Tsiviilasi nr 2-20-1027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1027 Tsiv

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mida on vähendatud poole lapsetoetuse suuruse võrra. Kohus täpsustas, et perioodil 01.07.2018 kuni 31.12.2018 oli igakuise elatise suurus 222,50 eurot (250 eurot - 55 eurot/2) ning alates 01.01.2019 on igakuine elatise suurus 240 eurot kuus (270 eurot - 60 eurot/2). Perioodi eest 01.07.2018-31.05.2019 võlgnetava elatise kohustus O. K. tasuma maksegraafikuga 12 kuu jooksul.

1. O. K. (edaspidi hageja) esitas 20.01.2020 Tartu Maakohtule avalduse elatise vähendamiseks. Avalduse kohaselt hageja jäi pärast kohtumenetluse lõppemist nii XXX kui XXX. Hageja väitel on ta XXX, tema ettevõte on hävitatud XXX pealekaebamiste tõttu. Seni makstud elatist ei kasutata sihtotstarbeliselt lapse ülalpidamiseks – laps kulutab raha kohvikutes käimisele ja rämpstoidu ostuks, laps on teinud ilma hageja nõusolekuta autojuhiload ning auto ülalpidamiseks kulutatakse raha rohkem kui endale, koerale samuti. Hageja on emotsionaalselt haige ja kurnatud, tarvitab peaaegu XXX, käib XXX. Hagejal on alates XXX ja peab olema ettevaatlik, et kuskil kokku ei kukku. Hageja suhted mõlema lapsega on endise abikaasa poolt hävitatud, hageja ei saa suhelda kummagi lapsega. Endise abikaasa tekitatud võlad ning terve aasta lapse pärast kohtus käimist viisid olukorra nii kaugele, et hageja ei suutnud enam elatist maksta. Täitemenetluses pandi hageja kodu müüki ning saadud rahast tasus hageja võlad. Makstud elatis kanti täituri poolt lapse arveldusarvele, mille laps võttis sularahas välja ning andis isale. Isa kasutas seda oma firma võlgade tasumiseks. Hageja märgib, et on töötu, haige (sööb XXX), hageja on kodutu (hageja on sunnitud üürima korterit, XXX heast tahtest aitab), toimetulekutoetust taotlev isik, toiduabi saav isik). Hageja soovib, et kohus elatist vähendaks või peataks elatise maksmise seni, kuni hageja majanduslik olukord ja tervislik olukord taastuvad. Hageja tervislik seisund ei võimalda hetkel teha täies mahus tööd. Hageja märgib, et kompromissi sõlmimise hetkel sai ta täies mahus tööd teha, tema tervis oli rahuldavas seisus.
2. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja sõnul tegelik kulu lapse ülalpidamiseks on oluliselt suurem. Kostjale jääb arusaamatuks, millistest vahenditest suudab enda sõnul töötu inimene reisida. Hageja ei ela üksi ja on korduvalt maininud, et tal on elukaaslane V. K., kes töötab XXX. O. K. väidab, et tema majandustegevus seisab ja ta ei suuda tööd teha, kuid samas postitab sotsiaalmeedias pilte ja tekste mille sisust võib järelda, et tema ettevõtte XXX teise nimega XXX äritegevus ikkagi toimub.
3. Hageja nõustub kostjaga, et tegelik kulu lapse kasvatamisele on suurem. Hageja sõnul V. K. töötab tõesti XXX ning XXX ja on hageja hea tuttav. V. K. ostis ära hageja korteri, et hageja saaks kinni maksta M. K. tekitatud võlad. V. K. on sõlminud hagejaga üürilepingu ning hageja elab antud korteris üürnikuna. V K. nägi hageja olukorda kõrvalt terve aasta, pakkus oma abi ja pakkus minna välisreisile, et taastada tervist (ta on ka üksik inimene). Reis oli ostetud kevad-suvi ja makstud V. K. poolt. Reis toimus 03.01-17.01.
4. a. Sotsiaalmeedias postitatakse palju erinevaid pilte ja asju, mis ei tähenda, et see on tulu teenimine. XXX tegi koostööd paljude teiste ettevõtetega ja kui neile reklaami tehakse, siis seadusega ei ole see keelatud. XXX lonkab tegevus juba kaks aastat hetkest, kui hageja oli sunnitud M. K. kohut käima. Pildid on dateeritud ainult kuupäevaga, kuid piltidest ei nähtu aastat. Hageja selgitab, et XXX ei ole ainult jaemüügi ettevõte, kuid on ka juriidilisi konsultatsioone teostav ettevõte toidukäitlemise alal (hageja omandatud haridus võimaldab 2 teha konsultatsioone). Oma endistele koostööpartneritele reklaami tegemine läbi sotsiaalvõrgustiku ei ole keelatud ühegi seadusega ning huvilistega suhtlemine pole samuti keelatud ühegi seadusega. Kohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 6.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 7. Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6707 kinnitatud kompromissi kohaselt peab O. K. tasuma G. K. ülalpidamiseks elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud määras, mida on vähendatud poole lapsetoetuse suuruse võrra.

1. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Lapsetoetuse suurus ei ole võrreldes kompromissi kinnitamise aja seisuga muutunud. Seega peab hageja käesolevalt tasuma kostja ülalpidamiseks elatist 262 eurot kuus (584 eurot/ 2 - 60 eurot/2).
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 10.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hageja taotleb elatise vähendamist kuna on töötu ning ei ole oma tervislikust seisundist, eelkõige vaimse tervise probleemidest tulenevalt võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima. Hageja sõnul kompromissi sõlmimise ajal sai hageja täies mahus tööd teha ja tema tervis oli rahuldavas seisus.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
3. oktoobri
4. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa 3 üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on korduvalt pöördunud arsti juurde seoses vaimse tervise probleemidega, hagejal on diagnoositud korduv XXX, hageja on tarvitanud XXX (tl 74-75, 86-87). Hageja on esitanud kohtule ka XXX I. I. tõendi, mille kohaselt hageja on käinud tema juures 12 korral perioodil 09.06.2015-17.06.
2. Kohus nõustub, et tervislikust seisundist tulenevalt võib hageja võime teha tööd ja teenida elatise maksmiseks sissetulekut olla mõnevõrra piiratud, kuid asjas esitatud tõendid ei anna alust arvata, et hageja ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima. 18.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6707 sõlmitud kompromissi ajal hindas ta oma töövõimet positiivselt. I. I. tõendist ei nähtu, et teraapia kestab käesoleva ajani. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks lasknud oma töövõimet hinnata ning hageja oleks osalise või XXX. Esitatud tõenditest nähtub ka, et hageja poolt loetletud terviseprobleemid esinesid hagejal juba enne kompromissi kinnitamist, mille kohase elatise vähendamist hageja taotleb. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund on pärast kompromissi kinnitamist sedavõrd halvenenud, et ta ei ole seetõttu enam võimeline samaväärset sissetulekut teenima ning kokkulepitud suuruses elatist maksma. Tsiviilasjas nr 2-19-6707 esitatud vastuses hagile on hageja oma sissetuleku suuruseks märkinud 500 eurot kuus, mis on vähem kui kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral.
3. Hageja on väitnud, et ta on töötu ning ta on toimetulekutoetuse ja toiduabi saaja. Tõendina on hageja esitanud kohtule otsused toimetulekutoetuse määramise kohta (tl 26-27, 114-115). Lepingutest nähtub, et toimetulekutoetust on veebruaris 2020 makstud V. K. XXX üürilepingu alusel (tl. 26). XXX on tasutud ka mais
4. Kostja on selgitanud, et tegu on hageja elukaaslasega, mida hageja eitab ja selgitab, et tegu on hea tuttavaga. Kohus leiab, et kindlasti on see hageja enda asi, kellega ta puhkusereisil käib ja kui tegu on tema üürileandjaga, kes saab hageja taotletud toimetulekutoetuse üüri näol, näitab see hageja oskust majandada.
5. Koos vastusega hagiavaldusele esitas kostja kohtule fotod selle kohta, kuidas hageja postitab sotsiaalmeedias pilte ja tekste, mille sisust võib järeldada, et tema ettevõtte XXX, teise nimega XXX äritegevus toimub (tl 16-19). Hageja väitel XXX tegi koostööd paljude ettevõtetega ning oma endistele koostööpartneritele reklaami tegemine läbi sotsiaalmeediavõrgustiku ei ole keelatud ning ei ole käsitletav tulu teenimisena. Samuti tõi hageja välja, et fotodelt ei nähtu aastaarvud. 20.04.2020 esitas kostja täiendavad fotod hageja äritegevuse kohta (97-103). Hageja väite osas, et kostja esitatud fotodelt ei nähtu aastaarvud, märgib kohus, et on hageja Facebooki kontot kontrollinud ning sealt nähtub sarnaste postituste tegemine 2020 kevadel, postitusi on tehtud rohkem kui nähtub kostja esitatud fotodelt. Hageja pakub müügiks XXX, ka koos kojuveoga. Kohus leiab, et tootjalt otse kauba ostmine eeldab arvestust koguste ja kaubagruppide üle ja selle edasimüük tarbijale koju kätte on ettevõtlus. Alati on mõistlik mitte midagi teha, kui kulusid tekitada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja selle tegevusega tulu ei teeni ning loeb tõendatuks kostja väited hageja äritegevuse kohta. Kuna hageja ei ole andmeid teenitava tulu kohta esitanud, ei ole kohtul võimalik hinnata seda, millises ulatuses on hageja sissetuleku suurus võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud ning millises ulatuses võimaldab hageja sissetulek kostjale elatist maksta. Kohus märgib ka, et ainuüksi sissetuleku suuruse vähenemine ei oleks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks elatist vähendada alla kokkuleppes sätestatud miinimummäärast väiksemas summas. 4
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema võimekus sissetulekut teenida ning tema sissetuleku suurus on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga vähenenud. Kompromissi kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale elatist miinimumelatisest väiksemas summas. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka mõjuvat põhjust elatise täiendavaks vähendamiseks alla miinimummäära.
7. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5