Obsah (7)

§ 444§ 162§ 168§ 174§ 468§ 178§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1307

§ 444lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.

Menetluskulud 6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 27.04.2020 e-kirjas märkinud, et ta nõustub hagi õigeks tunnistama hageja pakutud mõistlikel tingimustel. Hageja pakkus 20.04.2020 e-kirjas välja, et kui kostja võtab hagi õigeks ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis sellisel juhul on ka hageja nõus loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus loeb poolte ühiseks tahteks lõpetada menetlus õigeksvõtu otsusega tingimusel, et pooled loobuvad edasikaebamise võimalusest. Sellisel viisil saab hageja tagasi ½ riigilõivust ning kostja kanda jääks vaid ½. Hageja on nõus kaaluma pärast õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist kohtuvälise kokkuleppega võla tasumises kahe kuu peale, vältimaks täitemenetluse algatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot. Kuna hageja soovib õigeksvõtul põhineva otsuse korral kostjalt menetluskuluna ½ riigilõivu väljamõistmist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista ½ ehk 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 8. Kohus selgitab, et ei määra käesolevat kohtuotsust tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468

lg 1 p 1), kuna hageja on kostjale välja pakkunud võlgnevuse ajatamise kahe kuu peale, vältimaks täitemenetluse algatamist. 9. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3