← Eesti

2-20-7645/5

Obsah (8)§ 440§ 444§ 439§ 468§ 173§ 168§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-20-7645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavaks- 3. juuni 2020, Tartu kohtumaja tegemise ae

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus K. K. e hagi. 4.

§ 440

lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 5.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K. K. hagi T. K. vastu elatise saamiseks. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta nõustub tasuma hagejale elatist 300 eurot kuus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise miinimummääras alates
  2. maist 2020 muutuva suurusena, st elatise iga-aastane suurenemine seatakse sõltuvusse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurenemisest.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista suuremas määras elatist kui hagiavalduses on taotletud. Elatis tuleb PKS § 97 p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alates 1. maist 2020 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja poolt viidatud pangakontole, käesoleval hetkel pangakontole nr XXX (SEB). 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd hageja on menetlustoimingud teinud seadusliku esindaja kaudu ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest, ei ole hagejal eelduslikult rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.