← Eesti

2-20-102596/22

Obsah (6)§ 96§ 80§ 97§ 100§ 101§ 102

Tsiviilasi nr 2-20-102596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 26. mai 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja ema, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 kolmanda lause järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

8. Kuigi Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX võeti kostjalt täielikult ära hageja hooldusõigus ning T. V. määrati hageja eestkostjaks, siis

§ 96

teisest lausest tulenevalt ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust. 9.

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kuna hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, siis on ta alaealine ja õigustatud seega ülalpidamist saama. 10.

§ 100

lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja elab käesoleval ajal asenduskodus ja kostja ei osale hageja kasvatamises.

  1. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud elatisehagi on esitatud kohtule põhjusel, et kostja ei täida üldse oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
  2. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud

§-s 99. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul 2

(4)ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. 13.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega ei tohi igakuine elatis käesoleval ajal ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Hageja on palunud alates 20.01.2020 kostjalt välja mõista elatise, mis on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, seega muutuva suurusena. Käesoleval ajal on hageja poolt nõutud elatise suuruseks 116,80 eurot (20% 584 eurost) kuus. Siinjuures on hageja soovinud kohelda kõiki kostja alaealisi lapsi võrdselt ning arvestanud kostja võimalust hagejale elatist maksta. Kostja on nõustunud alates 20.05.2020 maksma hagejale elatist 100 eurot kuus, kuna maikuust lisandub pensionile ja sotsiaaltoetusele täiendava sissetulekuna ka palk. 14.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Seega mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks lisaks seaduses otse nimetatutele olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, muu hulgas lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil või kohustatud vanema varaline seisund, eelkõige sissetulek, mis ei võimalda miinimumelatist maksta ning muu vara, mille arvel vanem saaks lapsele ülalpidamist anda, puudumine. 14.1. Hageja on märkinud hagis, et temale on teada, et kostja on XXX. Samuti on hagejale teada, et kostjal on veel XXX last, kellele ta on kohustatud elatist maksma. Rahvastikuregistri andmetel on kostja XX.XX.XXXX sündinud G. T. ja XX.XX.XXXX sündinud K. T. ema. Seega tuleb kohtul hageja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka kostja teiste alaealiste lastega. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist vähemalt seadusjärgses määras (

§ 102lg 2).

14.

  1. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt nõuavad G. ja K. T. tsiviilasjas nr XXX kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras alates septembrist 2019, kuid kostja on nõustunud kummalegi lapsele maksma alates 20.05.2020 elatist 100 eurot kuus. Kostja on 12.05.2020 teinud ka vastava kompromissiettepaneku. 14.
  2. Kostja on 28.04.2020 teavitanud kohut, et maikuust lisandub tema senisele sissetulekule, milleks on pension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot, palk XXX eurot. 21.04.2020 vastuses on kostja oma palga suuruseks märkinud XXX eurot. Seega on maikuust alates kostja sissetulek suurusjärgus XXX (XXX + XXX + XXX = XXX) kuni XXX (XXX + XXX + XXX = XXX) eurot kuus. Kohus on avalikest registritest kontrollinud, et kostjal ei ole muud vara, mille arvel hagejale ning G. ja K. T. ülalpidamist anda. 14.
  3. Kostja on märkinud, et tema väljaminekud ühes kuus kokku on 519,23 eurot (20 + 6 + 10 + 12,78 + 200 + 30 + 150 + 30 + 48 + 12,45). Kohtu hinnangul on kostja väljaminekud ühes kuus kokku 3

(4)335,93 eurot, sest eelduslikult ei ole küttepuude kulu suuruseks igas kuus 200 eurot, vaid tegemist on kuluga aasta kohta ja seega on igakuine kulu küttepuudele 16,70 eurot (200 : 12 = 16,70). Eeltoodust tuleneb, et pärast igakuisest sissetulekust väljamineku mahaarvamist jääb kostjale alates maikuust rahalisi vahendeid XXX (XXX – XXX = XXX) kuni XXX (XXX – XXX = XXX) eurot. 14.
  1. Arvestades kostja sissetulekute ja väljaminekute suurusega, kostja XXX ja varalise seisundiga, on põhjendatud rahuldada hageja elatise nõue osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja alates maikuust võimeline maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Hageja on märkinud hagis, et peab nimetatud summat avalduse esitamise ajal piisavaks. Kohus märgib siinjuures, et kohtul tuleb elatise suuruse määramisel arvestada laste võrdse kohtlemise põhimõtte ja kostja kõigi laste vajadustega, kuid kohus arvestab ka asjaoluga, et üksnes hageja on kostja XXX käesoleval ajal täielikul riiklikul ülalpidamisel. Kuigi hageja kasuks väljamõistetav elatis ei kata kõiki hageja elementaarseid hädapärased vajadusi, vastab kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis kohtu hinnangul antud hetkel kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ja kostjal endal säilib siinjuures tavapärane toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohtu arvates on kostja suuteline antud kohustust täitma ja väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kuna hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja sissetulekuks kuni käesoleva aasta maikuuni oli üksnes pension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot, on põhjendatud alates 20.01.2020 kuni 19.05.2020 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 20 eurot kuus. Nimetatud ajavahemiku eest elatise väljamõistmine suuremas summas kui 20 eurot kuus paneks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, olles kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et G. ja K. T. nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist alates septembrist
  2. Seega on kostjal juba tekkinud arvestatavas summas elatise võlgnevus. 14.
  3. Kohus peab vajalikus kostjale täiendavalt selgitada, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama.
  4. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 20 eurot kuus alates 20.01.2020 kuni 19.05.2020 ning elatise 100 eurot kuus alates 20.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja pangakontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
  6. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.