Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Plus Capital (hageja) hagi Beka Jalagania (kostja) vastu võla nõudes. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga XXX. Kostjal on tasumata 01.07.2016 arve nr XXX summas 13,56 tasumise tähtajaga 18.07.2016 ning 01.10.2016 arve nr XXX summas 13,80 tasumise tähtajaga 18.10.2016. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 27,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 22,96 eurot, võla sissenõudekulu 25 eurot ja hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude 27,36 eurot tasumiseni 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 22.04.2020 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi 2 hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas). Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7,19 eurot: arve nr XXX summas 13,56 tasumisega viivitamise eest alates 19.07.2016 kuni 16.12.2019 summas 3,70 eurot ja arve nr XXX summas 13,80 tasumisega viivitamise eest alates 19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 3,49 eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud
Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 150 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 75 eurot, arvestades hagihinda ning asjaolu, et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised (
Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.