← Eesti

1-20-1312/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1312 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mai 2020 Kriminaalasi Roman Russi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. veebruari 2020 otsus Apellant süüdistatav ja tema kaitsja Prokurör Anna-Maria Rahamägi Roman Russ Süüdistatav isikukood: 37711220301; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel vene keel; XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu
  4. augusti 2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 8-kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 5 kuu ja 10 päevani. Kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2020, alates 18.02.2020 viibib vahi all. Kaitsja Liis Suik RESOLUTSIOON
  5. Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
  6. veebruari 2020 otsus muutmata. 1
  7. Määrata Roman Russile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Liis Suik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 129,6 eurot.
  8. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Roman Russilt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohus tunnistas
  10. veebruari 2020 otsusega Roman Russi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 8-kuulise vangistuse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus R. Russile mõistetud vangistust kolmandiku võrra, st 5 kuu ja 10 päevani. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus R. Russi kahtlustatavana kinnipidamise aja tema karistusaja hulka ja märkis, et karistuse kandmise algust tuleb arvestada tema kinnipidamisest, s.o
  11. veebruarist
  12. KrMS § 275 lg 1 alusel võttis kohus R. Russi kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis R. Russilt riigi kasuks välja sundraha 438 eurot, mille süüdistatav peab tasuma 36,50 euro suuruste kuumaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsjatasu jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Maakohus mõistis R. Russi süüdi selles, et olles süstemaatiliselt vargusi toime panev isik, püüdis ta
  13. veebruaril 2020 kella 12.01 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvast X ilumaailma osakonnast varastada X AS-le kuuluva parfüümi Blue Seduction proovipudelit maksumusega 26,99 eurot. Ta võttis parfüümipudeli ning möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Turvatöötajad pidasid R. Russi kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Kohtuotsuse kohaselt tõendab varguse katset X AS avaldus, varguse katse asjaolusid turvatöötaja YY ütlused ning turvakaamera salvestis ning selle vaatluse protokoll, ning seda, et varguse katse pani toime just R. Russ, tema kinnipidamise protokoll. R. Russ väitis kahtlustatavana ütlusi andes, et ei mäleta kuriteo toimepanemist, kuna oli mitu päeva alkoholi tarvitanud. Ta ei välistanud aga, et selle teo toime pani, ning avaldas kahetsust. Maakohus asus seisukohale, et R. Russ pani talle inkrimineeritud kuriteo toime tahtlikult. R. Russ teadis, et X olev vara on tema jaoks võõras ega kuulu temale ning selle äravõtmine ja taskusse panemine ning seejärel sellega kauplusest väljumine on ebaseaduslik. Kohus leidis, et R. Russi eesmärgiks oli asja omastamine. Tõik, et R. Russ oli alkoholijoobes ja seetõttu sündmust ise ei mäleta, ei tähenda, et ta tegu tahtlikult toime poleks pannud. 2 Kohus asus seisukohale, et R. Russi tuleb karistada vangistusega. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada R. Russi rahalise karistusega. Seda põhjendas kohus sellega, et R. Russil puudub sissetulek, ning sellega, et kuriteo pani R. Russ toime vahetult pärast vanglast vabanemist. Kohus leidis, et R. Russi tuleb karistada alla sanktsiooni keskmise määra jääva vangistusega: kuritegu jäi katsestaadiumisse ja tegemist oli väheväärtusliku asjaga, mistõttu ei olnud R. Russi süü suur. Samas ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada alammäära lähedast vangistust, sest uue kuriteo pani R. Russ toime kohe pärast vanglast vabanemist. R. Russi avaldatud kahetsust ei pidanud kohus puhtsüdamlikuks. Kohus leidis, et R. Russ kaheteseb vaid vahelejäämist. R. Russ ei näe endal erilist süüd ning õigustab end sellega, et tal on alkoholisõltuvus, ta oli sõprade survel alkoholi tarvitanud ja ta poleks vargust toime pannud, kui ta oleks kaine olnud. Samuti heidab ta ette, et talle ei ole kunagi antud võimalust vangistust mitte kanda ning mõistetud vanglakaristused muutuvad üha raskemateks. Maakohtu hinnangul ei mõista R. Russ, et võimaluse vangistust vältida on ta endalt ise võtnud. Kaitsja taotlust asendada R. Russi vangistus üldkasuliku tööga kohus ei rahuldanud. Maakohus ei pidanud R. Russi tema elustiili tõttu üldkasuliku töö tegemiseks sobivaks, kuna süüdistatav tarvitab palju alkoholi. Kohus leidis, et R. Russi vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leidis, et vabaduses viibides võib R. Russ panna toime uusi kuritegusid.
  14. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid R. Russ ja tema kaitsja Liis Suik. 2.
  15. R. Russ taotleb karistuse kergendamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ta kinnitab, et tunneb toime pandud teo pärast kahetsust. Ta selgitab, et ei tahtnud parfüümi endaga kaasa võtta, vaid unustas selle tagasi panna. R. Russ väidab, et tal ei olnud vajadust parfüümi varastada, kuna tal oli taskus raha olemas ning tegemist oli eksimusega. Veel leiab R. Russ, et proovipudel ei ole müüja jaoks kaup. Pealegi on see rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Süüdistatav on seisukohal, et talle mõistetud karistus on toime pandud tegu arvestades liiga karm. R. Russ kinnitab, et ei taha varastada ja vanglas istuda, vaid tööl käia. Ta selgitab, et ta ei jõudnud veel ID-kaarti teha, et võtta end töötukassas arvele või tööle minna. 2.
  16. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  17. veebruari 2020 otsus R. Russile mõistetud karistuse osas ning asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et just üldkasulik töö aitab R. Russi puhul saavutada karistuse eesmärke kõige paremini ja suunata teda õiguskuulekale teele. Kuivõrd R. Russi vangistusi ei ole varem üldkasuliku tööga asendatud, on alusetu kohtu väide, et ta ei suudaks sellega kaasnevaid nõudeid täita. Süüdistatav on motiveeritud oma elustiili ja -korraldust igati muutma ning soovib tulevikus elata õiguskuulekalt. Kaitsja hinnangul kinnitab seda ka asjaolu, et R. Russ tunnistab oma alkoholisõltuvust ja möönab, et see on ka kuritegude toimepanemise peamine põhjus. Ta 3 soovib oma sõltuvusest vabaneda ning tal oli kindel soov pöörduda abi saamiseks Wismari Haiglasse. Üldkasuliku töö kohustusega kaasnev kriminaalhooldaja tugi on vajalik R. Russi taasühiskonnastumise protsessile ja ravi läbimisele ning ametnikul oleks võimalik teda suunata sõltlastele mõeldud programmidesse. Samuti aitaks üldkasulik töö kaasa tööharjumuse taastamisele ning R. Russil oleks tulevikus lihtsam tööturul konkureerida.
  18. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  19. märtsil 2020 kriminaalasja määruse, milles määras, et vaatab apellatsioonid läbi kirjalikus menetluses.
  20. Prokurör esitas
  21. märtsil 2020 R. Russi apellatsioonile vastuse, milles leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Prokurör leidis, et maakohus on R. Russile mõistnud sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistuse ning kohtu põhjendused selle mõistmisel on olnud piisavad, kriminaalasja on arutatud igakülgselt ja kõiki menetlusnorme järgides ning kohus on teinud õiglase ja põhjendatud otsuse. Prokuröri hinnangul vastab R. Russile mõistetud vangistuse määr süü suurusele ning on varastatud eseme väärtust ja teo katsestaadiumisse jäämist arvestades proportsionaalne.
  22. R. Russ esitas
  23. märtsil 2020 taotluse suuliseks menetluseks. Kuivõrd süüdistatava taotlus oli tähtaegne, siis tegi ringkonnakohus
  24. märtsil 2020 määruse, millega määras, et apellatsioonid vaadatakse läbi kohtuistungil
  25. mail
  26. Ringkonnakohtu istungil jäid R. Russ ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör jäi seisukoha juurde, et maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  27. Apellatsioonide argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
  28. R. Russ kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ei taotle tema õigeksmõistmist. Samas on ta väitnud apellatsioonis, et ei tahtnud parfüümi võtta. Seega süüdistatava väitel ei olnud tal võõra vallasasja omastamise eesmärki. Tõendid seda väidet ei kinnita. Oma ütlustes R. Russ seda, et ta pani parfüümi taskusse ja unustas sinna kogemata, väitnud ei ole. Ütlustes tunnistas ta, et ei mäleta juhtunut, sest oli purjus (tl. 17-18). Infot selle kohta, kuidas R. Russ parfüümi endale taskusse pani ja seejärel ilma maksmata lahkus, annavad turvakaamera salvestis ja selle vaatlusprotokoll ning turvatöötaja ütlused. Tallinna X turvakaamerate videosalvestistest nähtuvalt võtab R. Russ kell 12:00:40 kaupluse riiulilt mingi eseme, paneb selle koheselt (kell 12:00:42) taskusse ning lahkub seejärel viivitamatult (kell 12:00:46) riiuli juurest. Seejärel liigub ta väljapääsu poole ja kell 12:01:47 4 möödub turvaväravatest. St R. Russ läks kaupluseriiuli juurde, võttis parfüümi, pani selle taskusse ja kõndis seejärel kauplusest välja. Ka X tööülesandeid täitnud turvatöötaja kirjelduse kohaselt pani R. Russ parfüümi endale taskusse ja lahkus seejärel maksmata. Kui R. Russ oli turvaväravad läbinud, tulid tema juurde turvatöötajad, rääkisid temaga ning seejärel sisenesid turvatöötajad ja R. Russ taas kauplusse. Siis võttis R. Russ midagi taskust ja pani selle riiulile. See, et R. Russ pani võetud kauba kohe tasku ja lahkus kauplusest viivitamatult pärast toote võtmist, näitab et R. Russ tegutses vargust toime pannes eesmärgipäraselt, mitte ei pannud parfüümi kogemata taskusse ega unustanud selle eest maksta. Ka see, et kui turvamehed tal endaga kaasa käskisid tulla, võttis R. Russ järsku parfüümipudeli taskust ja pani kaupluseriiulile, näitab, et R. Russ teadis, et oli selle ebaseaduslikult kauplusest kaasa võtnud. Mis puutub süüdistatava väitesse, et tal ei olnud vaja parfüümi varastada, sest tal oli taskus piisavalt raha, siis isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt oli R. Russil kaasas vaid 1,41 euro väärtuses peenraha (tl. 15).
  29. R. Russi teo koosseisupärasust ega tema süü suurust ei mõjuta tema argument, et proovipudel ei ole kaup. KarS § 199 lg 2 p 9 objektiks ei ole kaup, vaid võõras vallasasi. See, et tegemist oli proovipudeliga, ei tähenda, et see ei oleks R. Russi jaoks võõras vallasasi, või seda, et sel poleks olnud X AS-i jaoks väärtust. See, et tegemist oli proovipudeliga, ei tähenda ka seda, et selle oleks võinud tasuta endale võtta – proovipudel on mõeldud kohapeal toote omadustega tutvumiseks.
  30. Nii R. Russ kui tema kaitsja taotlevad apellatsioonides maakohtu mõistetud karistuse muutmist. 10.1 R. Russ leiab, et talle mõistetud karistus on ebaproportsionaalne ja palub seda vähendada. Selleks ei näe ringkonnakohus mingit alust. Maakohus on põhjendanud, miks ta peab vajalikuks mõista R. Russile karistuse, mis jääb sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele. R. Russi apellatsioonis välja toodud asjaolusid – seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi ja parfüümi pudel tagastati kauplusele, ning seda, et varguse subjekt oli väheväärtuslik asi – on kohus arvestanud. Ka seda, et konkreetne parfüüm oli väljas mitte müügiks, vaid proovimiseks, ei pea ringkonnakohus R. Russi süüd vähendavaks. Mis puutub R. Russi väitesse, et ta väga kahetseb tehtud tegu, siis sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus seda kahetsust siiraks. Ringkonnakohtu jaoks annab selliseks järelduseks põhjust asjaolu, et R. Russi apellatsioonis esitatud väited selle kohta, kuidas parfüümipudel tema taskusse sattus ja miks ta sellega kauplusest välja kõndis, ei lähe üldse kokku kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kui isiku kirjeldus toimepandud teost nii teravalt erineb, ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida sellest, et isik kahetseb seda tegu, milles ta kohtu hinnangul süüdi on. 10.2 Mõlemad apellandid taotlevad ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub ka seda taotlust puudutavas osas maakohtu seisukohtadega ega pea R. Russi vangistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. 5 Asjaolu, et R. Russ ei ole varem üldkasulikku tööd teinud, ei muuda alusetuks maakohtu järeldust, et ta ei ole võimeline üldkasuliku töö tegemise ajal kehtivaist nõuetest kinni pidama. Selle kohta võimaldavad järeldusi teha kuriteo asjaolud ja isiku eelnev elukäik. Maakohus on leidnud, et R. Russi vangistuse üldkasuliku tööga asendamise välistab tema sõltuvusprobleem ja õigusvastase käitumise muster. Kohus märkis, et kui isik tarvitab alkoholi mitmeid päevi järjest, nii et ei mäleta pärast, kus käis ja mida tegi, ei ole mingit kindlust, et ta üldkasulikku tööd teeb ja kriminaalhooldaja kontrollile allub. Kohtukolleegium peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. R. Russ pani varguse katse toime sisuliselt nädal pärast vanglast vabanemist, oli kuriteo toimepanemise ajal joobes ning enda selgituse kohaselt juba mitu päeva alkoholi tarvitanud. See, kui kiiresti pärast vanglast vabanemist R. Russ alkoholi tarvitama hakkas ja uue kuriteo toime pani, näitab, et hoolimata tema soovist end muuta on tema tung alkoholi järele (ja sellega kaasnev uute kuritegude toimepanemise oht) suur. Seetõttu on põhjendatud maakohtu järeldus, et suure tõenäosusega ei suuda R. Russ üldkasuliku töö tingimusi täita.
  31. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud otsuse, jättes R. Russi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  32. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks apellatsiooni esitamise ja apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 129,6 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Taotluses on lähtutud kehtestatud tasumäärast ning taotlustes loetletud toiminguid ning nende ajalist mahtu peab ringkonnakohus põhjendatuteks. Seega tuleb kaitsja taotlused rahuldada. Kuna ringkonnakohus jättis kaitsja apellatsiooni rahuldamata, tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 mõista apellatsioonimenetluse kulud välja R. Russilt. Allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.