2-19-17787/46

Tsiviilasi nr 2-19-17787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-19-17787 Tsiviilasi M. R. e hagi L. M. R. e vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1008 eurot  Hageja M. R. (isikukood XXX; XXX)  Hageja lepinguline esindaja Agu Eichenbaum  Kostja L. M. R. (isikukood XXX; XXX)  Kostja seaduslik esindaja M. K. (isikukood XXX; XXX) Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. Rahuldada hagi. Vähendada Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX L. M. R. e kasuks välja mõistetud elatist.
4. Mõista M. R. elt L. M. R. e kasuks välja elatis 180 eurot kuus alates XX.XX.XXXX kuni L. M. R. e täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
5. M. R. esitas XX.XX.XXXX Tartu Maakohtule L. M. R. e vastu hagi elatise vähendamiseks. Maakohus kinnitas 15.01.2020 määrusega poolte vahel kompromissi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.02.2020 määrusega maakohtu 15.01.2020 määruse ja saatis tsiviilasja läbivaatamiseks maakohtule.
6. Hageja palus vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 80 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX kompromiss, mille kohaselt hageja tasub lapsele elatist perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras. 14.10.2019 seisuga on hagejal tekkinud lapse elatisraha võlgnevus 16 351,28 eurot, kuna hageja ei ole suuteline oma ülalpidamiskohustust täitma. Hagejal on XXX ülalpidamiskohustusega last ning neist XXX. aastal sündinud XXX elab koos hagejaga. XX.XX.XXXX tabas hagejat XXX, XX.XX.XXXX tuvastati hagejal XXX kuni 13.03.
7. Hageja igakuiseks sissetulekuks on alates 02.12.2019 töötasu XXX (bruto), sellele lisandus mingi ajani XXX. Hageja on menetluse kestel sõlminud kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt ta maksab kostjale jooksvat elatist ning elatise võlga kokku 300 eurot. Hageja isiklikud kulud ühes kuus on tervishoid 30-35 eurot (ravimid, visiiditasud), hügieenivahendid 8, transport 25, riietus 7, sidekulud 20 ja söök 160 eurot, kokku 255 eurot. 100 eurot ülejäävast summast läheks laenu tagastamiseks, seega jääks hagejaga koos elavale lapsele ja hageja kommunaalteenuste eest maksmiseks kokku 95 eurot. Ülejäänud hageja lapsed jääksid üldse ülalpidamiseta. Kostja sissetulekuna tuleb arvestada ka riigi poolt makstavat lapsetoetust ja suure pere toetust. Hageja teatas 22.04.2020, et suudab tasuda elatiseks 180 eurot kuus.
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta nõus elatise vähendamisega 180 eurole kuus alates
9. aasta aprillist. Kostja nimekirja kohaselt on lapse igakuised kulud järgmised: transport 100 eurot, söök 250 eurot, riided 100 eurot, mobiilsideteenus 10 eurot, hügieen 10 eurot, ravimid 20 eurot, muud kulutused 50 eurot (õppevahendid, õppekäigud, kultuuriüritused, kooli pildistamised, jõulu- ja õpetajate kingipakid jne). Kostja teatas 13.05.2020, et soovib elatist saada 180 eurot kuus ja lisaks vähemalt 100 eurot kuus juba sissenõutavaks muutunud elatise võlga. Kostja oli nõus elatist vähendama alates hagiavalduse esitamisest. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt M. R. tasub L. M. R. e kasuks elatist PKS § 101 lg 1 nimetatud määras. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kompromissis kokku lepitud maksete suuruse muutmist, kui võrreldes eelmisel lahendiga on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Pärast XXXX. aastat on hageja olnud haiglas XX.XX.XXXX esialgse diagnoosiga XXX (dtl 11 jj), tal XXX kuni 13.03.2020 (dtl 28). Hagejale on XXXX. aastal sündinud XXX laps, kes elab koos hagejaga (dtl 25). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema XXX ka pärast 13.03.2020, ei saa kohus seda elatise välja mõistmisel arvestada. Lisaks on hageja kinnitanud, et tema töötasu on XXX eurot kuus, seega suudab ta teenida rohkem kui Vabariigi Valitsuse kinnitatud palga alammäär. Küll aga tuleb arvestada sellega, et hagejal on
12. aastal sündinud lapse ülalpidamise kohustus. Seega tuvastab kohus, et
13. aasta lahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ning hagejal on õigus nõuda maksete suuruse muutmist.
14. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal oli seadusest tulenev elatise miinimum 270 eurot kuus ning alates
15. aasta algusest on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejal on rahvastikuregistri kohaselt kohustus üleval pidada XXX last, kostja on neist XXX. Hagejaga koos elab XXX laps. Maksu- ja Tolliameti 10.12.2019 tõendi kohaselt puudusid hagejal
16. aastal sissetulekud (dtl 68). Hageja enda kinnitusel on ta praeguseks sõlminud töölepingu ning tema sissetulekuks on töötasu XXX eurot kuus (bruto, dtl 84-85). Kohus tegi järelepärimised erinevatele pankadele ning neist ei nähtu, et hagejal oleks lisaks sellele veel mingi sissetulek. Arvestades hageja ülalpeetavate arvu ning seda, et hagejal peab raha jääma ka oma vajaduste rahuldamiseks, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud. Hageja on näidanud, et ta suudab oma sissetulekust tasuda kostjale elatist 180 eurot kuus. Kostja on oma viimases seisukohas andnud nõusoleku, et elatise suuruseks võiks olla 180 eurot kuus.
17. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et elatise suurust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kostja on andnud nõusoleku elatise suuruse muutmiseks alates hagiavalduse esitamisest. Kohus leiab, et kuna üldjuhul saab elatise suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, tuleb ka käesoleval juhul sellest lähtuda. Kohus vähendab elatise summat alates hagiavalduse esitamisest XX.XX.XXXX .
18. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude ning vähendab elatise summat allapoole seaduses ette nähtud miinimumi, ei ole enam asjakohane hageja viide kostjale makstavatele toetustele.
19. Kohus ei muuda XX.XX.XXXX määrusega paika pandud elatise maksmise korda, sest hageja ei ole seda taotlenud.
20. Kohus selgitab juba tekkinud elatise võla kohta, et selle täitmine toimub täitemenetluse seadustikus ette nähtud korras. Sissetuleku arestimisel tuleb kohtutäituril arvestada TSM § 132 sätestatud erisusi.
21. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjaks on laps, kellelt menetluskulude välja mõistmine ei ole õigustatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik