Obsah (6)

§ 645§ 429§ 613§ 442§ 168§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-134111

) § 631 lg 4 ei anna võimalust tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, siis võis sellest sõltuda asja lahendus. Hagita menetluses on kohtul kõrgendatud kontroll asja üle. Kohus ei kontrollinud kinnisomandi tekkimise aega, mille tagajärjel on eksitud kohaldatavas õiguses; 3 2) kohaldas kohus vale materiaalõiguse normi. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kostja soetas Hariduse 6-78 korteriomandi kohtutäitur Andrei Kreki poolt täiteasjas nr 066/2013/2463 läbiviidud enampakkumisel ning sai vastavalt kinnistusraamatule korteriomanikuks ja korteriühistu liikmeks 02.01.

1. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 43 lg-te 1 ja 2 järgi ei vastuta omandaja korteriomandi omandamisel täitemenetluses varasemate kohustuste eest. Seda on kinnitanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16 (p 15); 3) puudub kostjal võlgnevus ka perioodist, millal kostja oli korteri omanik, s.o 02.01.2018 kuni 17.09.
2. 10.09.2019 tasus Darja Litvinova korteriühistule 1400 eurot perioodi 02.01.2018 kuni 31.08.2019 majandamiskulude katteks. Summa oli korteriühistuga kooskõlastatud; 4) on kohus jätnud otsuse põhjendamata, rikkudes oluliselt menetlusõiguse norme. Otsuses puudub loogiline mõttekäik ja summade, sh viivise arvestuse kontroll; 5) ei ole korteriühistu nõude koosseisu tõendanud. 18.04.2019 seisukohas viitab hageja 07.06.2011 üldkoosoleku otsusele, kuid kõnealuse koosoleku protokollis nimetatud tariif on seotud remonditasuga. Arusaamatuks jääb ka, miks eristab korteriühistu soojusenergiaga seotud kulusid, mis on küttekoefitsiendid ja mis alusel võib juhatus neid muuta. Kõik tariifid (nt vesi, prügivedu) on tõendamata. Ei ole arusaadav, mis on vee abonenditasu; 6) vaidles kostja vastu kogu nõudele, sh viivisele. Nii viivise tabelites kui korteriühistu dokumentides puuduvad viivise arvestused. Kuna kostja ei pea tasuma endise omaniku võlga, siis ei pea ta maksma ka sellega kaasnevat viivist. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine. Korteriühistu ei ole kajastanud arvetes kostjale endise omaniku võlgnevust ega viivist. Selles osas on viivisenõue hea usu põhimõtte vastane. Kuna kostja sai korteri omanikuks 02.01.2018, siis eelneval perioodil ei saanud ta arvete tasumisega viivituses olla. Kostjale võib viivist arvutada alates 02.01.2018 ning ainult konkreetselt temale esitatud arvete eest, kui ta viivitas nende tasumisega. Juhul kui kostjal lasub kohustus tasuda endise omaniku võlg, taotleb kostja viivise vähendamist 466,13 euro, s.o endise omaniku võlgnevusest arvestatud viivise summa võrra; 7) palub kostja lisada asja materjalidele 20.12.2017 vara enampakkumise akti täiteasjas nr 066/2013/2463 ja 10.09.2018 maksekorralduse.
3. Korteriühistu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastustaja palub jätta rahuldamata ka apellandi taotlus võtta asja juurde täiendavad tõendid. Vastuväidete kohaselt: 1) koosnes hagis nõutud põhivõlgnevus kahest osast, s.o põhivõlgnevus 2609,99 eurot, mis tekkis perioodil 01.01.2015 kuni 01.01.2018 korteriomandi endisel omanikul, ja põhivõlgnevus 818,14 eurot, mis tekkis perioodil 02.01.2018 kuni 31.01.2019, kui korteriomanikuks oli kostja. Põhivõlgnevuse esimeselt osalt on viivist arvestatud 466,13 eurot ja teiselt osalt 7,56 eurot. 10.09.2019, s.o pärast kohtumenetluse alustamist laekunud 1400 euroga kustutati kostja võlgnevust perioodil 02.01.2018 kuni 31.08.
4. Hagis nõutud võlast on tasutud 825,70 eurot (põhiosa 818,14 eurot + viivis 7,56 eurot). Kuna kostja on pärast menetluse alustamist rahuldanud hageja nõude osaliselt, loobub hageja nõudest suuruses 825,70 eurot. Nõude suuruseks jääb 3076,12 eurot (3901,82 – 825,70), sh põhiosa 2609,99 eurot ja viivis 466,13 eurot, ning viivis alates 01.02.2019 kuni põhinõude (2609,99 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 2) kuulub kohaldamisele korteriomandi omandamise momendil (s.o tehingu tegemisel) kehtiv seadus. Kohtutäituri A. Kreki korraldatud enampakkumine algas 13.12.2017 kell 10.00 ja lõppes 20.12.2017 kell 10.
5. Vara enampakkumise akt koostati 20.12.2017 ning esitati kinnistusosakonnale 22.12.
6. Kostja seaduslik esindaja Tamara Nikolajeva on 12.12.2017 4 kell 10.52 kinnitanud, et on teadlik asjaolust, et kinnisasja alghinnale lisandub korteriühistu võlg. Kostja tegi enampakkumisel pakkumise 19.12.2017 kell 09.
7. Seega on kostjal KÜS § 7 lg 3 alusel kohustus tasuda korteriomandi eelmise omaniku võlgnevus; 3) on apellatsioonkaebuses (p-d 17–24) esitatud uusi vastuväiteid hagile, mis ei ole lubatud. Nt ei esitanud kostja maakohtus vastuväiteid viivise osas. Viivise arvestamine on põhjendatud ja viivise arvestused on esitatud koos hagiga. Hageja ei pea neile väidetele vastama ning hagi täiendavalt põhjendama/tõendama. Hageja palub jätta kostja uued väited tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Vastuses apellatsioonkaebusele teatas hageja, et ta loobub nõudest, mis on tekkinud alates 02.01.2018 kokku summas 825,70 eurot (sh põhinõue 818,14 eurot ja viivis 7,56 eurot). Nõudest osalist loobumist põhjendas hageja sellega, et menetluse kestel 10.09.2019 on kostja tasunud vastustajale 1400 eurot ja märkinud maksekorralduse selgitusse „võlg perioodi 02.01.2018-31.08.2019 eest.“ Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud muu hulgas sellele, et tal puudub võlgnevus hageja ees perioodi 02.01.2018-31.08.2019 eest, kuna kostja on 10.09.2019 tasunud hagejale 1400 eurot. Hageja esindajale hageja tasumisest ei teavitanud, mistõttu ei saanud esindaja sellest maakohut teavitada. Ringkonnakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta.

§ 645lg 1 kohaselt on hagist loobumine võimalik ka apellatsioonimenetluses.

Asjas puuduvad

§ 429lg-s 4 sätestatud alused loobumist mitte vastu võtta.

Seetõttu tuleb menetlus 825,70 euro osas lõpetada. Kuna menetlusosalisi esindavad advokaadid, puudub kohtul vajadus selgitada pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles kostjalt mõisteti välja võlgnevus alates 02.01.2018 kokku summas 825,70 eurot (sh põhivõlg 818,14 eurot ja viivis 7,56 eurot).

1. Hageja lõplikuks nõudeks (vt vastus apellatsioonkaebusele) jäi põhivõlgnevus kuni 01.01.2018 2609,99 eurot ja viivis 466,13 eurot. Hagiavaldusele lisatud kliendikaardist nähtub, et põhivõlgnevuse suuruseks oli 31.12.2017 seisuga 2607,07 eurot ja viivise suuruseks 31.12.2017 seisuga 260,10 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmisel lähtuda nimetatud võlgnevuse summadest. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastutab võlgnevuse eest, mis on tekkinud kuni 01.01.
2. 7.
3. Iseenesest õige on see apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et antud vaidlus tulnuks lahendada hagita menetluse sätete järgi (

§ 613

). Samas ei anna üksnes menetlusviisi ebaõige valik alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Oluline on, et kõik asjas tähtsust omavad asjaolud saaksid välja selgitatud. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ning võtab asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud 20.12.2017 vara enampakkumise akti ja 10.09.2019 maksekorralduse. Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt ei vaielnud ka hageja sellele taotlusele vastu. 7.

1. Kostja omandas Jõhvis Hariduse 6-78 korteriomandi 20.12.2017 enampakkumise akti alusel. Enampakkumise aktis on viitega TMS §-le 156 selgitatud, et omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Sellest järelduvalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja sai korteriomandi omanikuks mitte 02.01.2018 kinnistusraamatu kande tegemisel, vaid 22.12.
2. Samas ei anna maakohtu nimetatud ebaõige seisukoht alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5 TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja-kohustused tekkivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja-kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kostja omandas korteriomandi 20.12.2017 enampakkumise akti alusel ning enampakkumise akti lisa 1 kohaselt on kostja 12.12.2017 kinnitanud, et ta on tutvunud enampakkumist reguleerivate õigusnormidega ja on teadlik, et alghinnale lisandub korteriühistu võlg. Seega oli enampakkumisel toimunud müügilepingu tingimuseks korteriühistule võla tasumine. Kuna võla maksmise kohustuse ja omandi tekkimise aluseks oli 20.12.2017 enampakkumise akt, siis tuleb asja lahendamisel kohaldada 2017 kehtinud KÜS § 7 lg-t
3. Ainuüksi see, et kanne kinnistusraamatusse tehti 02.01.2018, ei anna alust kohaldada alates 01.01.2018 kehtivat KrtS § 43 lg-t
4. Kostja sellekohane seisukoht ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et enampakkumise akti lisas nr 1 märgitud võlg sisaldab endas nii põhivõlga kui viivist. Arusaamatu on siinkohal kostja väide, et kuna tema ei ole viivitanud maksete viivitamisega, siis ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas temalt viivise nõudmine. Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomand ostetakse kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel koos võlgnevusega, siis on selge, et uut omanikku ei saa seostada põhjustega, miks eelmise omaniku poolt võlgnevus tekkis. Põhjendamatu on ka kostja alternatiivne taotlus vähendada väljamõistetavat viivist täies ulatuses. 7.
5. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu otsus kostjalt majandamiskulude väljamõistmisel ei vasta

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 13.03.2019 menetlusdokumendis vastuväite, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10). Kostja vastuväite alusel esitas hageja koos 18.04.2019 menetlusdokumendiga tõendid võlgnevuse kujunemise kohta ning 18.11.2019 menetlusdokumendis kostja võlgnevuse kujunemisele ja tõendatusele enam vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust tõendanud kooskõlas Riigikohtu 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas antud juhistega. Hageja esitatud tõenditest on nähtav, kui palju on korteriühistu tasunud erinevatele teenuseosutajatele, kuidas on summad jagatud korteriomanike vahel, samuti kulude tariifid, milliseid korteriomanikud peavad tasuma. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses väidetu, et erinevate kulude suurusi tõendavad üksnes korteriomanikele saadetud arved. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja peamine vastuväide siiski see, et ta ei ole kohustatud tasuma eelmise omaniku võlgnevust (vt käesoleva otsuse p 7.2). 8.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas rahuldas kostja osaliselt hageja nõude menetluse kestel 10.09.2019 ning sellest tulenevalt loobus hageja apellatsioonimenetluses põhinõudest alates 01.01.2018 summas 818,14 eurot. Seega hagist osaline loobumine ei anna alust muuta maakohtu otsust osas, millega jäeti menetluskulud maakohtus kostja kanda. Samuti ei tingi menetluskulude jaotuse muutmist see, et ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevuse katteks 31.12.2017 seisuga 2607,07 eurot, mitte 2609,09 eurot. Hageja menetluskulude suurusele ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tutvunud kostja apellatsioonkaebusega ja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ning sellest tulenevalt moodistavad hageja 6 õigusabikulud kolme tunni eest kokku 360 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 360 eurot on vajalikud ja põhjendatud

§ 175lg 1 mõttes ning need tuleb kostjalt välja mõista.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja