Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18050 Tsiviilasi A L, A L hagi

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on A L ja kostja (dtl 5, 6). Tsiviilasjas esitatud selgituste kohaselt on hagejate vanemad abielus. Kohus selgitab, elatise nõudmise eelduseks ei ole see, et hagejate vanemad peaksid olema lahutatud, vaid asjaolu, et üks vanematest ei täida oma ülalpidamiskohustust regulaarselt või piisavalt. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejatega igapäevaselt koos elanud. Kostja on menetluses ise välja toonud, et on xxxx pikaajalisel koolitusel, töötab seal ja ka elab seal oma sõbra juures (kostja 19.12.2019 vastus hagiavaldusele, selgitused 04.03.2020 istungil, 19.03.2020 seisukoht). Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni 4 eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Hagejad on menetluses välja toonud, et kostja on tasunud elatist sularahas mõlemale hagejale kokku 300 eurot kuus, s.o 150 eurot mõlemale hagejale. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks mõlemale hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ega muid vajalikke kulutusi teinud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Vanematevahelisi kokkuleppeid elatise tasumise osas (s.h summa osas) ei ole kohus menetluses tuvastanud ega pooled tõendanud.
2. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited hagejate igakuistele kuludele, seega tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate poolt väljatoodud igakuiste kulude suurust ja põhjendatust. 7.1 Hagejad on märkinud eluasemekuludeks mõlema hageja osas 70 eurot ning täpsustanud, et tegemist on kommunaalkuludega, elektrikuludega ning ka interneti ja televisioonikuludega. Kostja on esitanud vastuväite, et kuna lapsed elavad kostja vanaisa korteris ja kostja vanaisa tasub arveid, siis ei ole eluasemekulud põhjendatud. Summat ei ole kostja vaidlustanud. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele tuleb teha. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et käesoleval juhul tasub kostja vanaisa eluasemekulusid. Nimetatud asjaolu ei tee kulude olemasolu olematuks. Samuti puudub kostja vanaisal kohustus hagejate eest nimetatud kulusid kanda. Samuti märgib kohus, et ebavavajalikuks ei saa pidada ka kulusid elektrile, internetile ja televisioonile. Ka nimetatud kulud saavad kuuluda elatise alla. Seega on hagejate kulud eluasemele summas 70 eurot mõistlikud ja põhjendatud. 7.2 Hagejad on märkinud toidukuludeks mõlema hageja osas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas lugeda 150 eurot. 7.3 Hagejate igakuised telefonikulud moodustavad hagiavalduse kohaselt summa 11,50 eurot. Arvestades hagejate vanusega on kohtu hinnangul usutav, et hagejad telefone kasutavad ning tegemist ei ole ebavajaliku kuluga. Samas pakutakse alaealistele lastele odavamaid 5 kõnepakette, milles sisaldub nii kõneaeg, kui ka internet. Vajadusel on võimalik ka pakette vahetada. Samuti ei ole alaealistele lastele vajalik osta kõige kallimaid telefone. Kohus loeb seega mõistlikuks telefonikuluks mõlema hageja osas 7 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väljatoodud hinnapakkumine Elisa võrgus, mille hind on 4 eurot + käibemaks ei ole asjakohane, kuna nimetatud pakkumine on mõeldud äriklientidele (dtl 102-103). 7.4 Hagejad on välja toonud transpordikulud summas 50 eurot ning täpsustanud, et tegemist on kütusekuludega. Laste ema viib lapsi autoga kooli, trenni ja huviringidesse. Elatakse xxxx tänaval, lapsed xxxx ning keeltekursused on kesklinnas. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud sõite koos lastega tuleb aeg-ajalt teha. Samas tuleb arvestada, et paljud sõidud tehakse ka eelduslikult koos, kuna lapsed õpivad ühes koolis. Samuti tuleb kohtul arvestada, et xxxx on ühistransport tasuta ning hagejad on sellises vanuses, kus võiks hakkama saada ka ühistranspordiga sõites. Kohus loeb seega põhjendatud transpordikuluks mõlema hageja osas 20 eurot. 7.5 Kohus selgitab, et üldtuntud on ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud 50 eurot garderoobikuludele seega mõistlik ja eluliselt usutav. Ka kostja ei ole nimetatud kulude suurusele vastuväiteid esitanud. 7.6 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt hügieenikulusid, s.h kulud pesemistarvetele, naiste hügieenitoodetele, kosmeetikale, juuksurile. Kohus arvestab s.h ka hagejate vanusega. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nimetatud kulud (nii ravimid, kui ka hügieenitarbed) ühes kuus võivad moodustada kokku 30 eurot. Seega on kohtu hinnangul 30 eurot mõlema hageja osas põhjendatud ja mõistlik. 7.7 Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul pidada ebavajalikuks ka hagejate huvi keelte vastu. Arvestades, et hagejad elavad Eestis, siis on eesti keele oskus elementaarne. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada inglise keele õppimist arvestades, et tegemist on ühe kasutatavama keelega maailmas. Kuigi nimetatud keeli õpitakse ka üldjuhul koolis, ei saa täiendõpet seetõttu pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on igasugune täiendõpe laste jaoks kasulik ja hariv. Hagejate poolt esitatud tõenditest nähtuvalt käib hageja I eesti ja inglise keele kursustel keeltekoolis „In Down-Town“, mille kohaselt on 2019/2020 õppemaks inglise keele eest 260 eurot (dtl 110) ning eesti keele eest 250 eurot (dtl), mis teeb igakuiseks maksumuseks 42,50 eurot (510/12). Hageja II õpib täiendavalt inglise keelt xxxx, mille maksumus ühes kuus on 20 eurot (dtl 112). Eelduslikult toimub keeleõpe üksnes septembrist maini ning seega on usutav, et aastakulu on 180 eurot, mis teeb igakuiseks maksumuseks 15 eurot. Hageja II osas on hagejate ema selgitanud täiendavalt, et hageja II käib ka eesti keele eratundides 2 korda nädalas, mille eest tasutakse sularahas 30 eurot kuus. Ka nimetatu osas on kohus seisukohal, et tegemist ei saa olla aastaringselt makstava tasuga, arvestades, et eelduslikult suvekuudel tunde ei toimu. Kohus peab põhjendatud 6 kuluks eratundide eest seega igakuiselt 22,50 eurot. Seega on hageja I osas keeleõpe igakuiselt põhjendatud 42,50 euro ulatuses ning hageja II osas 37,50 euro ulatuses. Kostja poolt välja toodud tõend xxxx pakutavatele tasuta keeleõppele ei ole asjakohane, kuna nimetatud kursused on ette nähtud vähemalt 15-aastastele kodakondsuse taotlejatele (dtl 119-120). Samuti on kostja esitanud tõendeid eesti keele iseseisva õppimise võimaluste kohta (dtl 145-149). Kohus möönab, et ka iseseisvalt on võimalik keelt õppida, kuid iseseisev õppimine ei pruugi olla nii efektiivne, kui vahetu õppimine koos selleks koolitatud õpetajaga. 7.8 Arvestades, et hagejad on kooliealised, siis on usutav, et hagejatel tekivad kulud ka seoses kooliga, s.h õppevahendid, ekskurssioonid, kooliga seotud üritused jms. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kooliekskurssioonid on tasuta. Teatrid, muuseumid jms võivad küll pakkuda koolidele soodushindasid, kuid vähemalt paar korda aastas õppekäikudel teatud kulu tekib. Samuti võib tekkida aeg-ajalt kulu muudel kooliüritustel osalemisel (nt klassiõhtud, koolilaadad, jõuluüritused koos kingituste tegemisega jms). Samuti arvestab kohus, et enne iga uut kooliaastat on väljaminek suurem, kuna osta tuleb nii vihikuid, kirjatarbeid, joonistustarbeid, kui ka nt pinal, koolikott, kehalise kasvatuse jaoks vajalikud tarbed. Samuti tuleb aeg-ajalt nimetatud tarbeid (eelkõige kirjatarbeid) ka juurde osta. Kohtu hinnangul on seega 30 eurot koolikuludele mõlema hageja osas mõistlik ja põhjendatud. Kohus loeb nimetatud kulu hulka ka võimalikud täiendavad kulud keeltekursustel osalemise jaoks (õppevahendid jms). 7.9 Kohus selgitab, et igasugune huvitegevus ning sport on lastele kasulik ja arendav. Ka meelelahutuse pakkumist ei saa pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on usutav, et käiakse kinos, teatris ning sõpradega väljas. Arvestades hagejate vanusega peab kohus mõlema hageja osas nimetatud kulutusi (huvitegevused, sport, vaba aeg ja meelelahutus) põhjendatuks kokku summas 80 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud 479,50 euro ulatuses (millest ½ on ca 240 eurot) ja hageja II kulud 474,50 eurot (milles ½ on ca 237 eurot). Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks sendi täpsusega kulusid märkida, kuna ka kulud võivad igakuiselt veidi erineda.
3. Kostja on viidanud oma vastuses ka mastaabisäästule. Kohus selgitab, et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb üldjuhul arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul aga vajadus täiendavalt kulusid mastaabisäästu tõttu vähendada. Kohus on juba eelnevalt arvestanud mõlema hageja vajadusi ning vähendanud seejuures ka teatud kulusid. Kohus on seejuures arvestanud, et teatud kulud võivad olla kooselamisel väiksemad (s.h nt toidukulud, transpordikulud). 9.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise 7 kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja menetluses tuginenud oma majanduslikule seisundile ning viidanud ka teisele lapsele makstavale elatisele. Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas kostja majanduslik seis ja teise lapse olemasolu on käesoleval juhul aluseks igakuise elatise summa vähendamiseks.

1. Tsiviilasja materjalidest ja selgitustest nähtuvalt on kostjal kesk-eriharidus, ta on kokk. Ainukeseks sissetulekuks on kostjal töötasu juhutööde eest seoses ehitustöödega xxxx ca 650 eurot kuus sularahas. Samuti on kostja märkinud, et käib xxxx veoauto- ja bussijuhtide põhitaseme kutsekvalifikatsiooni koolitusel (dtl 86-87). Kostja igakuised kulud moodustavad kokku tema majandusliku seisundi teatise kohaselt 350 eurot, s.o riided ja jalanõud 5 eurot, toidukulud 140 eurot, sidekulud 5 eurot, S Li elatis 200 eurot (dtl 53-54). Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ei ole perioodil 06.09.2019 kuni 06.03.2020 ühtegi tehingut tehtud (dtl 88). Kostja on selgitanud, et tema arveldusarve on arestitud. Kostjal ei ole vara, s.h väärtpabereid ning toetuseid kostja ei saa. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja töövõimetu ning ühtegi takistust igakuise kindla sissetuleku saamiseks ei ole kohus tuvastanud. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Käesoleval juhul on kostja ise välja toonud, et töötab mitteametlikult, mis võib kohtu hinnangul tähendada aga tegelike sissetulekute varjamist. Sularahas sissetulekute saamine ei ole käesoleval juhul kontrollitav ning on eluliselt usutav, et xxxx on võimalik ehitajana ka rohkem teenida kostja poolt märgitust. Samuti märgib kohus, et koolitusel käimine ei vabasta kostjat tema kohustustest ega takista töö tegemist. Kohtu hinnangul on küll positiivne, et kostja on asunud ennast koolitama uue ameti jaoks, kuid kesk-eri haridus võimaldaks kostjal ametlikult teha tööd ka kokana. Ühtegi tõendit, et kostja oleks otsinud ametlikku tööd või olnud arvel töötukassas, kostja esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole seega kostja piisavalt pingutanud oma laste ülalpidamiseks. 8 Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostjal võimaldatakse tasuta xxxx elada ning ka et transpordikulud üldse puuduvad. Ka nimetatu seab kahtluse alla kostja tegeliku sissetuleku suuruse. Võlgnevuse tekkimist (võlgnevuse jääk seisuga 20.05.2020 oli 8626,34 eurot) ja täitemenetluse algatamist oleks kostja saanud aga kohtu hinnangul vältida ning nimetatu ei anna alust elatise vähendamiseks. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda oma hinnangut kostja poolt esitatud tõenditele, mis puudutavad täitemenetlust (dtl 3744, 94). Tsiviilasjas 2-18-9215 ning 2-18-19337 on kostjalt välja mõistetud elatis S Li kasuks (dtl 47-51). Kohus loeb tõendatuks, et kostjal tuleb igakuiselt tasuda elatist ja selle võlgnevust seoses oma täisealise poja S Liga summas 200 eurot. Nimetatud tõendab m.h ka G S konto väljavõte (dtl 89). Muid kulusid seoses S Liga ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kuna kostja ei ole töövõimetu ega veenvalt tõendanud, et ta ei oleks mingil põhjusel võimeline elatist tasuma (s.h teinud endast kõik oleneva ametlike sissetulekute suurendamiseks), siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise summat täiendavalt kostja majandusliku seisundi tõttu vähendada. Kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel hagejatele kahjustuks kostja enda tavaline ülalpidamine või tema täisealine poeg jääks varaliselt vähem kindlustatuks.
2. Kostja on viidanud ka laste ema majanduslikule seisundile ning pannud kahtluse alla hagejate ema võimekuse pakkuda oma lastele ülalpidamist sellises ulatuses nagu hagiavalduses on kuludena märgitud. 04.03.2020 istungil on hagejate ema välja toonud, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 940 eurot (neto). Esitatud on ka tõend töölepingu tingimuste muutmise kohta, milles kajastub töötasu suurus (dtl 79, 80). Kohtu hinnangul puudub seega alus kahelda hagejate ema võimekusse pakkuda hagejatele ülalpidamist võrdelt kostjaga. Kostja poolt esitatud A L palgatõend ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna nimetatud tõend on aastast 2017 (dtl 56).
3. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

- 9 i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kuna kohus on osaliselt hagejate igakuiseid kulusid pidanud põhjendamatuteks, siis on kohtu hinnangul alust käesoleval juhul arvestada ka laste emale laekuva peretoetusega ning vähendada mõlema hageja osas elatist täiendavalt 30 euro võrra. Seega jääb hagejale I põhjendatud elatise suuruseks 210 eurot (240-30) ning hagejale II 207 eurot (237-30).

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 210 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II osas summas 207 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 10.ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Käesoleval ajal on seadusliku esindaja arvelduskonto nr xxxx. Kui arvelduskonto number muutub, siis tuleb sellest kostjale teada anda. Samuti märgib kohus, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
2. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 18.11.2018 kuni 17.11.2019 kogusummas 2816,00 eurot. Kostja on märkinud, et hagejad ei ole kunagi palunud rohkem, kui 300 eurot elatisena. Samuti on tagasiulatuva elatise nõudmine ebamõistlikult koormav ning paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe 10 aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hagejad on esitanud kohtule kirjavahetuse, millega soovivad tõendada, et A L on enne käesoleva hagiavalduse esitamist teatanud kostjale sellest, et kostja poolt ebaregulaarselt laekuvat elatist summas ca 300 eurot kahele lapsele on vähe laste normaalseks ülalpidamiseks (dtl 108-109). Kohus märgib, et nimetatud kirjavahetusest ei nähtu kuupäeva, millal see peetud on. Samas ei mõjuta järjepidevalt elatise nõudmata jätmine hagejate nõudeõiguse olemasolu. Kohtul tuleb seega hinnata, kas hagejate poolt märgitud tagasiulatuva nõude suurus on põhjendatud. Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hagejad lähtunud elatise miinimummäärast ning arvestanud ka kostja poolt sularahas tasutud elatise maksetega. Kuna kohus on pidanud põhjendatuks hagejate kulutusi alla miinimummäära, siis oleks tulnud kostjal hagejale I tasuda perioodi eest 18.11.2018 kuni 17.11.2019 kogusummas 2520 eurot (210 x 12 ) ning hagejale II 2484 eurot (207 x 12). Hagejad on kinnitanud, et kostja on igakuiselt tasunud sularahas elatist 300 eurot, s.o hagejale I 150 eurot ja hagejale II 150 eurot ning seega tuleb mõlema hageja osas arvestada tagasiulatuvast elatisest maha 1800 eurot (150 x 12). Seega jääb tagasiulatuva elatise suuruseks hageja I puhul 720 eurot ja hageja II puhul 684 eurot. Samuti on kostja esitanud tõendi, mille kohaselt on Aleksandr Mefodjev (s.o kostja vanaisa) tasunud korteriühistule perioodil 19.11.2018 kuni 19.11.2019 summas 1528,78 eurot (dtl 57), s.o korteri eest, milles hagejad elavad. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud asjaoluga arvestada ning tagasiulatuvast elatisest maha arvestada mõlema hageja puhul tasutud eluasemekulud summas 382,20 eurot (1528/4). Seega tuleks kostjal hagejale I täiendavalt tasuda tagasiulatuvalt elatist summas 337,80 eurot (720-382,20) ning hagejale II 301,80 eurot (684-382,20). Arvestades kõiki käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaolusid kogumis, siis leiab kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kohtu poolt märgitud summas oleks kostjale ülemäära koormav. 11 15. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 18.11.2018 kuni 17.11.2019 summas 337,80 eurot ning hageja II kasuks 301,80 eurot. Menetluskulud 16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 12