← Eesti

3-19-1180/43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1180 Määruse tegemise aeg

  1. aprill 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Dmitri Berjozkini kaebus Tallinna Vanglalt seoses inimväärikust alandavate kambritingimustega tekitatud mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja Dmitri Berjozkin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Dmitri Berjozkini kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Dmitri Berjozkin esitas
  3. aprillil 2019 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse 20 000 euro ulatuses seoses tema hoidmisega inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes perioodil
  4. mai 2018 -
  5. detsember
  7. Tallinna Vangla jättis
  8. juuni
  9. a otsusega nr 5-37/19/60-5 kahjunõude rahuldamata.
  10. Dmitri Berjozkin (kaebaja) esitas
  11. juunil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 20 000 euro ulatuses seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega perioodil
  12. mai 2018 –
  13. detsember
  14. Kaebaja märgib, et kambris oli vähem kui 3 m2 põrandapinda ühe inimese kohta, halb ventilatsioon, halb valgustus, niiskus ning ei olnud kuuma vett. Suvisel ajal oli väga palav ja ei jätkunud värsket õhku. Igal pool kambri nurkades ja tualetis oli hallitus. Jalutamisboksid olid väga väikesed ja pesemispäev ainult üks kord nädalas. Duširuum oli antisanitaarne. Kaebaja leiab, et vangla alandas tema inimväärikust. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest ning riigi õigusabi korras advokaadi määramist. 3-19-1180
  15. Tartu Halduskohus jättis
  16. augusti
  17. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
  18. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  19. septembri
  20. a määrusega D. Berjozkini määruskaebuse halduskohtu
  21. augusti
  22. a määrusele. Riigikohus tagastas
  23. oktoobri
  24. a määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele.
  25. Tartu Halduskohus
  26. veebruari
  27. a määrusega tagastas D. Berjozkini kaebuse osas, milles kaebaja taotleb hüvitist seetõttu, et Tallinna Vanglas viibimise ajal (15.05-05.12.2018) võimaldati pesta ainult üks kord nädalas, jalutusboksid olid väikesed ning kambris ei olnud kuuma vett (p 1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (p 3), andis tähtaja riigilõivu tasumiseks (p 4) ning jättis taotluse koopiate saamiseks rahuldamata (p 5).
  28. Kaebaja esitas
  29. veebruaril 2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
  30. veebruari
  31. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.
  32. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  33. märtsi 2020 määrusega D. Berjozkini määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  34. veebruari
  35. a määruse resolutsiooni p 1 ja p 3 peale. KOHTU SEISUKOHT
  36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis
  37. veebruari
  38. a määruse resolutsiooni p-ga 3 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu 600 eurot, andes kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse
  39. märtsil
  40. Tartu Halduskohtu
  41. veebruari
  42. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus samuti
  43. märtsil 2020, kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu määrus ei olnud selles osas vaidlustatav. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtpäevaks oli seega
  44. märts
  45. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuselt riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega ka tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
  46. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.