← Eesti

2-19-15084/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-15084 Tsiviilasi E.J. hagi A.A., B.B. ja C.C. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 399,15 eurot B.B. nõude osas 399,15 eurot C.C. nõude osas 399,15 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): E.J. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Meelis Leis Vastustajad (kostjad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), B.B. (ik: XXXXXXXXXXX) ja C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.K. RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata, parandades maakohtu otsuse resolutsiooni kirjavead.
  4. Lugeda Tartu Maakohtu
  5. jaanuari 2020 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
  6. Rahuldada hagi osaliselt ning muuta Tartu Maakohtu
  7. veebruari 2019 otsusega E.J.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks väljamõistetud elatise suurust. 2.
  8. Välja mõista E.J.lt elatis järgmiselt: 2.2.
  9. A.A. kasuks perioodil 01.10.2019-31.12.2019 igakuiselt 39,60 eurot ja alates 01.01.2020 igakuiselt 44,35 eurot kuni A.A. täisealiseks saamiseni; 2.2.
  10. B.B. kasuks perioodil 01.10.2019-31.12.2019 igakuiselt 39,60 eurot ja alates 01.01.2020 igakuiselt 44,35 eurot kuni B.B. täisealiseks saamiseni; 2.2.
  11. C.C. kasuks perioodil 01.10.2019-31.12.2019 igakuiselt 39,60 eurot ja alates 01.01.2020 igakuiselt 44,35 eurot kuni C.C. täisealiseks saamiseni. 2.2.
  12. E.J.l tuleb elatis maksta M.K.i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank) ning märkida selgitusse ”elatis”. Elatis tuleb maksta iga kalandrikuu eest ette.
  13. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E.J. kanda. A.A.l, B.B.l ja C.C.l menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata.
  14. Jätta rahuldamata E.J. taotlus nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja andmes M.K.i tulumaksutagastuse summa suuruse kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  15. E.J. (hageja/isa) esitas 30.09.2019 maakohtule hagi, milles palus vähendada Tartu Maakohtu 25.02.2019 otsusega A.A., B.B. ja C.C. (kostjad/lapsed) kasuks väljamõistetud elatist 0 euroni ning lugeda hageja elatise tasumise kohustus alates 01.10.2019 täidetuks vahetu ülalpidamise ja riiklike perehüvitiste arvelt. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-14549 hagejalt 25.02.2019 otsusega välja igakuise elatise iga lapse kasuks 100 eurot alates 28.09.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.07.2019 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu 25.02.2019 otsus jõustus 23.09.2019, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel laste vahelduva elukoha andmetest perioodil september 2018 kuni jaanuar 2019, kui lapsed elasid isa juures 1/3 ajast. Vahepeal on olnud koolivaheajad, kus lapsed olid isa juures oluliselt rohkem. Seega on elatise väljamõistmise asjaolud oluliselt muutunud: arvestuse aluseks tuleb võtta terve aasta ja aasta jooksul on lapsed isa juures 39,2% ajast. Sel ajal peab isa lapsi ka ülal. Lastega seoses makstakse riiklikke perehüvitisi (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) 520 eurot kuus. Vanemate võrdsuse põhimõttest lähtudes tuleb lugeda, et pool sellest on isa panus laste ülalpidamisse. Ühe lapse ülalpidamiskulud on perehüvitiste arvel kaetud igakuiselt 173,33 euro ulatuses (520 ÷ 3). Perehüvitised kantakse laste ema, M.K.i, kontole. Maakohus jättis eelmises menetluses 2 ebaõigesti arvestamata perehüvitised ja ringkonnakohus lähtus ebaõigesti elatise miinimummäärast 270 eurot. Arvestades ema poolt eelmises menetluses esitatud andmeid, on ema juures ühe lapse igakuine ülalpidamiskulu 146,26 eurot. Seega perehüvitised katavad kõik laste vajadused ajal, mil nad elavad ema juures. Hagejal puudub elatise tasumise kohustus ka juhul, kui lähtuda elatise miinimummäärast. Hageja kannab
  16. aastal iga lapse ülalpidamiskulud vahetult 211,68 euro ulatuses (39,2% × 540 eurot). Lahutades hageja katmata ülalpidamiskohustusest, s.o 58,32 eurost (270 – 211,68), poole perehüvitiste summast lapse kohta, s.o 86,67 eurot (173,33 ÷ 2), siis perehüvitised ületavad hageja elatisekohustust 28,35 euro võrra (86,67 – 58,32).
  17. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjate ema väitis, et tuleb rahaliselt toime 300-eurose elatisega. Ema tõi välja laste kulud ema juures: üür ja kommunaalkulud kokku 440 eurot, ühe lapse kohta 110 eurot kuus, lisaks küttepuud 200 eurot aastas; telefon, internet 60 eurot, lapse kohta 15 eurot kuus; toit lapse kohta 90 eurot kuus; riided lapse kohta 20 eurot kuus; ravimid ja hügieenitarbed lapse kohta 10 eurot kuus; muud kulud (raamatud, kino jms) lapse kohta 10 eurot kuus; transport 5 eurot kuus; B. ja A. koolitoit 10 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  18. Tartu Maakohus rahuldas
  19. jaanuari 2020 otsusega hagi osaliselt ning muutis Tartu Maakohtu
  20. veebruari 2019 ja Tartu Ringkonnakohtu
  21. juuli 2019 otsustega E.J.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks väljamõistetud elatist ning mõistis E.J.lt välja igakuise elatise iga lapse kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni perioodil 01.10.–31.12.
  22. a 39,60 eurot ja alates 01.01.
  23. a 44,35 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohtud eelmises vaidluses tuvastanud, et ajavahemikus september 2018 kuni 25.01.2019 olid lapsed hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus, s.o 1/3 ajast. Hageja on esitanud täiendavad andmed kuni septembrini 2019, s.o kokku ühe aasta kohta. Nimetatud andmete alusel nõustus kohus hagejaga, et lapsed on hageja juures 39,2% ajast. Ema ei vaielnud vastu hageja andmetele ega ka asjaolule, et aastas keskmiselt on lapsed hageja juures ja hageja ülalpidamisel 39,2% ajast. Sel ajal korraldab laste ülalpidamise hageja. Pooltel ei olnud vaidlust laste kulude koosseisu ja suuruse osas. Ema selgitas istungil, millised igakuised kulud tema kannab: eluasemekulud 115 eurot lapse kohta; toit 90 eurot; sidekulud 15 eurot; riided ja jalanõud 20 eurot; hügieen ja ravimid 10 eurot; transport 10 eurot; muud kulud 10 eurot; A. ja B. lisaks koolitoit 10 eurot. Kulutusi koolikohustusele ja hobidele ema ei märkinud. Seega on kulud lapse kohta 270–280 eurot kuus. Hageja ema kuludele vastuväiteid ei esitanud ning märkis, et tema kulud on transpordikulude tõttu veelgi suuremad. Kuna perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi on ühelt vanemalt väljamõistetav elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast ja vanemad peavad eelduslikult laste kulusid kandma võrdselt, luges kohus iga lapse vajalikeks kuludeks Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Samale seisukohale on asunud Riigikohus (3-2-1-35-17, p 27). Seega
  24. aastal oli ühe lapse põhjendatud igakuine kulu 540 eurot, millest peretoetused katsid 173,30 eurot. Vanemate kanda jäid kulud summas 366,70 eurot.
  25. aastal on vastav tulem 410,70 eurot (584 – 173,30). Kulude võrdse jagamise korral peaks kumbki vanem kandma kulusid
  26. aastal 183,35 eurot ja
  27. aastal 205,35 eurot. Hageja kandis kulusid vahetult
  28. aastal 143,75 eurot (39,2% 366,70 eurost) ja
  29. aastal 161 eurot (39,2% 410,70 eurost). Seega tuleb tal tasuda täiendavalt elatist igale lapsele
  30. aastal 39,60 eurot (183,35 – 143,75) ja alates
  31. aastast 44,35 eurot (205,35 – 161) kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  32. E.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  33. jaanuari 2020 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning vähendada Tartu Maakohtu
  34. veebruari 2019 otsusega A.A., B.B. ja C.C. kasuks väljamõistetud elatist 0 euroni ning lugeda E.J. elatise tasumise kohustus alates
  35. oktoobrist 2019 täidetuks vahetu ülalpidamise, riiklike peretoetuste ja M.K.ile tagastatud tulumaksu arvelt. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) palub apellant nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja andmed kostjate emale tagastatava tulumaksu kohta. Ema peab lapsi vahetult ülal ajaliselt 10,8% ulatuses rohkem kui hageja, kuid selle katavad peretoetused 520 eurot kuus ja kolme lapse tõttu saadav tulumaksutagastus; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kuigi laste kulud jäävad alla miinimummäära, tuleb elatise määramisel aluseks võtta miinimummäär. Kui on tõendatud, et laste kulud on miinimummäärast väiksemad, siis tuleb aluseks võtta tegelikud kulud; 3) on kohtu elatise arvutamise metoodika ekslik, kuna kohus lähtub eeldusest, et vanemad saavad peretoetusi kasutada võrdselt, st kumbki ühe lapse kohta 86,67 eurot (173,33 ÷ 2). Kohus ei arvesta, et peretoetused (ja uue asjaoluna tulumaksutagastus) laekuvad ema kontole.
  36. aastal oli miinimumelatis 540 eurot. Lapse isapoolne ülalpidamine moodustas kuus 211,68 eurot (0,392 × 540) ja emapoolne 328,32 eurot (0,608 × 540). Seega isa pidanuks maksma elatist 58,32 eurot, et tasandada ebavõrdne vahetu ülalpidamine rahas. Samas mõlema vanema ülalpidamiskohustusest tuleb maha arvata pool peretoetuste summast ehk 86,67 eurot (173,33 ÷ 2). Kuivõrd kogu 173,33 eurot on ema kasutada, on isa väiksem vahetu ülalpidamise maht kaetud peretoetuste 86,67 euroga. Hageja ei nõua ebaõiglaselt ema valdusse jäänud 28,35 eurot (86,67 – 58,32) ning soovib, et ema kasutaks seda summat lapse heaolu huvides.
  37. aastal on miinimumelatis 584 eurot ja hageja peaks maksma elatist 63,07 eurot. Seega ka
  38. aastal on isa vahetu ülalpidamise väiksem maht kaetud peretoetuste 86,67 euroga, mis on ema valduses. Tulumaksutagastuse arvel suureneb ebaõiglus veelgi. Kui lähtuda vajaduspõhisest elatisest, siis muutuvad ülaltoodud summad veelgi lastele kasulikumas suunas; 4) on kohtuotsuses lubamatult palju õigekirjavigu, mis võib takistada ka lahendi sundtäitmist.
  39. A.A., B.B. ja C.C. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olid lapsed isa juures XXXXX viimati pikemalt talvevaheajal. Peale eriolukorra algust ei ole nad XXXXX käinud. Elatise vähendamine ignoreeriks laste igapäevaseid vajadusi. Hagejal on võimalus tööl käia laste tervist ohustamata, mis emal hetkel võimalik ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29.01.2020 otsus muutmata.
  41. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsusega hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni, lugedes hageja elatise tasumise kohustuse täidetuks vahetu ülalpidamise, riiklike peretoetuste ja kostjate emale tagastatud tulumaksu arvelt. 4 Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st kas on alust vähendada hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist (s.o perioodil 01.10.– 31.12.
  42. a 39,60 eurot ja alates 01.01.
  43. a 44,35 eurot lapse kohta) veelgi.
  44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks.
  45. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja andmed kostjate emale tagastatava tulumaksu kohta. Taotletud tõend ei ole tsiviilasja lahendamisel asjakohane. Riigikohus on seonduvalt tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 231 sätestatud täiendava maksuvaba tuluga lapse ülalpidamise korral selgitanud (07.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 14), et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust mõjutab selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus seda teha. Seega Maksu- ja Tolliametilt saadav tulumaksutagastus on osa vanema, kes tulumaksutagastuse saab, sissetulekust, ning oleks asjas oluline juhul, kui vaidluse all oleks vanemate varaline seisund. Vanemad ei ole taotlenud elatise suuruse määramisel vanemate varalise olukorra arvestamist (seda ei ole tehtud ka hageja 08.05.2020 seisukohas kostjate seisukohale). Hageja ei ole apellatsioonimenetluses uuele asjaolule tuginemist vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 põhjendanud. Asjaolu, et ema kasutab TuMS §-s 231 sätestatud õigust arvata oma maksustamisperioodi tulust maha täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest, pidi hagejale teada olema juba asja maakohtus arutamise ajal.
  46. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  47. Asjas ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, mille kohaselt võrreldes eelmise kohtulahendi tegemisel aluseks võetuga on asjaolud oluliselt muutunud selles osas, et aasta lõikes on lapsed hageja juures 39,2% ajast, mis on rohkem kui tsiviilasjas nr 2-18-14549 tuvastatud 1/3 ajast. Samuti ei ole vaidlust selles, et ajal, kui lapsed viibivad hageja juures, peab lapsi ülal hageja ja seda tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. 10.
  48. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kui on tõendatud, et laste kulud jäävad alla miinimummäära, siis tuleb elatise suuruse määramisel aluseks võtta tegelikud kulud. Samas on maakohus praegusel juhul ringkonnakohtu hinnangul õigesti võtnud aluseks seaduses sätestatud miinimumülalpidamise (kahe vanema poolt kokku
  49. aastal 540 eurot ja
  50. aastal 584 eurot), kuna asjas saab lugeda tõendatuks, et vanemate poolt kostjate ülalpidamiseks tehtavad kulud moodustavad kokku nimetatud miinimumülalpidamise. Ema on 10.01.2020 maakohtu istungil esitanud andmed laste kulude kohta ema juures, mis on lapse kohta igakuiselt vähemalt 270 eurot (sh eluasemekulud; telefon, internet; toit; riided; ravimid ja hügieenitarbed; muud kulud (raamatud, kino jms); transport; kahel lapsel ka koolitoit), lisaks kulutused koolikohustuse täitmisele, mida ema konkreetses summas välja ei toonud. Hageja nõustus kohtuistungil, et ema väljatoodud kulud on mõistlikud, ning märkis, et tema kulud lastele on vähemalt sama suured. Sealjuures on hageja kohtuistungil nõustunud, et elatisearvestuse aluseks saab võtta miinimumelatise. 10.
  51. Riigikohus on selgitanud (09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, 5 peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Maakohus on lähtunud eeldusest, et kumbki vanem kannab ajal, mil lapsed viibivad tema juures, laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil lapsed tema juures viibivad. Maakohus on arvestanud ka lastega seoses makstavaid riiklikke perehüvitisi, kuid mitte hageja taotletud ulatuses. Riigikohus on selgitanud (07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), et PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine (sh perehüvitiste arvestamine laste kulude katmisel) on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire sellega, et on kõigepealt arvestanud laste kulude katteks ema pangakontole laekuvad perehüvitised ja seejärel jaganud ülejäänud kulud vanemate vahel arvestades nende poolt lastele antava vahetu ülalpidamise proportsiooni. Vanemate võrdsuse põhimõttest ei tulene kohtule kohustust jagada perehüvitiste summa igal juhul aritmeetiliselt vanemate vahel pooleks. Elatise suuruse määramisel tuleb silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (Riigikohtu seisukoht nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18). Kostjate elukorraldus on selline, et lapsed käivad koolis XXX ja elavad õppetöö ajal ema juures XXX, oluline osa koolivabast ajast veedetakse isa juures XXXXX. Seega isa kanda on suurem osa laste vaba aja sisustamise kuludest ning ringkonnakohtu arvates on eluliselt usutav, et emal tuleb teha igapäevaselt rohkem kulutusi laste koolikohustuse täitmisele (ema on maakohtu istungil muu hulgas selgitanud, et „kooli läheb kulutusi, mida enne jõule oli rohkem“ ning et ta „ei ole kulude kokku arvutamist ette võtnud, sest see ei ole tundunud hädavajalik“). Riigikohus on rõhutanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Mõlemal vanemal on ajal, kui lapsed viibivad tema juures ja ta annab lastele ülalpidamist vahetult, võrdlemisi suur vabadus otsustada, millisel viisil laste vajadused katta. Siinjuures tuleb aga arvestada, et kui laste puhkuse ja vaba aja sisustamiseks tehtavad kulud (nt kas ja kui palju võimaldada lastele koolivaheaegadel ja nädalavahetustel tasulist meelelahutust) sõltuvad suures osas vanema hetke rahalistest võimalustest, siis koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud (kooliürituste tasud, kulud koolitarvetele, sh ettenägematud kulud kadunud või katki läinud koolitarvete asendamiseks jms) tuleb vanemal, kelle juures laps sel ajal on, vältimatult ja suuremate viivitusteta kanda. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul pannud hagejale laste ülalpidamiskohustust emaga võrreldes ebaproportsionaalselt suures ulatuses, kui on jätnud perehüvitised kasutamiseks vanema juures, kelle juures elades täidavad lapsed koolikohustust. Olukorras, kus vanemate rahalised vahendid on piiratud, on laste huvides tagada, et katmata ei jääks kooliga seotud vajalikud kulud. Kuna maakohus ei ole hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise suuruse vähendamisel diskretsioonipiire ületanud, puudub maakohtu otsuse muutmiseks alus. 10.
  52. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheitega, et maakohtu otsuses, sh resolutsioonis, on silmatorkavalt palju õigekirjavigu. 6 TsMS § 447 lg 2 alusel parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonis esinevad õigekirjavead, mis ei mõjuta otsuse sisu ning esitab oma otsuses parandatud kohtuotsuse resolutsiooni. Õigekirjavigade parandamine otsuse resolutsioonis ei ole käsitletav apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisena.
  53. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (hageja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjatel apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.