← Eesti

2-19-139221/7

Obsah (6)§ 448§ 317§ 187§ 444§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-19-139221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 02.05.2020,

§ 317lg 1 p 1 kohaselt ametlike teadaannete vahendusel.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

2 Tsiviilasi nr 2-19-139221 Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Faktilised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (laenuandja/võlausaldaja) ja Tõnu Mikson (kostja) interneti vahendusel XX.XX.XXXX lepingu nr XXX. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale laenu võtmist kostjale avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on võtnud talle avatud krediidilimiidi ulatuses laenu kolm korda ja kokku on kostja võtnud laenu 800,00 eurot: XX.XX.XXXX summas 300,00 eurot, XX.XX.XXXX summas 200,00 eurot ja XX.XX.XXXX summas 300,00 eurot. Peale viimase laenuosa võtmist XX.XX.XXXX oli kostja tagastama laenu põhiosaks 731,31 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tagasi maksma summas 922,92 eurot. Kostja ei tasunud esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkulepitule, mistõttu esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja avaldas soovi sõlmida hagejaga konstitutiivne võlatunnistus, millest tekiks uus iseseisev kohustus ja kostja sõlmis XX.XX.XXXX ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ga konstitutiivse võlatunnistuse. Hageja ja kostja leppisid kokku, et sõlmitud lepingu puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib kostjal lepingu sõlmimisega uus iseseisev kohustus. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus summas 839,65 eurot oli sõlmitud lepingu mõistes edaspidi kostja kohustuse põhisummaks, mida kostja kohustus tasuma vastavalt sõlmitud konstitutiivsele võlatunnistusele. Laenusumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Maksegraafik koostati kostja poolt valitud tingimustel. Kostja kohustus kogu võlgnevuse tasuma hiljemalt 15.06.2019. Kostja ei ole sooritanud võlatunnistuse täitmiseks ühtegi makset. Hageja leiab, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kohtu põhjendused 1.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

2.

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks lahend tehakse.

Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  2. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning õigusabikulu summas 100 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse, mis on 7-l lehel, esitamiseks. 5.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa 3 Tsiviilasi nr 2-19-139221 käibemaksu tagasi, mistõttu ei mõista kohus menetluskulusid välja koos käibemaksuga. Kohus määrab

§ 174

lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 275 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 175 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 100 eurot.

  1. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 275 eurot.
  2. Kuivõrd hageja on taotlenud kostjalt välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, rahuldab kohus ka selle taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.