) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.
Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavalt kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Seega vajab hageja eestkostja kinnisasja võõrandamiseks kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamine ning korteriomandi võõrandamine kompromissis kokkulepitud tingimustel ei kahjusta eestkostetava huve ning hageja eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Poolte menetluskulud jäävad
27.02.2020 määrusega andis kohus hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi ning vabastas hageja hagiavalduselt riigilõivu 300 euro tasumisest.
lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades et kompromissi sõlmimise korral pool riigilõivust tagastatakse (
lg 2 p 1), ja arvestades poolte kokkulepet, mille kohaselt nii hageja kui kostja tasuvad riigilõivust riigituludesse 75 eurot, mõistab kohus nii hagejalt kui kostjalt riigituludesse välja 75 eurot, s.o kokku 150 eurot. 2 Kohus juhib tähelepanu, et riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontodele. Kontonumbrid ja tasumise info on toodud määruse lisaks oleval makseinfo lehel.
lg 5 kohaselt peab raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt
lõikele 9 kohus märgib, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kohus annab koos kompromissi kinnitamisega ühtlasi nõusoleku eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, kuulub määrus
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.