018 –
14. mai 2020 Swedbank AS-sja SEB Pangas. Ringkonnakohus leiab, et kõik nimetatud tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks ja tuleb TsMS § 230 lg 4, 5 ja § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta.
15. Ringkonnakonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus on ebaõigesti otsuse põhjendavas osas märkinud, et hagi on esitatud
16. mail 2019 (otsuse lk 4 ülevalt neljas lõik ja alt teine lõik). Tegelikult on hagi esitatud
17. mail 2018 ja tegemist on kirjavigadega maakohtu otsuses, mis ei ole mõjutanud otsuse sisu.
18. Maakohus käsitles hagejate nõuet kolmes osas: 1) hagejate I ja II tagasiulatuva elatise nõue

§ 108alusel.

Tegemist on perioodiga

1. jaanuar 2018 kuni hagi esitamiseni
2. mai
3. Maakohus tuvastas, et kostja tasus elatist sel perioodil vastavalt kostja ja hagejate ema vahelisele kokkuleppele 200 eurot kuus ja jättis hagi selle perioodi osas rahuldamata. 2) hagejate I ja II elatise nõue alates hagi esitamisest
4. mail 2018 kuni märtsini 2019 (mil hageja I asus elama kostja juurde). Maakohus tuvastas, et kostja on tasunud sel perioodil maist kuni novembrini 2018 kummalegi hagejale 200 eurot, detsembris 2018 on kostja tasunud hagejatele kokku 350 eurot, jaanuaris-veebruaris 2019 hagejatele kokku 200 eurot. Maakohus arvestades kostja töövõimetuse ja sissetulekutega sel perioodil ning lähtudes

§ 102

lg-s 2 sätestatust luges kostja ülalpidamiskohustuse hagejate ees täidetuks, sest kostja ei olnud võimeline andma lastele suuremas määras elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 3) hageja II elatise nõue alates märtsist summas 270 eurot kuus kuni kostja II täisealiseks saamiseni. Maakohus arvestas asjaolu, et hageja I on asunud elama kostja juurde. Seega on hagejal II nõue kostja vastu ja hagejal I on nõue hagejate ema vastu. Seega peaks vanemad vastastikku täitma võrdselt ülalpidamiskohustust ja sellises olukorras ei ole mõistlik hagi rahuldada. Hagejad vaidlustavad apellatsioonkaebuses maakohtu otsust tervikuna.

1. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et hagejate ema T.K. ja kostja vahel oli
2. jaanuaril 2013 sõlmitud notariaalne leping hagejatele elatise maksmiseks 200 eurot kuus lapse kohta, mida kostja hagi esitamise seisuga täitis. Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et vanemad on ülalpidamise andmise kokkuleppest taganenud. Hagejad leiavad, et kostja taganes notariaalsest kokkuleppest
3. aastal esitades kohtule hagi T.K. vastu notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel elatise suuruse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-17-17963) ja T.K. taganes kokkuleppest kirjalikult
4. oktoobril
5. Kostja vastuses apellatsioonkaebusele hagejate seisukohaga lepingust taganemise osas ei nõustunud.
6. aastal esitas T.K. kokkuleppe täitedokumendina kohtutäiturile ja toimus täitemenetlus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-17963 menetlus lõpetatud
7. detsembri 2018 määrusega. Kostja loobus hagist ja maakohus keeldus vastu võtmast T.K. vastuhagi notariaalse kokkuleppe ülesütlemiseks. Määrus on jõustunud. Käesoleva asja 5 menetluses ei ole pooled notariaalse lepingu lõppemisele tuginenud. Kostja on
8. mai 2018 vastuses hagile (I kd lk 19) avaldanud, et olemas on kehtiv notariaalne leping, mida kostja täidab. Hagejad ei ole lepingu kehtivusele maakohtu menetluses vastu vaielnud, esmakordselt on hagejad sellele asjaolule tuginenud apellatsioonkaebuses. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kuna kumbki pooltest ei tuginenud maakohtu menetluses notariaalse lepingu lõppemisele, ei saanud maakohus ka anda hinnangut lepingu kehtivusele ja sai otsuses põhjendatult tugineda asjaolule, et kostja on vanemate vahelist lepingut täitnud.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejate tagasiulatuva elatise nõude rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata. Maakohus on viidanud seejuures ka asjakohasele Riigikohtu praktikale. Ringkonnakohtu poolt välja nõutud kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on saanud sel perioodil küll juhatuse liikme tasu 300 eurot kuus ja dividende 3000 eurot OÜ-st XXXXX, samuti teinud oma arvele sularaha sissemakseid. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja tasus enne hagi esitamist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele lastele elatist, ei ole need laekumised aluseks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamiseks kostja vastu.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga jätta hagejate elatisenõue perioodil hagi esitamisest kuni
11. märtsini 2019 (mil hageja I asus elama kostja juurde) rahuldamata. Maakohus on põhjendatult kohaldanud

§ 102lg-t 2 ning arvestanud kostja varalist seisundit.

Asjas ei ole sel perioodil tõendatud kostjal selliste regulaarsete sissetulekute olemasolu, mis võimaldanuks tal tasuda hagejatele elatist seadusega sätestatud minimaalmääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellist kohtu seisukoha ei muuda ka ringkonnakohtu poolt välja nõutud pangakontode väljavõtted. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et

1. aprilli 2019 täitemenetluse lõpetamise otsusega (II kd lk 13) on tõendatud, et kostja tasus lisaks maakohtu poolt tuvastatule
2. aprilliks 2019 notariaalse kokkuleppe alusel hagejate emale elatisevõla 600 eurot perioodi
3. detsember 2018 kuni 28 veebruar 2019 eest. Ringkonnakohus arvestab kostja seisukohaga, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hagejatele makstavate peretoetustega (I kd lk 102). Sotsiaalkindlustusameti
4. aprilli 2020 tõendist (I kd lk 164) nähtub, et hagejate ema sai sel perioodil peretoetust 610 eurot kuus, alates jaanuarist 2019 620 eurot kuus. Hagejate emal on kokku neli last, mistõttu jagunes peretoetus nelja lapse vahel ja kummagi hageja osaks saab arvestada ¼ peretoetusest, st 152,50 – 155 eurot kuus. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades nii hagejate ema panust laste ülalpidamiseks, kostja poolt makstud elatist 200 eurot kuus ja peretoetust oli hagejate ülalpidamine sel perioodil tagatud.
5. Asjas ei ole vaidlust, et alates märtsist 2019 elab hageja I kostja juures. Kostja ei ole sellest ajast hagejale II elatist tasunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus kummagi vanema juures elab üks nende ühine laps, tuleb hagejaks II oleva lapse elatise nõue kostja vastu jätta rahuldamata.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama. Asjaolu, et mõlemad hagejate vanemad on hagejate ees ülalpidamiskohustusega isikud ja täidavad oma ülalpidamiskohustust osavõlgnikena (

§ 105

lg 3), ei anna alust järeldusele, et vanem saab oma ülalpidamiskohustust ühe lapse ees tasaarvestada teise vanema ülalpidamiskohustusega teise lapse ees. Kuigi hagejad on esitanud ühise hagi kostja vastu, on hagejad oma nõuetes iseseisvad. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et hagejate emalt kostjale I ülalpidamise saamiseks, kui vanem seda kohustust vabatahtlikult ei täida, võib hageja I (keda võib esindada tema seadusliku esindajana kostja) esitada hagi oma ema vastu. Mõlema vanema kui osavõlgniku 6 ülalpidamiskohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku suhteid (

§ 105lg 3).

1. Seega tuleb ringkonnakohtul otsustada kostjalt hageja I kasuks välja mõistetava elatise suurus alates
2. märtsist
3. Kostja väidab, et ta ei ole võimeline

§ 101lg 1 määras elatist tasuma.

Vastuses apellatsioonkaebusele märgib kostja, et ta oli tervise halvenemise tõttu sunnitud kolima Eestisse ja praegu ei tööta. Maksu- ja tolliameti õiendi kohaselt ei ole kostjale perioodil jaanuarist aprillini 2020 deklareeritud väljamakseid tehtud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kui kostja väidab, et ta ei ole võimeline tasuma elatist seadusega sätestatud miinimummääras, siis peab ta esitama ka vastavad tõendid. Kostja ei ole seda kohustust täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saa jätkuvalt töötada halva tervise tõttu. Kostja osaline töövõimetus oli tuvastatud perioodil

1. märts 2017 –
2. märts 2019 ja kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema tervislik seisund ei ole paranenud. Samuti jättis kostja vastamata ringkonnakohtu
3. aprilli 2020 päringule, milles ringkonnakohus palus kostjal esitada andmed oma sissetulekute kohta alates
4. jaanuarist 2019 kuni käesoleva ajani. Äriregistri andmetel on kostja OÜ XXXXX (reg nr XXXXXXXX) ainuosanik. Ühingu 2018 majandusaasta aruande kohaselt on tegemist tegutseva äriühinguga, mille põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus.
5. aastal oli ühingu müügitulu 56848 eurot. Juhatuse liige (kostja) eeldas ettevõtte arengut
6. aastal, läbirääkimisel olid uued projektid Soomes ja Eestis. Ühingu jaotamata kasum seisuga
7. detsember 2018 oli 39398 eurot. SEB Panga konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on saanud sissetulekut ka XXXXX OÜ-st ja ta on teinud oma kontole korduvalt sularaha sissemakseid. Ringkonnakohus teeb eeltoodu alusel järelduse, et kostja tegeleb eelkõige ettevõtlusega läbi OÜ XXXXX ja ei ole tõendanud, et ta ei suuda maksta pärast töövõimetuse lõppemist hagejale II elatist vähemalt samas suuruses kui ta tasus hagejale II kuni märtsini
9. Kostja on taotlenud, et kohus arvestaks temalt elatise väljamõistmisel nii seda, et hageja I on tema ülalpidamisel, kui ka hagejale II makstava peretoetusega. Sotsiaalkindlustusameti õiendi kohaselt on hagejate emale makstud aprillis ja mais 2019 peretoetust 677, 54 eurot (neljale lapsele) ja alates juunist 2019 sai hagejate ema peretoetust 577,54 eurot (kolmele lapsele). Seega saab hageja II ema juures elades osa lasterikka pere toetusest ja tema osa on 192 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et osa hageja II kulutusi on võimalik katta peretoetuse arvelt. Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „ Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. 2020“ (Kättesaadav https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf) kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus. Kui lapsi on rohkem kui kaks, siis 347 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatisena hageja II kasuks jätkuvalt 200 eurot, millist elatist tasus hageja kostjale II kuni märtsini
10. Koos hageja II ema poolt antava ülalpidamisega (eelduslikult kostjaga võrdses ulatuses) ja peretoetusega on hageja II ülalpidamiseks võimalik kulutada 592 eurot, mis ületab oluliselt lapse keskmist ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ja peab olema hageja II ülalpidamiseks piisav.
11. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule selles, et maakohus jättis asjas tegemata tagaseljaotsuse ja uuendas menetluse. Ringkonnakohus selgitab, et nii tagaseljaotuse tegemine TsMS § 413 alusel kui ka asjas menetluse uuendamine (TsMS § 437) on kohtu diskretsiooniotsused. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus on menetlust uuendades selgelt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu tegevus menetluse uuendamisel ei oma mõju vaidlustatud kohtuotsuse põhjendatusele. 7
12. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejate ema ei tohi esindada hagejat I apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna hageja I elab kostja juures. Hagejat I esindab käesoleva asja menetluses tema seadusliku esindajana ema T.K.. Kostja ei ole tõendanud, et hageja I ema ei ole enam hooldusõiguslik vanem ega hageja I seaduslik esindaja

§ 120lg 1 ja 4 tähenduses.

19. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja II apellatsioonkaebuse ja rahuldab hageja II osas hagi osaliselt. Hagi asjaolusid ja TsMS § 163 lg-s 1 sätestatut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 8 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks