) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kostjale hoiustamisega kätte toimetatud 24.12.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 13.01.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab hagiavalduse osaliselt
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse krediidi tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7781,41 eurot, milline summa koosneb laenusummast 7410,87 eurot ja lepingutasust 370,54 eurot.
lg 1 p 2 järgi on hageja kohustatud hagi aluseks olevad asjaolud välja tooma sellise põhjalikkusega, et asjaolude õigsust eeldades on asjaoludele kohalduva seaduse või lepingu kohaselt hagejal nõue kostja vastu. Kohus saab hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (
Kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (
Hageja on esitanud hagiavalduses väite, mille kohaselt oli võetud laen 7410,87 eurot täiendav laen. Hageja väitest järeldub, et hageja hinnangul oli TF Bank AB (publ.) ja kostja vahel eelnevalt sõlmitud laenuleping, mille alusel võlgnes kostja 12.04.2018 laenulepingu sõlmimise ajal 2589,13 eurot. Väide, mille kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale laenuna raha, on õiguslik väide, mitte faktiväide. Kohus saab hageja õiguslikule väitele raha laenuna võlgnemise kohta anda hinnangu üksnes faktilistele asjaoludele tuginedes, milleks on laenulepingu sõlmimine ja laenulepingu tingimused. Hageja ei ole kirjeldanud hagiavalduses asjaolusid, millest nähtub TF Bank AB (publ.) ja kostja vahel laenulepingu sõlmimine ja sellise laenulepingu tingimused, mille kohaselt võlgneb kostja laenuna 2589,13 eurot. Hageja on hagi põhjendanud üksnes 12.04.2018 laenulepingu sõlmimisega 7410,87 euro saamiseks. Kohus on hagejale andnud hagi käiguta jätmisel võimaluse hagi aluse puudused kõrvaldada, kuid hageja ei soovinud hagi aluse puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja nõude kostja vastu 2589,13 euro tasumiseks, sest hagi ei ole nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 4. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 25.07.2019 kuni 01.11.2019 eest põhinõudelt 10 370,54 eurot viivise määraga 0,055% päevas tasumist. Ajavahemiku eest on arvestatud viivisesumma 564,68 eurot. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine, sest ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kuivõrd asjaoludega õiguslikult põhjendatud oli hageja 7781,41 euro tasumise põhinõue, on põhjendatud viivise arvestamine põhinõudelt 7781,41 eurot. Ajavahemiku 25.07.2019 kuni 01.11.2019 eest põhinõudelt 7781,41 eurot arvestatud viivis ulatuses 0,055% päevas on 427,98 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 427,98 tasumise nõudes ja jätab hagiavalduse viivise 136,70 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 3
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab arvestades hagi rahuldamise ulatust menetluskulud 1/3 ulatuses hageja kanda ja 2/3 ulatuses kostja kanda. 7. Hageja on avaldanud oma menetluskuludeks tasutud riigilõivu 600 eurot. Riigilõiv on vältimatu menetluskulu, mille hageja peab hagi esitamisel kandma. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse riigilõiv 600 eurot ning mõistab menetluskulude jaotust arvestades sellest kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot (2/3 600-st on 400). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 400 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus jätab kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse, sest kostja ei ole asjas toiminguid teinud. Seetõttu ei saa kostjal olla lepingulise esindaja kulusid ja kohtukulusid. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.