) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja suhtes tehtud XX.XX.XXXX isaduse omaksvõtu kanne ning hageja isana on rahvastikuregistrisse kantud kostja. Seega on hageja õiguste rikkumine ära langenud ning põlvnemise tuvastamise hagiga taotletud eesmärk saavutatud. Hagi tuleb jätta põlvnemise tuvastamise nõude osas läbi vaatamata. 4.
lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 I lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid elatise osas sõlmitud kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 5.
lg 1, § 168 lg 3 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2/2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.