2-20-2207/11

Tsiviilasi nr 2-20-2207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-20-2207 Tsiviilasi T.-L. K. hagi J. K. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 828 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg  Hageja T.-L. K. (isikukood XXX; XXX)  Hageja seaduslik esindaja P. S. (isikukood XXX; epost: XXX)  Kostja J. K. (isikukood XXX; XXX; e-post: XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Mõista J. K. ilt T.-L. K. kasuks välja elatis 262 eurot kuus. Elatis on välja mõistetud alates 10.02.2020 kuni T.-L. K. täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tasuda P. S. i pangaarvele. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. T.-L. K. esitas 10.02.2020 kohtusse J. K. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendamist kehtiva miinimumsummani. Hageja selgituse kohaselt maksab kostja lapsele 200 eurot kuus, mis ei võimalda lapse ülalpidamist parimal moel. Elukallidus on aastatega kasvanud, aga rahaline toetus lapsele mitte. Kostja reaalne kokkusaamine lapsega on harv (1 kord kvartalis) ning lapsega kokkusaamisel on osa kuludest katnud kostja ema. Lisa teenib kostja ka aeg-ajalt XXX, mille tulu ei kajastu kostja pangakontol. Kostja eluasemekulud kannavad kostja ema ja kostja elukaaslane.
7. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et elatise suuruseks võiks olla 250 eurot kuus. Tsiviilasjas nr XXX otsustati XX.XX.XXXX määrusega lõpetada kostja pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Elatisraha suurendamine 292 eurole kuus raskendab olulisel määral kostja igapäevast toimetulekut ning vähendab tema võimalusi koos lapsega külastada erinevaid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada ühekordseid lisatoetusi. Kostja viitas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors
8. aasta veebruaris koostanud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Uuringu kohaselt on miinimumelatis 172 või 194 eurot kuus. Kostja oli 15.05.2020 seisukohas nõus elatisega 262 eurot kuus. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10. XX.XX.XXXX maksekäsuga kohustati võlgnikku J. K. tasuma avaldajale (hagejale) elatist Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX makseettepanekus määratud suuruses. Maksekäsu kohaselt oli J. K. il kohustus tasuda T.-L. K. ile elatist 200 eurot kuus alates 21.06.2011 kuni avaldaja T.-L. K. täisealiseks saamiseni. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohtulahendiga määratud maksete suuruse muutmist, kui võrreldes eelmise lahendiga on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Alates
11. aastast on elukallidus suurenenud, miinimumelatise määr tõusnud ning seega ka lapse vajadused suurenenud. Kohus tuvastab, et
12. aasta lahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ning hagejal on õigus nõuda maksete suuruse muutmist.
13. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
14. aasta algusest on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja kostja pankrot. Samas tsiviilasjas lõpetati XX.XX.XXXX määrusega kostja pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati kostja kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldajatel jäi pankrotimenetluses saamata 85 733 eurot. Kostja esitatud kontoväljavõtte kohaselt on tema sissetulekuks töötasu
15. aastal olnud kuni XXX eurot kuus (dtl 15), osa tuleb sellest jaotusettepaneku alusel maksta võlausaldajatele. Seega on kostjal võimalik maksta hagejale elatist, aga mitte seaduses sätestatud miinimumsummas. Riigikohus on 25.05.2011 otsuses nr 3-2-1-37-11 väljendanud seisukohta, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Riigikohus on samale seisukohale jäänud 28.10.2015 otsuses nr 3-2-1-124-15 ja 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-
16. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekut, tasumata kohustusi ja asjaolu, et hagejale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 262 eurot kuus, s.t kehtiv elatise miinimummäär – pool lapsetoetuse summast. Kostja on olnud sellise summa tasumisega nõus, järelikult ta suudab seda maksta. Lapse huvides on saada jooksvalt igakuist elatist, mitte see, et isal tekib elatise võlgnevus.
17. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et elatise suurust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et kuna üldjuhul saab elatise suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, tuleb ka käesoleval juhul sellest lähtuda. Kohus suurendab elatise summat alates hagiavalduse esitamisest 10.02.
19. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, hagejaks on laps ning kohtule teada olevalt pooltel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik