← Eesti

1-20-3203/12

Obsah (4)§ 199§ 68§ 83§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3203 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Jorma

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.

mai

  1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jorma Piibur Jorma Piibur Ik: 35909170346, EV kodanik; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; viibib vahi all Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses kuni 22.06.
  2. Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 04.04.2020 kuni 05.04.2020, 09.04.2020, 15.04.2020 kuni 16.04.2020, 22.04.2020; vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 24.04.2020 määruse alusel kuni 22.06.
  3. Varasem karistatus: 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega nr 1-14-2225

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetluses vangistusega 4 kuud,

§ 68

lg 1 alusel vangistus 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati

§ 68lg 1 ja § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 236 tundi täitmise tähtajaga 1 aasta.

Harju Maakohtu 03.03.2016 tagaseljamäärusega pöörati Jorma Piiburile mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus täitmisele. Jorma Piibur peeti 09.10.2019 kinni ning viidi karistust kandma, karistus täidetud 06.02.

  1. Süüdistatav Prokurör Anna-Maria Rahamägi Kaitsja Loobus kaitsjast RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jorma Piibur’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Jorma Piiburit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 06.02.2020, uuesti 04.04.2020 kella 14.47 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvast X võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 571 eurot ja nimelt: ühe pudeli 70cl Hennessy XO konjakit maksumusega 189 eurot, ühe pudeli 70cl Martell Cordon Bleu konjakit maksumusega 149 eurot, ühe pudeli 70cl Baron Otard XO Gold konjakit maksumusega 149 eurot ja ühe pudeli 75cl Remy Martin 1738 Royal konjakit maksumusega 84 eurot. Eeltoodud kaubaga möödus Jorma Piibur kassast ja müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Samuti tema, 09.04.2020 kella 12.02 paiku Tallinnas aadressil DDD asuvast D kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil D AS-ile kuuluvad kaupa ja nimelt ühe pudeli 35cl Martell VS konjakit maksumusega 17,59 eurot, millega möödus kassarivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Samuti tema, 15.04.2020 kella 19.59 paiku Tallinnas aadressil DDD asuvast D kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist D AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 25,62 eurot ja nimelt: kaks pakki Caesari salatit kanaga maksumusega 3,99 €/tk, s.o kogumaksumusega 7,98 eurot, kolm Emma kohukest maksumusega 0,34 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 1,02 eurot, neli Emma karamellikohukest maksumusega 0,34 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 1,36 eurot, ühe paki Hollandi leibjuustu maksumusega 2,59 eurot, ühe paki BBQ suitsufileesinki maksumusega 2,50 eurot, kaks vaarika toorjuusturulli maksumusega 2,96 €/tk, s.o kogumaksumusega 5,92 eurot, kaks pakki Pere hapukoort maksumusega 0,88 €/tk, s.o kogumaksumusega 1,76 eurot ja ühe paki BBQ suitsufileesinki maksumusega 2,48 eurot Eeltoodud kaubaga möödus Jorma Piibur kassast ja müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Samuti tema, 22.04.2020 kella 14.20 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvast X kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt ühe pudeli 50cl Nikka Whisky From The Barrel viskit maksumusega 49,90 eurot, millega möödus kassast ja müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Seega pani Jorma Piibur oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2

  1. Harju Maakohtu 27.05.
  2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Jorma Piibur süüdi

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Jorma Piiburile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 04.04.2020 kuni 05.04.2020, 09.04.2020, 15.04.2020 kuni 16.04.2020, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning loeti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, millise karistuse kandmist arvestatakse alates Jorma Piiburi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.04.2020. Jorma Piiburilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Jorma Piiburi 22.04.2020 kinnipidamisel kaasas olnud spordikotist leitud kolm fooliumiga vooderdatud paberikotti, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas (akt 20ATH02049, tl 102), konfiskeeriti

§ 83lg 1 alusel ja määrati hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. ESITATUD APELLATSIOON

  1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsuse üksnes temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav sisuliselt heidab apellatsioonis ette, et peale vanglast vabanemist ei ole tal elukohta, seega ei jäetud talle valikuid, mistõttu ellujäämiseks on ta valinud vargusi. Süüdistatav avaldab, et kui soovitakse, et ta jätkab varguste toimepanemisega ka peale karistuse kandmist, siis maakohtu poolt mõistetud karistus tuleb jõusse jätta. Teine võimalus on temale mõistetud karistus kergendada, piirdudes ärakantud vangistusega, ning anda temale võimalus proovida siiani proovimata jäänud võimalusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. 3
  4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis on antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega Jorma Piiburi süü suurust ning kergendava asjaoluna süü kahetsust. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavale mitme varguse katse toimepanemise eest on mõistetud niigi leebe karistus, seega süüdistatava apellatsiooni rahuldamine, mõistetud karistuse osas maakohtu otsuse tühistamine ning muutmine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.