) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja I koostöösuhe, mille raames vahendas hageja kostjale I renditöötajaid teostamaks viimase poolt määratud objektil elektri ja elektriisolatsiooni alaseid töid ning 08.08.2019 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kohustusid kostja II ja kostja III vastutama isikliku varaga põhivõlgniku kostja I kohustuste ees. Teenuse osutamise eest esitas hageja kostjale I arveid kaks korda kalendrikuus. Kostjal I on 21.04.2020 seisuga tasumata 6 teenuse arvet. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjatele kätte avaliku e-toimiku kaudu ja posti teel. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulu 35 eurot. Kokku soovib hageja kostjatelt solidaarselt menetluskuluna välja mõista 1035 eurot. Õigusabikulu kohta on hageja märkinud, et ettevõttes töötab töölepingu alusel majasisene jurist, kes koostab menetlusdokumente.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate 2 kulud. Kohus jätab hageja õigusabikulu summas 35 eurot rahuldamata, kuivõrd ettevõttes töötava juristi kulu ei saa pidada menetlusosalise esindaja kuluks. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 1000 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.