Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-130935 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-130

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on sõlminud laenuandjaga IPF Digital Estonia OÜ-le (end. MCB Finance Estonia OÜ) 20.05.2015.a. krediidikontolepingu, mille krediidilimiidiks oli 1 500,00 eurot. 20.05.201527.05.2015 võttis kostja krediidikontolt välja krediiti summas 1 500,00 eurot. 05.06.2015 kuni 08.12.2015 tasus kostja krediidi põhiosa katteks tagasi 175,25 eurot ning 16.12.2015 võttis uuesti krediiti välja summas 175,25 eurot. Seega 16.12.2015 seisuga oli kostja võtnud kokku kasutusse krediiti summas 1 500,00 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingujärgseks intressi aastamääraks oli 23,88% aastas (1,99% kuus) ja krediidi kulukuse määr oli 29,80% aastas. IPF Digital Estonia OÜ loovutas28.06.2019 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetena iga kuu

1. kuupäeval ehk ajaperioodil 22.01.2016 kuni 22.01.2019, tasudes igakuiselt põhikohustuse katteks mitte vähem kui 41,66 eurot kuus. (1500/36 = 41,66). Hageja on kostja sooritatud maksed summas 1 070,00 eurot arvestanud maha põhinõudest ehk krediidisummast, mis on kostja kui tarbija jaoks soodsam. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga põhinõude jääk 430,00 eurot. (1 500,00 - 1 070,00). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 31,41 eurot. Hageja palub: 2 2-19-130935
2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 430,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 31,41 eurot;
3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised alates 21.12.2019 kuni põhinõude summas 430,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 100,00 eurot ja hageja esindustasu summas 240,00 eurot;
5. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.02.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, esitatud hagiavaldus on nn tüüphagi, mis ei sisalda keerulisi õiguslikke analüüse ega tugine suurele hulgale lisadele. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 ja eeltoodust peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 220 eurot (100+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-19-130935 Kohtunik 4