Obsah (8)

§ 120§ 2§ 37§ 44§ 121§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1830 Määruse kuupäev 23.03.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Andrey Koltsovi kaebus Viru Vangla psühholoogi tegevuse õigusvasta

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD 1. Andrey Koltsov esitas 23.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla psühholoogi Irina Vossi tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt sunnib psühholoog teda läbima programme ning annab kohtule tema isiksuse kohta hinnanguid, tuginedes üksnes oma subjektiivsele arvamusele. Psühholoogi professionaalse ettevalmistuse tase tekitab tugevaid kahtlusi, kuna ta sekkub kinnipeetava soovi vastaselt tema isiklikku ellu ning tekitab hingevalu ja kannatusi, mida saab hinnata kui psühholoogilist vägivalda või tagakiusamist. Samuti diskrediteerib psühholoog kinnipeetava isiksust kohtu ees, tekitades talle sellega negatiivseid tagajärgi. Kaebaja väitel on tal täpne info, et psühholoog ei tegele oma töökohal kinnipeetavatele psühholoogilise abi andmisega, vaid tõlgete tegemisega vene keelest eesti keelde. Ka teised kinnipeetavad on pahased psühholoogi poolt kasutatavate meetoditega programmide läbiviimise pärast ning on valmis andma kohtus ütlusi. Kaebaja palvele määrata talle teine psühholoog vastati eitavalt. Kaebaja palub vaadata halduskohtul läbi psühholoogi tegevuse õiguspärasus, et ta saaks hiljem eraldi menetluses nõuda välja talle tekitatud kahju. Samuti palub kaebaja kontrollida spetsialisti ametisobivust ning seda, kas tal on vajalik haridus ja kas ta on lubatud tööle kinnipeetavatega. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul menetlusosaliste avaldusi tõlgendada ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. 3-19-1830

1. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Viru Vangla psühholoogi tegevusega. Kaebaja hinnangul sekkub psühholoog tema soovi vastaselt tema isiklikku ellu, sunnib teda läbima mittevajalikke programme ning esitab kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses moonutatud andmeid. Samuti viitab kaebaja sellele, et psühholoogi tegevusega ei ole rahul ka teised kinnipeetavad.
2. Kaebusest on arusaadav kaebaja soov, et kohus tuvastaks Viru Vangla psühholoogi I. Vossi tegevuse õigusvastasuse. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et tegemist on tuvastamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 6).

Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks on kaebaja märkinud hiljem eraldi menetluses kahjunõude esitamise kavatsuse. Kuigi kaebaja on osutanud kaebuses sellele, et tema palvele määrata teine psühholoog vastati eitavalt, ei ole ta esitanud kohtule selgesõnalist taotlust Viru Vangla kohustamiseks määrata talle teine psühholoog. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat selle nõude osas ka kaebust muutma, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus valida psühholoogi, mistõttu puuduks tal vastava kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (

§ 44lg 1).

6.

§ 44

lg 1 sätestatu kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikul on kaebeõigus juhul, kui esineb tema õiguste kaitse vajadus. 7.

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 8. Kaebajal puudub tulenevalt

§ 44lg-st 1 õigus esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks.

Seetõttu ei ole kaebus lubatav osas, milles kaebaja palub kohtul hinnata psühholoogi tegevuse õiguspärasust seoses teiste kinnipeetavatega.

1. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ka osas, milles ta palub tuvastada psühholoogi tegevuse õigusvastasuse seoses talle programmide määramisega ning ennetähtaegselt vabastamise menetluses kohtule tema kohta hinnangute andmisega.
2. Tuvastamisnõude näol on tegemist isiku õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi (

§ 38

lg 4).

§ 45

lg 2 kohaselt võib esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 11.

§ 45

lg-st 2 tulenevalt ei anna kaebajale õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebuses väljendatud soov nõuda hiljem eraldi menetluses talle tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule ei ole äratuntav ka see, et kaebajal esineks mõni muu põhjendatud huvi psühholoogi edaspidise võimaliku õigusvastase käitumise ennetamiseks (seoses tema vanglast vabastamiseks ettevalmistavate tegevuste läbiviimisega) ja sellest tulenev vajadus tuvastamiskaebuse menetlemise järele. Samuti on kaebajal olemas tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks (näiteks võimalus taotleda vanglalt tema suhtes konkreetse programmi läbi viimata jätmist).

1. Kaebajale psühholoogi poolt kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses hinnangute andmise eraldiseisev vaidlustamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kinnipeetaval puudub üldjuhul õiguskaitsevajadus tema kohta koostatud hinnangute vaidlustamiseks ning nende hinnangute põhjendatust on võimalik hinnata sellise tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel, mille tegemisel on neid hinnanguid arvesse võetud (vrd Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26; 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 13). Samuti saab anda oma hinnangu kinnipeetava kohta koostatud psühholoogi arvamuse põhjendatusele maakohus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
2. Osas, milles kaebaja on teinud etteheiteid psühholoogi nõustamistegevusele ja selle kvaliteedile, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. 3-19-1830 14.

§ 121

lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vangla arsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Seetõttu kuulub tervishoiuteenuse osutamisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevusse.
2. Ka psühholoogiline nõustamine kujutab endast isikule tervishoiuteenuse osutamist. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivat suhet reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS)
3. peatükk, millest tuleneb muu hulgas, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762). Seega, kui kaebaja pole rahul talle osutatud tervishoiuteenuse kvaliteediga, on tal soovi korral võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna

§ 121lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.

18.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)