Obsah (8)

§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 445§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Kohtujurist Annika Iliste Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-118929 Tsiviilasi Tallin

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

1. Kohus on tuvastanud, et I. A. oli xxx asuva korteri omanik alates 10.06.2014 kuni 22.02.
2. I. A. võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga 31.01.2019 oli 1220 eurot ja 53 senti. I. Kinnisvara OÜ on xxx, Tallinnas asuva korteri omanik alates 22.02.
3. a.
4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
5. Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 70 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 38 alapunkt 12 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse osamaksu ja sihtotstarbeliste maksete ning muude maksete kindlaksmääramine. Korteriomanikud on vastu võtnud majandamiskava, mille kohaselt on kulu ruutmeetri kohta aastas 0,492 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, kindlustus, remondi, eri ja lisatööd vastavalt tegelikele kuludele, sealjuures toimub korteri vee arvestamine vastavalt korteri veemõõtja näidule.
6. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; elekter, üldelekter; ampritasu, prügivedu; soojusenergia, haldus, heakorrateenus, tehnohooldus; reservfond, jooksvad hooldustööd, kindlustus, parklakoht, valveteenus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata.
7. Puudutatud isikute vastuväite kohaselt on nõue tõendamata. Avaldaja veenõue on puudutatud isikute hinnangul ka aegunud ka aegunud. 5
8. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue on osaliselt tõendamata, nõue põhineb ilmselgelt ekslikel andmetel. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 20.-
9. mai
10. a toimus korteriühistus veearvestite vahetus, mille käigus vahetati vanad arvestid uute, kaugloetavate arvestite vastu ning fikseeriti vanade veearvestite näidud. Kohtule on esitatud veearvestite näitude fikseerimise protokoll, mille kohaselt on korteri nr 48 külma vee näiduks fikseeritud 02460 ja sooja vee näiduks 683,
11. Sama korteri eelmised fikseeritud näidud kajastuvad arvetel alates 31.10.
12. a ning on vastavalt külma vee näit 791,30 ja sooja vee näit 547,
13. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isikud oleksid perioodil 31.10.
14. a kuni 30.04.
15. a korteriühistule näite esitanud. Puudutatud isikutele esitatud arvetel on vee näidud kajastatud numbriga
16. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et puudutatud isikud vaidlusalusel perioodil vee tarbimise näite ei esitanud ning vee tarbimise eest ei tasunud.
17. Vaatamata eeltoodule ei nõustu kohus avaldajaga selles, et puudutatud isikutel on tekkinud veetarbimisest võlgnevus avalduses ja arvetel märgitud ulatuses. 20.-
18. mai
19. a näituse fikseerimise protokollist nähtub, et viimane fikseeritud sooja vee näit on olnud 547,40 ning arvesti vahetusel fikseeriti näit 683,488, seega tarbimine 136,088 m
20. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjate keskmine sooja vee tarbimine on 4 m3 ühes kuus, mistõttu võib näitu pidada korrektselt fikseerituks ning kostjate tegeliku tarbimisega kooskõlas olevaks. 136,088 m3 on kostjate tarbimisharjumusi arvestades kasutatud 2 aasta ja kaheksa kuuga. Arve esitati tarbitud sooja vee eest puudutatud isikutele 31.05.
21. a. Avaldaja pöördus kohtusse 23.08.
22. a. Kohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja nõue on aegunud. Majandamiskulude tasumise kohustus on korduv kohustus TsÜS § 154 tähenduses. Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg hakkab kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohtu hinnangul avaldaja nõue sooja vee tarbimise eest aegunud ei ole.
23. Külma vee tarbimise arvet kostjatele esitades on avaldaja kohtu hinnangul ilmselgelt lähtunud ekslikest andmetest. Veearvestite näitude fikseerimise protokolli kohaselt on puudutatud isikute külma vee viimane fikseeritud näit olnud 791,30 ning seejärel protokollis 02460, millest arvetel on saanud näit 2
24. Vee tarbimise kogus on seega arvete kohaselt 1 668,7 m3, Tarbimise periood on avalduses nimetamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjate külma vee tarbimine on sõltuvalt aastaajast suurusjärgus 3-13 m3 ühes kuus, seega oleks protokolli näidu puhul tegemist ligemale 10 aasta veekuluga. Arvestades asjaolu, et I. A. on vaidlusaluse korteri omanik alates 10.06.
25. a ei ole I. A. ega ka I. Kinnisvara OÜ saanud arvetel märgitud veekulu reaalselt tarbida. Kohtu hinnangul oleks veearvestite protokolli eksitus avaldajale lihtsasti äratuntav juba seetõttu, et ühelgi teisel näidul ei esine näidu alguses numbrit null ning valdavalt on näidud fikseeritud komakohaga. Avaldaja oleks sellise erinevuse saanud tuvastada kohtumenetluse väliselt. Eeltoodust tulenevalt on ebakorrektne avaldaja poolt koostatud arve nr 905184045 ning arvel kajastatud nõudesummat tuleb vähendada 3756,50 euro võrra, kuivõrd sellise koguse vee tarbimine ei ole käesolevas menetluses tõendatud. Kohus nõustub puudutatud isikutega selles, et 10 aasta taguse tarbimise eest esitatud arve oleks ka aegunud TsÜS § 154 sätestatust tulenevalt.
26. Puudutatud isikud ei vaidlusta avaldaja poolt teenuse osutamist, kuid leiavad, et avaldaja peaks veel põhjalikumalt oma nõuet tõendama. Kohus siinkohal puudutatud 6 isikute seisukohaga ei nõustu. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 3 258,14 eurot.
27. Alates 01.01.
28. a kehtiva KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest ning lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli puudutatud isik I korteriomandi xxx omanik perioodil 10.06.
29. a kuni 22.02.
30. a. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt vastutab puudutatud isik I enne 22.02.2019 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest summas 1 220,53 eurot. Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isikute kanda 46,45% ulatuses. Avaldus jääb osaliselt rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud 53,55% ulatuses avaldaja kanda. 26.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 8,75 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista õigusabikulud summas 700 eurot (lisandub käibemaks) ja riigilõivu summas 475 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 80 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele 482,93 eurot. 7
2. Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikud kasutanud lepingulise esindaja teenust 7,5 tundi ning puudutatud isikud paluvad avaldajalt välja mõista õigusabikulud summas 975 eurot (lisandub käibemaks). Puudutatud isikute lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Puudutatud isikute esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajalt puudutatud isikute kasuks väljamõistmisele 610,82 eurot. 29.

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 järgi kohaldatakse kohtumäärusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 463

lg 2 koosmõjus

§ 445

lg-s 1 sätestatuga tasaarvestab kohus avaldaja ja puudutatud isikute vastastikused kohtumäärusega väljamõistatavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud summas 127,89 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik 8