← Eesti

2-17-11666/80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-11666 Tsiviilasi OMEGA INVEST OÜ hagi K.N. ja T.N. vastu tehingu tagasivõitmiseks, kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõusoleku andmiseks kohustamiseks ning ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant: OMEGA INVEST OÜ (hageja) (registrikood 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustajad: K.N. (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXXX), T.N. (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus osas, milles maakohus jättis kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud OMEGA INVEST OÜ kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud solidaarselt K.N. ja T.N. kanda. Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.
  8. Jätta Viru Maakohtu
  9. augusti
  10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11666 kohaldatud hagi tagamise abinõu Viru Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsuse täitmise tagamiseks jõusse.
  13. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt K.N. ja T.N. kanda.
  14. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  15. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas
  16. augustil
  17. a Viru Maakohtule hagi K.N. (kostja I) ja T.N. (kostja II) vastu. Hageja täpsustas
  18. märtsi 2019,
  19. juuli 2019 ja
  20. oktoobri 2019 menetlusdokumendis oma nõudeid. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel
  21. augustil 2016 sõlmitud korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX, reaalosana eluruum nr 13, registriosa nr XXXXXXX (edaspidi: korter) ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Hageja palub tunnustada kostjate I ja II ühisomandiõigust korterile ja kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse kostja II kohta korteri registriosa nr XXXXXXX teise jakku tehtud omanikukanne ja kantakse korteri registriosa teise jakku ühisomanikena kostjad I ja II. Hageja palub lugeda kostjate I ja II vastava nõusoleku kohtuotsusega andnuks. Hageja palub jagada kostjate I ja II ühisvara selliselt, et korter jäetakse kostja II ainuomandisse ja kostjalt II mõistetakse kostja I kasuks välja hüvitis 50% korteri väärtusest, so 3615 eurot 87 senti, millest hagejale võlgnetav summa (so 2007 eurot 23 senti) tuleb kanda hagejale. Hageja palub sel juhul jätta korteriomandil lasuv kohustus AS Swedbank ees kostjate vahelises suhtes kostja II ainukohustuseks. Hageja palub jagada poolte ühisvara esimese alternatiivina selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel. Korteri müügist saadud rahast täidetakse korteriomandil lasuvad kohustused AS Swedbank ees. Pärast kohustuse täitmist korteri müügist üle jääv raha jagatakse kostjate I ja II vahel võrdsetes osades, kandes kostja I osast hagejale võlgnetava summa (so 2007 eurot 23 senti) hagejale. Hageja palub jagada poolte ühisvara teise alternatiivina selliselt, et korter jäetakse kostja I 2 ainuomandisse ja kostjalt I mõistetakse kostja II kasuks välja hüvitis 50% korteri väärtusest, so 3615 eurot 87 senti. Hageja palub sel juhul jätta korteriomandil lasuv kohustus AS Swedbank ees kostjate vahelises suhtes kostja I ainukohustuseks. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse. Hageja palus arestida ja kanda kinnisasja käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärge kostjale II kuuluvale korteriomandile hageja kasuks. Hageja palus alternatiivselt kanda keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge, mis tagab hageja tagasivõitmise ja ühisvara jagamise nõuet. Pärnu Maakohus mõistis
  22. märtsi
  23. a maksekäsuga tsiviilasjas nr XX kostjalt I hageja kasuks välja 3805 eurot 64 senti. Pärnu Maakohus mõistis
  24. detsembri
  25. a maksekäsuga tsiviilasjas nr XX kostjalt I hageja kasuks välja 765 eurot 9 senti. Kostja I ei tasunud maksekäskudest tulenevat võlgnevust. Hageja esitas kostja I suhtes kohtutäiturile täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetlus algatati kostja I suhtes
  26. a märtsis. Täitemenetluses ei õnnestunud hageja nõuet rahuldada kostjal I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli kostja I võlgnevus hageja ees 4570 eurot 73 senti, millele lisanduvad täitekulud. Hageja nõue kostja I vastu on
  27. oktoobri
  28. a seisuga 2007 eurot 23 senti. Kostja I on alates
  29. novembrist 2007 abielus kostjaga II. Kostjad I ja II sõlmisid
  30. augustil 2016 abieluvaralepingu, ühisvara hulka kuuluvate esemete jagamise kokkulepe ja asjaõiguslepingu (kokkulepe). Kostjad I ja II leppisid kokku, et seni kostjate I ja II ühisvaraks olnud korter jääb kostja II lahusvaraks ilma, et selle eest oleks kostjale I hüvitist tasutud. Korterit koormav laenukohustus AS Swedbank ees jäi poolte ühiskohustuseks. Kokkulepe sõlmiti teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks eesmärgiga muuta kostja I varatuks ja välistada hageja nõude rahuldamine kostja I vastu. Kokkuleppe tuleb tunnistada TMS § 187 lg 1 ja 2, § 188 lg 1 ja § 190 p 1 ja 2 alusel seega kehtetuks. Korteri kinnistusraamatu registriosa teise jakku kostja II kohta tehtud omanikukanne muutub pärast kokkuleppe kehtetuks tunnistamist valeks, sest tehingu kehtetuks tunnistamisega langeb kande õiguslik alus ära. Hageja taotleb sellest tulenevalt AÕS 65 lg 1 ja § 68 lg 5 alusel kostjate I ja II omandiõiguse tunnustamist korteri suhtes ning palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks. Kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele vaatamata ei ole õnnestunud maksekäskudest tulenevat hageja nõuet kostja I vastu täita kostja I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu. Kostjate I ja II ühisvara tuleb TMS § 14 lg 2 alusel seega jagada ja sissenõue tuleb pöörata kostja I osale ühisomandist. Korter omandati kostjate poolt abielu kestel. Tegemist on kostjate ühisvaraga. Korteri väärtus on 35 000 eurot. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada korterit koormavat laenukohustust AS Swedbank ees. See ei ole suurem kui 21 000 eurot.
  31. Viru Maakohus rahuldas
  32. augusti
  33. a määrusega hagi tagamise taotluse. Maakohus kandis hagi tagamise abinõuna kostjale II kuuluva korteri Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX III jakku võõrandamise keelumärke hageja kasuks.
  34. Kostja I vaidles hagile vastu. Korteriomand jäeti kostja II ainuomandisse, sest ta kasvatab ja peab üleval kostjate ühiseid alaealisi lapsi. Korter on kostja II ja laste alaline elukoht. Kostja I ei soovi, et korter jääks kostjale I ning kostja II ja lapsed kaotaksid elukoha. Pangalaen jäeti ühiskohustuseks, kuna pank ei andnud kohustuse üleandmiseks nõusolekut. Kostja I ja II leppisid kokku, et pangalaenu tasub kostja II. See on tänaseni nii toimunud. Korteri väärtus on maksimaalselt 20 000 eurot. Korteri müük, mis on koormatud hüpoteegiga 44 850 eurot, ei ole hüpoteeki kustutamata võimalik. Hüpoteegi kustutamiseks tuleb tasuda kohustus hüpoteegipidaja ees. Võlausaldaja nõuet ei saa korteri müügi korral seega rahuldada. 3 Juhul, kui kohus peab põhjendatuks jagada ühisvara uuesti, tuleb korter jätta kostja II omandisse. Laenukohustus summas 22 000 eurot tuleb jätta kostja II kohustuseks.
  35. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vara tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Kostja I elab alates
  36. aastast Rootsis ning omab seal sissetulekut ja vara. Rootsis toimuva täitemenetluse raames on kinni peetud enamik kostja I võlgnevusest. Hageja saab oma nõude kostja I vastu rahuldada Rootsis. Ühisvara jagamise kokkulepe ei kahjustanud võlausaldajaid ega muutnud kostjat I maksejõuetuks. Kokkulepe sõlmiti ja korter jäeti kostja II ainuomandisse, kuna kostjad ei ela koos, korter osteti pangalaenu arvel ja panga ees täidab kohustusi kostja II. Pangalaen jäeti ühiskohustuseks, kuna pank ei andnud kohustuse üleandmiseks nõusolekut. Kostjad leppisid kokku, et pangalaenu tasub kostja II. Kohustuse jagamise kokkulepe ei pea olema notariaalselt tõestatud. Selle võib sõlmida vormivabalt. Kostja II on laenu tagasimaksmise kohustust oma lahusvara arvel täitnud. Kostjad arvestasid kokkuleppe sõlmimisel korteri turuväärtusega. Korteri turuväärtus oli ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal koormatisteta 24 000 – 25 000 eurot. Turuväärtus võib olla ka 10 % madalam. Pangalaenu tasumise lõpptähtaeg on
  37. september
  38. Kokkuleppe sõlmimise seisuga tuli tasuda laenu põhiosa 21 248 eurot, millele lisandus intress. Kui kostjad oleksid müünud korteri kolmandale isikule, tekkinuks neil kohustus tasuda tulem pangale, mitte teistele võlausaldajatele. Maksimumturuväärtusega oli vahe umbes 4000 eurot. Kostja I osa sellest oli umbes 2000 eurot. Kostjal I on kohustus üleval pidada kahte alaealist last. Laste ülalpidamismaksetele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku ühe kuu palga alammäära ulatuses ei saa ka sissenõuet pöörata. Kostja I eelduslikule maksimumhüvitisele ei oleks seega saanud sissenõuet pöörata. Kostja I hüvitis ei saanud olla olulise väärtusega. Kokkuleppega ei ole hageja huvide kahjustamine võimalik. Hageja poolt täitemenetluse algatamise ajal,
  39. juunil 2016 oli kostja I suhtes juba algatatud 21 täitemenetlust. Nõudeid oli kokku üle 26 000 euro. Hageja nõue oli 17-ndal järjekohal. Hageja ei oleks saanud oma nõuet seega rahuldatud ka siis, kui kostjatel ei oleks laenukohustust. Korteri jätmisega kostja II ainuomandisse täitis kostja I oma kõlbelise kohustuse. Kostja II kasvatab ja peab üleval kostjate ühiseid alaealisi lapsi. Korter on ema ja laste alaline elukoht. Kostja II ei ole nõus menetluskulude jätmisega solidaarselt kostjate kanda. Hageja kantud ekspertiisikulud ei ole vajalikud. Ekspertiis kinnitas kostjate väiteid ja kostjate tõendite usaldusväärsust. Kostja II on oma rahalisi kohustusi täitnud. Menetluse ajendas kostja I tegevus. Hageja nõuete rahuldamine ei sõltu kostjast II. Menetluskulude kostja II kanda jätmine ei oleks seega õiglane. MAAKOHTU LAHEND
  40. Viru Maakohus rahuldas
  41. veebruari
  42. a otsusega hagi. Kohus tunnistas kehtetuks kostjate I ja II vahel
  43. augustil 2016 sõlmitud korteri ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Kohus tunnustas kostjate I ja II ühisomandiõigust korterile. Kohus kohustas kostjaid I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse kostja II kohta korteri kinnistusraamatu registriosa teise jakku tehtud omanikukanne ja kantakse registriosa teise jakku ühisomanikena kostjad I ja II. Kohus luges kostjate I ja II vastava nõusoleku kohtuotsusega antuks. Kohus jagas kostjate I ja II ühisvara. Kohus jättis kosteri kostja II ainuomandisse. Kohus kohustas kostjat II tasuma kostjale I hüvitise 3615 eurot 87 senti, millest tuleb tasuda võlg hagejale. Kohus jättis korteril lasuva kohustuse AS Swedbank ees (laenuleping nr XXXXXXXXXXX) kostja II ainukohustuseks. 4 Kohus jättis menetluskulud, välja arvatud kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud, solidaarselt kostjate kanda. Kohus jättis kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud hageja kanda. Hagejal on kostja I suhtes täitedokumendid. Hageja nõue kostja I vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele vaatamata ei ole hagejal õnnestunud nõuet kostjal I vara ja sissetuleku puudumise tõttu rahuldada. Hagejal on seetõttu TMS § 187 lõigete 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda kostja I vara tagasivõitmist täitemenetluses ning esitada hagi kostjate vastu ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks. Kostjad sõlmisid ühisvara jagamise kokkuleppe
  44. augustil 2016, so pärast kostja I suhtes täitemenetluse alustamist. Kokkulepe on sõlmitud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks eesmärgiga muuta kostja I varatuks ja välistada hageja nõude rahuldamine kostja I vastu. Korter oli ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal kostjate I ja II ühisvara. Ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega muutub korter TMS § 190 alusel jälle kostjate I ja II ühisvaraks. Maksekäsud on tehtud ühe abikaasa (kostja I) suhtes. Teise abikaasa (kostja II) nõusolek korterile sissenõude pööramiseks puudub. Kuni kostjate I ja II ühisvara jagamiseni ei ole korterile sissenõude pööramine lubatav. Vaatamata kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele, ei ole õnnestunud maksekäskudest tulenevat hageja nõuet kostja I vastu täita kostjal I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu. Kohtutäitur on
  45. augustil 2017 teavitanud hagejat täitmise võimatusest. Poolte ühisvara jagamisel tuleb ühisvara väärtus ja ühiskohustuse suurus tuvastada ühisvara jagamise hetke seisuga. Ekspert määras korteri turuväärtuseks
  46. juuni 2016 seisuga 26 000 eurot ja
  47. märtsi 2019 seisuga 25 000 eurot. Kuna korteriomandit koormava laenu jääk on 17 768 eurot 27 senti, peab kostja, kellele korteriomand ühisvara jagamisena tulemusena jääb, tasuma teisele kostjale hüvitise 3615 eurot 87 senti [(25 000 eurot - 17 768 eurot 27 senti) : 2]. Arvestades, et kostja II kasutab korterit enda ja kahe lapse elamispinnana, jättis kohus korteri kostja II ainuomandisse ja kohustas kostjat II tasuma kostjale I hüvitist 50% korteri väärtusest, so 3615 eurot 87 senti, millest tuleb kanda hagejale võlg. Kohus jättis kohustuse AS Swedbank ees (laenuleping nr XXXXXXXXXXX) kostjate vahelises suhtes kostja II ainukohustuseks. Kuna asi lahendati kostjate kahjuks, jättis kohus menetluskulud, välja arvatud hageja taotlusel kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud, solidaarselt kostjate kanda. Kohus jättis ekspertiisi kulud hageja kanda, kuna kostjad esitasid enne kohtu poolt ekspertiisi määramist asjatundjate seisukoha korteri turuhinna osas, mis ühtis hiljem kohtu poolt määratud eksperdi hinnanguga. Kohtu määratud ekspertiis kinnitas seega kostjate esitatud asjatundjate seisukohta. Kostjad olid ekspertiisi määramise vastu ja palusid jätta ekspertiisi kulu hageja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  48. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada Viru Maakohtu
  49. veebruari
  50. a otsuse osas, milles kohus jättis kohtu määratud ekspertiisi kulud hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud, sh kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud, tervikuna solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hagi tervikuna. Menetluskulud, sh kohtu määratud ekspertiisi kulud, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei põhjendanud, millise menetlusõiguse sätte alusel on kohtul võimalik jätta hagi tervikuna rahuldamise korral kohtu määratud ekspertiisi kulud hageja kanda. 5 Kohtu määratud ekspertiisi kulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane. Hageja pidi taotlema ekspertiisi määramist, kuna kostjad vaidlustasid korteri turuväärtuse. Kostja I väitis
  51. septembri
  52. a vastuses, et korteri väärtus on maksimaalselt 20 000 eurot. Kohtu määratud ekspertiisiga leidis tuvastamist, et korteri tegelik väärtus on oluliselt suurem. Kostja II esitas oma
  53. augusti
  54. a menetlusdokumendiga dokumendid korteri võimaliku turuväärtuse kohta
  55. aasta augusti seisuga. Asja õigeks lahendamiseks tuli aga tuvastada korteri turuväärtus nii
  56. augusti
  57. a kui ka kohtumenetluses ühisvara jagamise aja seisuga. Kostja II poolt
  58. augustil
  59. a kohtule esitatud vara hindamise tõendeid ei saanud pidada usaldusväärseks, kuna puudus info hinnangu andjate pädevuse kohta, ühel hinnangul puudus allkiri, hinnangutes puudusid põhjendused korteri turuvääruse summa kujunemise kohta ning hinnangus ei olnud selgitatud, mida tähendab „objekti turunduse hind“. Kuna kohus määras ekspertiisi ja ekspertiisi määramine oli asja õigeks lahendamiseks vajalik, tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta ekspertiisi kulud solidaarselt kostjate kanda.
  60. Kostja I ei ole apellatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud.
  61. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt osaliste endi kanda. Kohus jättis ekspertiisi kulud TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda. Kostjad juhtisid tähelepanu asjaolule, et hageja poolt määratletud korteri väärtus on ülepaisutatud. Korteri tegelik väärtus oli kolmandiku võrra väiksem. Kostjad esitasid tõendid, mis seda kinnitasid. Kuna hageja kahtles korteri väärtuses, osutasid kostjad korduvalt võimalusele pöörduda kohalike kinnisvara hindajate poole, mis on odavam. Hageja soovis ikkagi saada tõendit. Tõend kinnitas aga kostjate väiteid. Sellise ebavajaliku kulu kandmise risk ja koormus peab jääma hagejale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  62. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis maakohtu poolt määratud ekspertiisi kulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtu poolt määratud ekspertiisi kulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse ülejäänud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse (TsMS § 657 lg 1 p 2).
  63. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis ekspertiisi kulud hageja kanda. Maakohtu otsus on ülejäänud osas TsMS § 651 lg 1 ja § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.
  64. Ekspertiisi kulud on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 1 järgi menetluskulud. Hagi rahuldamise korral kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 lubab jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda erandlikel asjaoludel. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt Riigikohtu
  65. novembri
  66. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 20).
  67. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud menetluskulude jaotamisel kaalutlusvea. Maakohus ei ole tuvastanud erandlike asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ekspertiisikulude jaotamisel. Erandlikud asjaolud ei nähtu ka asja materjalidest. Poolte vahel oli vaidlus korteri väärtuse üle. Hageja leidis, et korteri väärtus oli 35 000 eurot. Kostja I leidis, et see oli 20 000 eurot, ja kostja II, et see oli 24 000 – 25 000 eurot. Korteri 6 väärtuse tuvastamine ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise seisuga oli vajalik ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise nõude lahendamiseks, kuivõrd korteri väärtusest sõltus, kas kostja I loobus ühisvara jagamise kokkuleppega TMS § 190 mõttes olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. Korteri väärtuse tuvastamine oli vajalik ka ühisvara jagamise nõude lahendamiseks, kuivõrd korteri omandiõiguse kaotuse eest makstava hüvitise suuruse määramiseks oli vaja tuvastada korteri väärtus võimalikult täpselt omandiõiguse kaotamise aja seisuga (vt Riigikohtu
  68. juuni
  69. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10, p 18). Hagejal oli TsMS § 238 lg 1 ja § 293 lg 1 järgi seega õigus oma väidete tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist taotleda ning kohtul oli õigus ekspertiis määrata. See, et kostja II esitas asjatundja arvamuse korteri väärtuse kohta, ei võtnud hagejalt TsMS § 238 lg 1 ja § 239 lg 1 järgi õigust oma väiteid tõendada ja ekspertiisi taotleda ning kohtult õigust seda määrata. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus ekspertiisi läbiviimine oli põhjendatud ja kohus selle ka määras, ei saa ekspertiisi tulemusest sõltuvalt tagantjärele otsustada, et ekspertiis ei olnud siiski vajalik, kuna see kinnitas üksnes vastaspoole väiteid. Asjaolu, et maakohtu poolt läbiviidud ekspertiisi tulemus kinnitas kostja II väiteid, ei ole aluseks jätta ekspertiisi kulusid hageja kanda (vt nt Riigikohtu
  70. juuni
  71. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08, p 18). Maakohus küsis ekspertiisi tegemiseks pakkumust seitsmelt eksperdilt. Maakohus valis ekspertiisi läbiviijaks odavaima pakkumise teinud eksperdi. Ekspertiisi kulusid ei saa seega pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Kohtu määratud ekspertiisi kulude kostjate kanda jätmine ei ole TsMS § 162 lg 4 mõttes seega kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kohtu määratud ekspertiisi kulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostjate kanda.
  72. Kostjad on TsMS § 207 lg 1 mõttes kaaskostjad. Kostjad kaitsesid maakohtu menetluses end hageja nõuete vastu ühiselt, sh vaidlustasid korteri väärtuse ning tekitasid seeläbi hagejal vajaduse korteri väärtust tõendada. Kostjad vastutavad TsMS § 165 lg 1 kohaselt ekspertiisikulude kandmise eest seega solidaarselt (vt nt Riigikohtu
  73. juuni
  74. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 25).
  75. Maakohus rahuldas
  76. augusti
  77. a määrusega hagi tagamise avalduse ning kandis hagi tagamise abinõuna kostjale II kuuluva korteri Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX III jakku võõrandamise keelumärke hageja kasuks. Maakohus ei ole kohtuotsuses hagi tagamise abinõude osas vastuolus TsMS § 442 lõikega 4 seisukohta võtnud. Ringkonnakohus märgib seega täiendavalt, et hagi rahuldamise tõttu jääb maakohtu
  78. augusti
  79. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu maakohtu otsuse täitmise tagamiseks jõusse.
  80. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud on seotud apellatsioonkaebuse esitamisega. Maakohtu otsuse vaidlustamiseks tuli apellatsioonkaebus esitada ühiselt mõlema kostja vastu. Kostjad vastutavad TsMS § 165 lg 1 alusel seega ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude eest solidaarselt. Maakohus ei määranud otsuses menetluskulude suurust kindlaks. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.