lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Artur Siiman, isikukood 38212194226, elukoht xxxxxx xxxxxx xxxxxx, telefon xxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta Kaitsja Aare Nahk, Projektijuht Aare OÜ, asukoht Lootsi 11 Tallinn, e-post: jurist.nahk@gmail.com Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, asukoht Savi tn 2, Rapla, epost: laane@politsei.ee, esindaja vanemväärteomenetleja Piret Pesti RESOLUTSIOON
lg 2,
S § 81,
lg 1,
S § 63 lg 1 alusel
§ § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kaebus. 24.03.2020 saabus Pärnu Maakohtusse Artur Siimani kaebus, mille kohus jättis 24.03.2020 määrusega käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 23.04.2020.a saabus Pärnu Maakohtusse Artur Siimani (kaitsja Aare Nahk) kaebus, milles palutakse muuta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust kergemaks, jätta juhtimisõigus alles või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega. Juhtimisõiguse vajadust põhjendatakse vajadusega sõidutada kolme last ja laste haiget ema, samuti on juhtimisõigusest abi töö saamisel. Arvestada palutakse süü tunnistamisega ja puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikkumised (kolm väärtegu, mis oli toime pandud ühe teoga) on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Karistusliigi valikul on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suurusega kui ka sellega, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, s.h. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. Artur Siimani on karistatud 30.07.2019
Kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses - kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandud süüteod on õigesti kvalifitseeritud. 14.02.2020.a on koostatud PPA Lääne prefektuuri Rapla PJ patrulltalituse liikluspolitseiniku K.Miku poolt väärteoprotokoll Artur Siimani suhtes väärteoasjas nr 2302,20,003390. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattub. 2 4-20-1343 Artur Siimanile pannakse süüks
§ § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis, ning sellega
lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 21 kilomeetrit tunnis 14.02.2020.a kell 13.46 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 81-l kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 Avant xxxxxx juhtides. Samuti samal ajal ja samas kohas
lg 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli, ning sellega
lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine. Samuti samal ajal ja samas kohas LKindlS § 3 lg 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust, ning sellega LKindlS § 81 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 14.02.2020.a kell 13.46 juhtis Artur Siiman Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 81-l kilomeetril mootorsõidukit. A.Siiman on ise tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, et ületas kiirust, samuti seda, et tema polt juhitud mootorsõidukil puudusid kindlustus ja ülevaatus. Kindlustuse ja ülevaatuse puudumise osas kaebuses vastuväiteid ei ole esitatud. Kaebuses on kahtluse alla seatud, kas kiiruse mõõtmisel on kasutatud kiirusmõõturit, mis on märgitud toimikus oleval taatlustunnistusel ja püstitatakse küsimusi mõõtetegevuse seaduslikkuse osas. Kohus märgib, et mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja muud tehiolud on riikliku järelevalve käigus videosalvestatud. Videosalvestis on toimikule lisatud. Salvestise kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks 14.02.2020.a kell 13.46 kiirusmõõturit Stalker DSR 2X. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 119 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h ja mõõtja enda sõidukiiruseks oli 91 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/- 8 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 111 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 21 km/h. Mõõtmine toimus politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud seadmega, hea nähtavusega, valgel ajal, kuiva teekattega, kahe sõidurajaga asulavälisel teel. Mõõdetav mootorsõiduk liikus vastassuuna vööndis, liiklustihedus oli hõre. Seadme helisignaal (Doppleri efekt) oli ühtlane. Näit lukustati, sõidukid peatusid ja juht väljus Audist ning istus politsei sõidukisse. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1 sätete kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Toimikus on kasutatud kiirusmõõturi taatlustunnistus TTRS-19/00125 (taadeldud 22.05.2019) ning mõõtmine on toimunud mõõturi taatluskehtivusaja, s.o 1 aasta piires. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse. Nõnda ka kõnealust kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet Stalker DSR 2X, seerianumbriga DP009636. Pädeva mõõtja igapäeva rutiini osaks on nõutavate testide läbiviimine enne mõõtetegevuse alustamist ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et seda korda ei ole järgitud. 3 4-20-1343 Eeltoodu kinnitab, et mõõtetulemus oli MõõteS § 5 lg 1 mõttes jälgitav, mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit. Salvestiselt nähtub, et sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika oli korrektne ja mõõtetulemuse fikseerimisel väärteoprotokollis ja väärteootsuses on kohaldatud õiget laiendmääramatust. Erinevalt kaitsjast, ei tekkinud kohtul kahtlusi, et politseisõidukis polnud sama seade, mis taatlustunnistusel ja et mõõtmistegevus ei vastanud nõuetele. Salvestiselt on selgelt kuulda kiirusmõõteseadme seerianumber, mis ühtib taatlustunnistusel oleva numbriga. Mõõtevahendite kasutaja või valdaja peab ka arvestust kasutusel olevate mõõtevahendite üle ja PPA peab vastavat mõõtevahendite registrit. Stalker DSR 2X mudel on kohtule äratuntav salvestiselt välimuse järgi. Seda peab kohus ka üldtuntud asjaoluks KrMS § 60 lg 3 mõttes, sest Stalker DSR 2X mudeli välimus on tootja kodulehel kõigile kättesaadav1. Asjakohtuks tuleb pidada tähelepanekut, et politsei ei reageerinud varem toimunud väiksemale kiiruse ületamisele. Samuti märgib kohus, et tegemist ei olnud varjatud liiklusjärelevalvega. Videosalvestiselt on kuuldav, et mõõtmist teostas Armin Paju. Karin Mikk alustas väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, milleks materjalide kohaselt oli menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine ja ülekuulamine. Menetlusaluse isiku enda ütlused ja videosalvestis kinnitavad kokkulangevalt, et Artur Siiman ületas lubatud sõidukiirust asulavälises alas mitte vähem kui 21 km/h. Artur Siimani ütlused tõendavad, et ta juhtis mootorsõidukit, mis polnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja millel polnud liikluskindlustust. Sellise tegevusega rikkus A.Siiman LKindlS § 3 lg 2 ja liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1, § 73 lg 2 nõudeid. Artur Siiman eelkirjeldatud tegevus täidab
S § 81 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu. A.Siiman on koheselt sündmuskohal kahetsenud kiiruse ületamist, seega ta oli teadlik, et ületab lubatud sõidukiirust. Samuti oli ta teadlik, et sõidukil puuduvad kindlustus ja ülevaatus. Eelgoodu kinnitab, et A.Siiman pani talle süüks arvatavad teod toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
lg 2 ja
S § 81,
lg 1 ja
Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Artur Siimani on toime pannud rikkumised, milliste eest ta väärteootsusega on süüdi mõistetud. A.Siimani poolt toime pandud rikkumised 1 https://www.stalkerradar.com/international/ 4 4-20-1343 vastavad LKindlS § 81,
lg 1 ja
lg 2 sätestatud väärtegudele, tema teod on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
S § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses leidnud õigesti, et Artur Siiman on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning määras KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistuse raskeima seadussätte järgi -
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Artur Siimani puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Artur Siimani süü on keskmisest suurem, A.Siiman on rikkunud kolme liiklusseaduse nõuet ning on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Karistusregistri teatis näitab, et A.Siiman on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kohus nõustub kaitsjaga, et väärteotoimikus olev karistusregistri teatis sisaldab karistusi, mis oleks tulnud Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 ja KarS § 82 lg 4 alusel registrist kustutada ja kanda üle arhiivi. Kohus märgib, et Artur Siiman on alates 2016. aastast viiel korral karistatud erinevate liiklussüütegude eest.
lg 2 järgi on teda varem karistatud 05.12.2018.a rahatrahviga, mille täitmise kohta info puudub. 30.07.2019.a otsusega väärteoasjas 2670,19,003853 on Artur Siimani karistatud
lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks 08.07.2019.a toime pandud rikkumise eest. Otsus jõustus 03.10.2019 ja 4-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine lõppes veebruari alguses. Käesolevas väärteoasjas on arutusel liiklusrikkumine, mille A.Siiman on toime pannud vähem kui 2 nädalat peale eelmise karistuse lõppemist. Kohus leiab, et see asjaolu näitab selgelt, et eelnevate rikkumiste eest määratud karistused ei ole mõjutanud Artur Siimani õiguskuulekalt käituma, ta eirab järjekindlalt liiklusnõudeid ja kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et tegemist on isikuga, kes tuleb läbi mõistetava karistuse liiklusest kõrvaldada. Kaebuses viidatakse, et juhtimisõiguse puudumine raskendab töökoha leidmist ning juhtimisõigus on vajalik laste ja abikaasa sõidutamiseks. Artur Siiman on olnud süütegusid toime pannes teadlik, et tal on perekond, plaan tööd otsida ja vajadus sõidukit juhtida, kuid ometi ei ole nimetatud asjaolud teda takistanud uute 5 4-20-1343 rikkumiste toimepanemisel. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et KarS § 56 lg 1 ei sätesta, et kohus peaks eelnimetatud asjaolusid karistuse mõistmisel arvestama. Eelmine karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, ei saavutanud karistuse eesmärki, et A.Siiman enam õigusrikkumisi toime ei paneks. Seega põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik, sest tegemist pole A.Siimani poolt juhusliku eksimusega, vaid harjumussüütegudega. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et konkreetse rikkumise individuaalne ohtlikkus ei olnud suur, sest A.Siiman pole varem varalist kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustust tekitanud seoses liiklusreeglite rikkumisega. Isik, kes ületab piirkiirust, ei saa olla veendunud, et tema poolt toime pandud teo ajal valitsevad tavapärased tehiolud. Kui peaks ette tulema ootamatuid olukordi (teele jooksvad loomad/inimesed, ette sõitvad/keeravad sõidukid, mootorsõidukil esineda võivad rikked jne), mis nõuavad kiiret reageerimist, ei pruugi juht suure sõidukiiruse tõttu suuta sellisele olukorrale piisavalt kiiresti reageerida. Samuti on teistele liiklejatele potentsiaalselt ohtlik ja kahjulik tehnoülevaatuseta ning liikluskindlustuseta liikluses osalev mootorsõiduk. Seetõttu ongi selliste rikkumiste eest karistuse mõistmisel olulisel kohal õiguskorra kaitsmine. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Artur Siimanile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. Kohus jätab Artur Siimani kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 10.03.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2302,20,003390 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LKindlS § 3 lg 2, § 81,
S § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.