1-18-10496 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril Kriminaalasja number 1-18-10496 /nr. 15730000528 / Kohtukoosseis Kohtuni

§ 209

lg 2 p 3, 4, § 372 lg 2 p 3, § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Andrei Voronin, Ilona Litvinova Kaitsja vandeadvokaat Gerly Kask (kokkuleppel) 2019.a. Tallinn SÜÜDISTATAV: Kirill Tripolski –isikukood 37912042265, elukoht xxx, kodakondsus- x kodanik,haridus-xxx,emakeel- xxx keel. Ei tööta. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.TõK.dit ei kohaldatud. RESOLUTSIOON Mõista Kirill Tripolski süüdi

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi ning karistada teda 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega. Mõista Kirill Tripolski süüdi

§ 372lg.2 p.3 järgi ning karistada teda 1(ühe) aastase vangistusega.

Mõista Kirill Tripolski süüdi

§ 384

lg.1- § 22 lg.3 järgi ning karistada teda 1(ühe) aastase vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel üksikaristustest raskeima suurendamise teel mõista Kirill Tripolskile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg.1, lg.3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Kirill Tripolsi 4(nelja) aasta ja 6(kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 03.12.2019.a. Asitõendid • • USB -andmekandjad ja CD-plaadid jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; käekirjalise tekstiga VARUL blanketid (plomm nr W032736); dokument nimetusega „Laenuleping nr 03.02.2015" (plomm nr W032771); dokument nimetusega „Skrill" pangakaardi PIN koodiga; paberkaust „Danske Bank" kontokaardiga, mille sees on dokumendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kirill Tripolskilt KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista kannatanul Danske Bank A/S-l tekkinud menetluskulud summas 7408, 40 € (seitse tuhat nelisada kaheksa eurot ja 40 senti) . Mõista Kirill Tripolskilt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p. 9 ja § 180 lg.1alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 810 € (kaheksasada kümme eurot) riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu summas 810 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 67,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE87330-0333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest .Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 03. detsembril 2019.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 17. detsembril 2019.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kirill Tripolskile on esitatud süüdistus kelmuses, tegevusloata ja keelatud majandustegevuses ning maksejõuetuse põhjustamises kaasaaitajana. Kelmuses süüdistatakse Kirill Tripolskit

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi selles, et Kirill Tripolski oli alates 16.01.2015 kuni 13.02.2015 X OÜ (registrikood xxx, ajavahemikul 16.01.2015 – 29.06.2015 ärinimi X OÜ, ajavahemikul 16.01.2015 – 02.09.2015 juriidiline aadress xxx, alates 18.03.2016 kella 13:30-st ) ainuosanik ning juhatuse ainuliige. 2 25.12.2014 pöördus Kirill Tripolski poole varasematest aegadest tuttav Ukraina elanik ja kodanik O. D. ja tegi talle „äritegevuse“ ettepaneku. O. D. „äritegevuse“ ametlik versioon seisnes selles, et „Hispaanias on olemas kompanii, mis tegeleb eliitkinnisvara väljaüürimisega“. Tegelik plaan seisnes O. D. sõnastuses selles, et vajatakse ühte (või kahte-kolme) ettevõtet minimaalse (nulli poole püüdeva) maksustamise tsoonis Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) riikides koos kontoga pangas (kus on võimalik EL-siseseid pangaülekandeid teostada võimalikult kiiresti) ja töötava POS makseterminaliga (edaspidi ka POS (Point-of-sale) terminal). POS terminal peab võimaldama makseid selliselt, et pangakaarti füüsiliselt kohal ei ole. Ametliku versiooni kohaselt maksavad kliendid deposiidile raha objekti broneerimise eest; O. D. ja Kirill Tripolski jätavad ametlikult klientide leidmise ja tasu saamise eest oma äriühingu kontole 20-25%, tegelikult aga jätavad nemad endale vaevatasu POS terminali kasutamise ja muude panga ülekannete tegemise eest. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, avas 12.02.2015 Kirill Tripolski Danske Bank A/S Eesti filiaalis (registrikood 11488826) X OÜ-le arvelduskonto nr EExxx, samuti sõlmis pangaga kontoga seotud teleteenuse lepingu. Samal päeval sõlmis Kirill Tripolski X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga kaartide teenindamise lepingu, mille lahutamatuks osaks on kaartide teenindamise lepingu tüüptingimused ja lisa 1 „Kaartide teenindamise lepingu erikokkulepped“. 13.02.2015 sõlmis Kirill Tripolski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga täiendava kokkuleppe kaartide teenindamise lepingule. Kaartide teenindamise lepingu tüüptingimuste punkti 1 kohaselt on makseterminal kaartide kui elektrooniliste maksevahendite aktsepteerimist võimaldav rahvusvahelistele standarditele vastav, Kaardikeskuses sertifitseeritud tehniline seade, mis elektrooniliselt töötleb, säilitab ja edastab kaardil olevat informatsiooni või jätab paberkandjale jäljendi kaardile pressitud andmetest. Vastavalt kaartide teenindamise lepingu tüüptingimuste punktile 3.20.

1. oli X OÜl õigus vastavalt kaardi valdaja taotlusele käsitsi sisestada tehingu andmed makseterminali, milline viis ei eelda kaardi valdaja füüsilist viibimist kauba müümise või teenuse osutamise kohal. Samuti nägi täiendava kokkuleppe kaartide teenindamise lepingule punkt 3.20.
2. ette, et juhul „Kui Kaardi Valdaja vaidlustab Tehingu ka peale Teenindajalt (X OÜ ) selgituse saamist, on Pangal (Danske Bank A/S Eesti filiaal) õigus keelduda vaidlustatud Tehingu alusel tasumisele kuuluva summa maksmisest Teenindajale või vaidlustatud Tehingu alusel tasutud summa Teenindajalt tagasi nõuda, olenemata Teenindaja selgitustest.“ Sama kokkuleppe punkti 3.20.
3. kohaselt „Teenindaja võtab enda kanda kogu võimaliku riski, mis tuleneb Tehingute käsitsi sisestamisest Lepingu punktis 3.
4. nimetatud tingimustel ja vastutab kõikide võimalike kahjude eest, mis võivad tuleneda Tehingute käsitsi sisestamisest Lepingu punktis 3.
5. nimetatud tingimustel. Tüüptingimuste punkt 3.
6. kohustas X OÜ-d teostama tehinguid vastavalt lepingule ning punkt 3.
7. kohustas X OÜ-d andma kaardi valdajale üle kauba või osutama teenust, mille eest tema on osaühingu valduses oleva makseterminali kaudu kaardiga tasunud. Tüüptingimuste punkti 3.
8. kohaselt kohustas X OÜ-d tagama nõude saamisel vajalike rahaliste vahendite olemasolu pangakontol. Tüüptingimuste punkti 4.
9. kohaselt kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaal omakorda tasuma X OÜ-le makseterminali abil tehtud tehingu summad, millest on maha arvatud komisjonitasu, 3 vastavalt 12.02.2015 lepingu lisas nr 1 kokkulepitud maksepäevadel või hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates vastava tehingu kliiringinfo laekumisest Kaardikeskusest. Nimetatud lepingu ja täiendava kokkuleppe sõlmimisel, samuti tüüptingimuste aktsepteerimisel kinnitas Kirill Tripolski X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaalile nii kirjalikult kui suuliselt, et tema juhitava osaühingu põhitegevusalaks on kinnisvara rendivahendus ning müügikoha aadressiks on xxx. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas Kirill Tripolski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, Danske Bank A/S Eesti filiaalile teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et Kirill Tripolski juhitav X OÜ tõepoolest tegeleb kinnisvara rendivahendusega ning soovib hakata osutama vastavat teenust isikutele, kes tasuvad selle eest kaardiga makseterminali vahendusel ning kellest valdav enamus küll ei viibi tasumise hetkel teenuse osutamise kohas aadressil xxx, kuid äritegevust teostatakse Eestis, peamiselt Tallinnas. Samuti olid Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajad jõudnud seisukohale, et Kirill Tripolski isikus on tegemist äriühingu juhatuse liikmega, kes jätkab äriühingu tegevuse isiklikku juhtimist vastavalt pangale esitatud äriplaanile. Danske Bank A/S Eesti filiaali poolse positiivse otsuse vastuvõtmist mõjutas muuhulgas asjaolu, et Kirill Tripolski oli pangale teadaolevalt suurettevõtte X AS-i juhatuse liige, kelle vastu oli juba varasemast ajast tekkinud pangal usaldus. Informatsiooni edastamisel varjas Kirill Tripolski Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajate eest asjaolu, et tema kavatseb koheselt pärast POS terminali saamist astuda X OÜ juhatuse koosseisust välja, samuti seda, et tema ja O. D. poolt tegelikult kokkulepitud plaan ei ole see, mida panga töötajatele esitati. Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajatele esitatud dokumentide ja kinnituste alusel andis Danske Bank A/S Eesti filiaal X OÜ-le Kirill Tripolski isikus üürile makseterminali. Alates 16.02.2015 oli makseterminal Kirill Tripolski ja O. D. valduses. Tegelikult ei pidanud X OÜ kinnisvara rendivahendust arendama ning Kirill Tripolskil ja O. D.l ei olnud algusest peale kavatsust sellist (ega mis iganes muud) teenust (ega kaupa) lubatud müügikohas pakkuda või täita sõlmitud lepingute, lisakokkulepete ja tüüptingimusi, vaid nad soovisid võimaldada kolmandatel isikutel teostada rahalisi ülekandeid läbi X OÜ Danske Bank A/S Eesti filiaali konto ilma, et kaartide valdajad andnuks selleks tegelikku nõusolekut. 13.02.2015 vormistasid Kirill Tripolski ja O. D. viimase X OÜ ainuosanikuks. Samal päeval vormistas O. D. ainuosaniku otsuse, millega kutsus Kirill Tripolski X OÜ juhatuse koosseisust tagasi ning määras teda menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks, ühtlasi valis ennast X OÜ juhatuse ainuliikmeks. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 12.02.2015 ja mitte hiljem kui 08.10.2015, said Kirill Tripolski ja O. D. kohtueelse menetluse käigus tuvastamata füüsilistelt isikutelt Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate pangakaartide andmed, millised võimaldasid Kirill Tripolskil ja O. D.l teha tehinguid nende kasutuses oleva makseterminali abil. Nimelt sisestasid Kirill Tripolski ja O. D., tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, neile teatavaks saanud Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate pangakaartide andmeid makseterminaali, millega tekitasid Danske Bank A/S Eesti filiaalile näilikku muljet, nagu oleks kaartide valdajad sõlminud X OÜ-ga tehingud, mille tulemusena said kaubad ja/või teenused ning tasusid osaühingule antud kaupade ja/või teenuste eest pangakaardi vahendusel. 4 Tegelikkuses X OÜ kaartide valdajatele kaupu ega teenuseid ei müünud, kaartide valdajad X OÜ-ga tehinguid ei sõlminud ning kaupu ega teenuseid ei saanud. Kirjeldatud viisil Kirill Tripolski ja O. D. poolt makseterminali abil autoriseeritud näilike tehingute kogusumma moodustas vähemalt 479 617,78 eurot. Eksimusse sattunud Danske Bank A/S Eesti filiaal kandis makseterminali abil tehtud näilike tehingute kogusumma 479 617,78 eurot X OÜ arvelduskontole, kust Kirill Tripolski ja O. D. kandsid selle raha edasi kolmandate ettevõtete pangakontodele. Kuivõrd kaartide valdajad vaidlustasid nimetatud näilikud tehingud ning nõudsid raha tagastamist, siis maksis Danske Bank A/S Eesti filiaal selle summa kaartide valdajatele tagasi. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas Kirill Tripolski koos O. D.ga Danske Bank A/S Eesti filiaalile varalise kahju summas 479 617,78 eurot. Seega pani Kirill Tripolski toime grupi poolt teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tegevusloata ja keelatud majandustegevuses süüdistatakse Kirill Tripolskit

§ 372

lg 2 p 3 järgi selles, et Kirill Tripolski oli alates 16.01.2015 kuni 13.02.2015 X OÜ (registrikood xxx, ajavahemikul 16.01.2015 – 29.06.2015 ärinimi X OÜ, ajavahemikul 16.01.2015 – 02.09.2015 juriidiline aadress xxx, alates 18.03.2016 kella 13:30-st ) ainuosanik ning juhatuse ainuliige, alates 13.02.2015 menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik. O. D. (xxx Vabariigi isikukood xxx, xxxVabariigi isikukood xxx) on alates 13.02.2015 X OÜ ainuosanik ning juhatuse ainuliige. Äriregistri andmete kohaselt oli X OÜ tegevusalaks

1. aastal enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Tegelikkuses ei tegelenud osaühing, samuti Kirill Tripolski ega O. D. füüsiliste isikutena
2. aastal ega hilisemalt enda või renditud kinnisvara üürileandmise ja käitusega. Kirill Tripolski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, leppis 2015.aasta veebruaris kohtueelse menetluse käigus tuvastamata füüsiliste isikutega (edaspidi tuvastamata isikud), kes tegutsesid reaalselt mitteeksisteerivate ja/või tegelikult teenust mitteosutatavate firmade xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx nimel, kokku selles, et X OÜ nimele avatakse krediidiasutuses konto ning sõlmitakse makseterminali (edaspidi ka POS terminal) üürileping. See võimaldab tuvastamata isikutel võtta krediitkaartide valdajate (edaspidi ka kaartide valdajad) krediitkaartidega seotud pangakontodelt raha ning suunata seda X OÜ pangakonto kaudu edasi. Kokkuleppe kohaselt pidi X OÜ pangakontole osutatud teenuse eest tasuna jääma 20% kogu ülekantavast rahast. Mainitud kokkuleppe elluviimiseks avas 12.02.2015 Kirill Tripolski Danske Bank A/S Eesti filiaalis (registrikood 11488826) X OÜ nimele arvelduskonto nr EExxx, samuti sõlmis Danske Bank A/S Eesti filiaaliga kontoga seotud teleteenuse lepingu. Samal päeval sõlmis Kirill Tripolski X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga kaartide teenindamise lepingu, mille lahutamatuks osaks on kaartide teenindamise lepingu tüüptingimused ja lisa 1 „Kaartide teenindamise lepingu erikokkulepped“. 13.02.2015 sõlmis Kirill Tripolski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga täiendava 5 kokkuleppe kaartide teenindamise lepingule. Nende dokumentide alusel andis Danske Bank A/S Eesti filiaal X OÜ-le Kirill Tripolski isikus üürile POS terminali. Alates 16.02.2015 oli POS terminal Kirill Tripolski ja O. D. valduses ja kasutuses. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 12.02.2015 ja mitte hiljem kui 27.08.2015, said Kirill Tripolski ja O. D. tuvastamata isikutelt saavutatud kokkuleppe alusel Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate krediitkaartide andmeid koos tehingute summadega ning sisestasid nende kasutuses olevasse POS terminali. Selliselt debiteerisid Kirill Tripolski ja O. D. kaartide valdajate pangakontosid, mille tulemusena laekus raha X OÜ arvelduskontole nr EExxx järgmiselt: XXX Peale raha laekumist X OÜ arvelduskontole kandsid Kirill Tripolski ja O. D. selle edasi erinevatele äriühingutele järgmiselt: XXX Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 709 lg 4 kohaselt on maksekonto makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto. Vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 3 lg 1 p 6 on üheks makseteenuse liigiks rahasiire. MERAS § 3 lg 3 kohaselt on rahasiirdega tegemist makseteenuse puhul, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma maksja või saaja nimel maksekontot avamata. MERAS § 3 lg 6 p 1 sätestab, et makseteenuseid võivad muu hulgas osutada makseasutused. MERAS § 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Ülaltoodust tulenevalt oli Kirill Tripolski ja O. D. püsivaks tegevuseks 17.02.2015 – 03.09.2015 makseteenuse osutamine. Eelpool kirjeldatud viisil osutasid Kirill Tripolski ja O. D. makseteenust MERAS § 3 lg 1 p 6 ja § 3 lg 3 mõttes, nimelt rahasiiret. Krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 4 kohaselt on makseteenuste osutamine MERAS tähenduses käsitletav finantsteenusena. Seega osutasid Kirill Tripolski ja O. D. finantsteenust. Makseteenuse osutamine on vastavalt MERAS § 14 lg 1 lubatud äriühingul, kellel on selleks vastav tegevusluba, mille, tulenevalt MERAS § 14 lg 3, väljastab Finantsinspektsioon. Kirill Tripolski ega O. D. ei ole makseasutusena ega füüsiliste isikutena tegutsemise tegevusluba Finantsinspektsioonilt taotlenud ega kunagi saanud. Seega Kirill Tripolski, tegutsedes finantsteenusega seotud valdkonnas nõutavat tegevusluba omamata, pani toime

§ 372lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksejõuetuse põhjustamises kaasaaitajana süüdistatakse Kirill Tripolskit

§ 384

lg 1- § 22 lg 3 järgi selles, et Kirill Tripolski oli alates 16.01.2015 kuni 13.02.2015 X OÜ (registrikood xxx, ajavahemikul 16.01.2015 – 29.06.2015 ärinimi X OÜ, ajavahemikul 16.01.2015 – 02.09.2015 juriidiline aadress xxx, alates 18.03.2016 kella 13:30-st ) ainuosanik ning juhatuse ainuliige, alates 13.02.2015 menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, avas 12.02.2015 Kirill Tripolski Danske Bank A/S Eesti filiaalis (registrikood 11488826) X OÜ-le arvelduskonto nr EExxx, samuti sõlmis 6 pangaga kontoga seotud teleteenuse lepingu. Samal päeval sõlmis Kirill Tripolski X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga kaartide teenindamise lepingu, mille lahutamatuks osaks on kaartide teenindamise lepingu tüüptingimused ja lisa 1 „Kaartide teenindamise lepingu erikokkulepped“. 13.02.2015 sõlmis Kirill Tripolski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga täiendava kokkuleppe kaartide teenindamise lepingule. Nende dokumentide alusel andis Danske Bank A/S Eesti filiaal X OÜle Kirill Tripolski isikus üürile POS terminali. Alates 16.02.2015 oli POS terminal Kirill Tripolski ja O. D. valduses. 13.02.2015 vormistasid Kirill Tripolski ja O. D. viimase X OÜ ainuosanikuks. Samal päeval vormistas O. D. ainuosaniku otsuse, millega kutsus Kirill Tripolski X OÜ juhatuse koosseisust tagasi ning määras teda menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks, ühtlasi valis ennast X OÜ juhatuse ainuliikmeks. Juhatuse liikme staatusest ja X OÜ ning Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel 12.02.2015 sõlmitud kaartide teenindamise lepingust, selle lahutamatuks osaks olevatest kaartide teenindamise lepingu tüüptingimustest ja lisast 1 „Kaartide teenindamise lepingu erikokkulepped“, samuti 13.02.2015 sõlmitud täiendavast kokkuleppest kaartide teenindamise lepingule tulenevalt pidi O. D. tagama tema juhitud äriühingu maksevõimelisust vähemalt POS terminali kasutamisest tulenevate kohustuste täitmiseks, kindlustades kaardimaksete laekumiseks ettenähtud X OÜ arvelduskonto nr EExxx piisavat krediteerimist. Nimelt nägi täiendava kokkuleppe kaartide teenindamise lepingule punkt 3.20.

1. ette, et juhul „Kui Kaardi Valdaja vaidlustab Tehingu ka peale Teenindajalt (X OÜ ) selgituse saamist, on Pangal (Danske Bank A/S Eesti filiaal) õigus keelduda vaidlustatud Tehingu alusel tasumisele kuuluva summa maksmisest Teenindajale või vaidlustatud Tehingu alusel tasutud summa Teenindajalt tagasi nõuda, olenemata Teenindaja selgitustest.“ Sama kokkuleppe punkti 3.20.
2. kohaselt „Teenindaja võtab enda kanda kogu võimaliku riski, mis tuleneb Tehingute käsitsi sisestamisest Lepingu punktis 3.
3. nimetatud tingimustel ja vastutab kõikide võimalike kahjude eest, mis võivad tuleneda Tehingute käsitsi sisestamisest Lepingu punktis 3.
4. nimetatud tingimustel.“ Samuti tüüptingimuste punkti 3.
5. kohaselt kohustas X OÜ-d tagama nõude saamisel vajalike rahaliste vahendite olemasolu pangakontol. Ent O. D. rikkus tahtlikult äriühingu varalisi huvisid, kandes X OÜ arvelduskontole ise ja korraldades Kirill Tripolski kaasaaitamisel osaühingu kontole raha kandmist POS terminali abil ning seejärel korraldades selle edasikandmist välismaistele äriühingutele selliselt, et osaühingul ei jäänud ega võinud jääda piisavalt rahalisi vahendeid tekkinud kohustuste täitmiseks. Nimelt, debiteerisid Kirill Tripolski ja O. D. ajavahemikul 17.02.2015 – 27.08.2015 nende kasutuses oleva POS terminali abil Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate krediitkaartidega seotud pangakontosid, mille tulemusena laekus X OÜ arvelduskontole nr EExxx kokku 1 576 295,51 eurot. Seejärel kandis Danske Bank A/S Eesti filiaalis Euro X OÜ arvelduskonto käsutamise õigust omanud Kirill Tripolski kooskõlastatult O. D.ga
6. veebruarist
7. septembrini 2015.a X OÜ POS terminali abil sooritatud tehingutest laekunud raha edasi erinevatele välismaistele äriühingutele. Kokku kanti maksetest saadud rahast A. LTD-le 1 010 393,96 eurot, UAB B-ile 110 621 eurot, M.J.L. S.L.-le 83 255,94 eurot, N. B. LPP le 27 539 eurot, B. T. LLP-le 46 850 eurot ja Z. B. and C. LTD-le 17 346 eurot. Seega kanti erinevatele välismaal registreeritud äriühingutele X OÜ arvelduskontolt nr EExxx kokku 1 296 101 eurot. 7 Kirill Tripolski, kes omas juurdepääsu X OÜ pangakontole ja tegutses O. D.ga kooskõlastatult ja omavaheliste kokkulepete raames, kandis enamuse raha isiklikult välja. Kirill Tripolski ja O. D. olid võrdsel määral teadlikud sellest, et krediitkaartide andmed laekuvad neile isikutelt, kes ei osale reaalsetes tehingutes, vaid on isikuteks, kes on nõndanimetatud „cold callers“ ehk need, kes pakuvad turule olemata teenust eesmärgiga luua näilisust, et tegemist on reaalse tehingu pakkumisega, ning saada „eelläbirääkimiste käigus“ kaartide omanikelt andmed, millised võimaldavad sooritada justkui heakskiidetud tehingu tulemina raha ülekandeid. Seega olid Kirill Tripolski ja O. D. võrdsel määral teadlikud sellest, et raha edasikandmisega teevad nemad võimatuks mis tahes X OÜ vastu suunatud varaliste nõuete täitmise ning suhtusid sellesse pooldavalt. Seaduse alusel vastutab äriühingu maksejõuetuse kohustusevastase tekitamise eest reeglina juhatuse liige ning teatud juhtudel ka osanik. O. D. jättis täitmata juhatuse liikmelt äriühingu suhtes nõutava majanduslikult otstarbekaima tegutsemise kohustuse ning kohustuse olla tema poolt juhitavale äriühingule lojaalne ja täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustades sellega X OÜ maksevõimet ning võimet rahuldada äriühingu võlausaldajate nõudeid. Sellega rikkus ta äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg 1 ja lg 4, TsÜS § 35 sätteid. Lisaks vastutab O. D. ÄS § 188 lg 1 alusel kui äriühingu osanik, kes tekitas süüliselt osaühingule ja kolmandatele isikutele kahju. Kirill Tripolski omas X OÜ-s nii õiguslikku staatust (menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik) kui faktilist positsiooni, mis väljendus praktiliselt kogu ettevõtte sisulise tegevuse kontrollimises ning korraldamises, ja seda eelkõige Eesti territooriumil, ning ameti- ja finantsasutustega suhtlemisel. Kirill Tripolski tagasikutsumine X OÜ juhatuse liikme ametist oli tingitud eranditult tema soovist kaugeneda võimalikust juriidilisest vastutusest X OÜ tegevusega seoses. Tema oli O. D.ga kõrvuti võrdväärne kasusaaja ning võis mõjutada kõiki osaühingu sees vastuvõetavaid otsustusi. Kirill Tripolski faktilise lubamise osaühingu tegevjuhi positsiooni ja pankrotimenetluses sõnaselgelt väljendatud kirjaliku avalduse kaudu tunnistas O. D. Kirill Tripolski suhtes nii viimase staatust äriühingu esindajana praktiliselt piiramatu (üld-) volituse piires kui kogu tegevuse eelnevat kooskõlastamist. Nendel asjaoludel oli Kirill Tripolski O. D. kõrval äriühingu faktiline J. (juhatuse variliige) ning ühtlasi isik, kes kannab muuhulgas vastutust osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu ÄS § 1671 lg 1 ja 3 alusel. Nimelt nõustus Kirill Tripolski ühise plaani realiseerimiseks registreerima Eestis äriühingu ning hankima sellele POS terminali, samuti valmistas kaarditehingute kiireks töötlemiseks interneti lahenduse ehk infovahetuse portaali, samuti nõustus varjama kolmandate isikute, eelkõige Danske Bank A/S Eesti filiaali esindajate, eest osaühingu toimimise tegelikku skeemi, tagades ühtlasi valeandmeid sisalduva informatsiooni Danske Bank A/S Eesti filiaalile nii suuliselt kui kirjalikult sujuvat laekumist, samuti lubas teostada ning teostaski tehinguid nii POS terminali kaudu kui pangakontol. Nimetatud tahteavalduste ja toimingutega tekitas Kirill Tripolski O. D.s veendumust, et äriühingu vahendusel seadusevastases tegevuses osalemine on neile mõlemale varaliselt kasulik ning ei too kaasa negatiivseid tagajärgi ehk süvendas O. D. tahtlust tegutseda seadusevastaselt, sealhulgas viia kogu likviidne vara – raha äriühingust välja, rikkudes sellega juhatuse liikme kohustusi äriühingu ja äriühingu kaudu kolmandate isikute ees. 8 Kirill Tripolski oli teadlik, et X OÜ raha ilma majandusliku eesmärgita kolmandatele isikutele väljakantimisega rikub O. D. oma juhatuse liikme kohustusi ning seeläbi rikutakse ühtlasi ka kolmandate isikute huvisid. Selliselt kanti Kirill Tripolski kaasaaitamisel põhjendamatult välja juriidilisest isikust võlgniku X OÜ vara, s.o kahjustati teadvalt kohustustevastaselt võlgniku varalist seisundit, millega põhjustati võlgniku maksejõuetus. O. D. ja Kirill Tripolski tegevuse tulemusena kuulutas 18.03.2016.a Harju Maakohtus määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1669 X OÜ pankroti. Ülalkirjeldatud tegevusega osutas Kirrll Tripolski tahtlikult O. D. tahtlikule õigusvastasele teole ainelist kaasabi, mis väljendus kuriteo toimepanemise vahendi – tegutseva äriühingu ja sellega seonduvate õiguste ja võimaluste, sealhulgas POS-terminali – O. D. käsutusse andmises. Peale selle, Kirill Tripolski andis endale kuuluva X OÜ osa võõrandamisega üle äriühingu O. D.le, kuid käitus niiviisi, et Danske Bank A/S Eesti filiaal oli enamuse osaühingu tegutsemise ajast veendunud, et Kirill Tripolskil on osaühingu suhtes piisav kontroll. Sellisel viisil lubas Kirill Tripolski O. D.l eelnevalt kavandatavaid süütegusid varjata. Samuti esines tema suhetes Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajatega X OÜ faktilise esindajana, varjates niikaua kui oli võimalik osaühingu niinimetatud „äritegevuse“ olemust, millega osutas tahtlikult O. D. tahtlikule õigusvastasele teole vaimset kaasabi. Kirill Tripolski vaimne kaasabi väljendus O. D. käitumises esineva kuriteo, mis oli suunatud X OÜ kaudu mitmete erinevate süütegude toimepanemisele, subjektiivse külje tugevdamises, ja seda nii täideviija teo ohtlikkuse hindamise ehk vahelejäämise riski (tahtluse intellektuaalne element) kui ka tagajärge suhtumise ehk kuriteo toimepanemise soovi võimendamise (tahtluse voluntatiivne element) osas. Peale selle, teostades isiklikult X OÜ arvelduskontolt raha edasikandmist sellisel määral, et osaühingul ei jäänud vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mis tõi kaasa X OÜ maksejõuetuse, osutas Kirill Tripolski tahtlikult O. D. tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi. Seega aitas Kirill Tripolski tahtlikult kaasa juriidilisest isikust võlgniku J.organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi kohustustevastasele kahjustamisele, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus, s.o pani toime

§ 384lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuvaidlustes taotles prokurör Kirill Tripolski süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi ning mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust.

Kirill Tripolski tunnistada süüdi ka

§ 372lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistada Kirill Tripolski süüdi

§ 384

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Vastavalt

§ 73

lg 1, 2, 3 määrata, et mõostetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osas 4 aastat vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Kirill Tripolski ei pane 4 (nelja) aasta ja

§ 372

lg 2 p 3 ja

§ 384lg 1 - § 22 lg 3 järgi, on rikutud süüdistatava kaitseõigust.

Nimelt on kaitsja seisukohal, et Kirill Tripolski ülekuulamisel 06.12.2016.a ja 21.12.2016.a esitati talle kahtlustus

§ 209lg 2p 3, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Mõnel muul alusel ei ole Kirill Tripolskile kahtlustust esitatud ega seda hiljem täiendatud. Kaitsjatele tutvumiseks esitatud kriminaaltoimik ja selles sisalduvas 18.05.2018 kohtueelse mnetluse kokkuvõttes oli kuriteo kvalifikatsiooniks samuti märgitud

§ 209lg 2 p 3, 4.

Süüdistusaktis on väljutud esitatud kahtlustuse piiridest, mis on oluline rikkumine süüdistatava kaitseõiguse tagamisel. Nimelt KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval kahtlustatava õigused ja kohustused. KrMS § 34 lg 1 p 1, 7, 8 kohaselt on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest, esitada tõendeid, esitada taotlusi ja kaebusi. KrMS § 154 lg 3 p 2 kohaselt süüdistuse lõpposas märgitakse süüdistuse sisu. Kirill Tripolski ei ole saanud enda õigusi kaitsta

§ 372lg 2 ja § 384 lg 1 kvalifikatsioonide järgi esitatud süüdistuse vastu.

Kohus kaitsja väitega ei nõustu ning on seisukohal, et Kirill Tripolski kaitseõigust ei ole mingilgi viisil rikutud ja seda järgnevatel põhjustel. Tõsi, KrMS § 35 lg 2 sätestab, et süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Samuti tuleneb KrMS § 34 lg 1 p 1 mh, et kahtlustataval on õigus teada kahtlustuse sisu. Samas kahtlustuse tutvustamine tulenevalt varasest menetlusstaadiumist ei pea aga vastama süüdistusele esitatavatele nõuetele. (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. E. Kergandberg. P. Pikamäe (koost.). Tallinn: Juura 2012, § 34 komm 1.1). Kuid kohus rõhutab siinkohal aga asjaolu, et kaitseõiguse tagamise seisukohast kohtumenetluses on määrava tähtsusega süüdistusakt. Nimelt toimub KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud paragrahvi peamine eesmärk ongi tagada süüdistatava kaitseõigus, st välistada võimalus, et keegi tunnistatakse süüdi selliste faktiliste asjaolud alusel või sellise õigusliku kvalifikatsiooni järgi, mille kohta ta ei ole saanud kohtus tõhusalt esitada vastuväiteid (sh õiguslikke seisukohti) või neid vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. E. Kergandberg. P. Pikamäe (koost.). Tallinn: Juura 2012, § 268 komm 2.1). Süüdistusakti olulisim funktsioon ongi informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.2019.a otsus asjas nr 1-17-9941 p 8,

1. novembri
2. a otsust asjas nr 3-1-1-83-11, p 10). Süüdistusakt on menetlusdokument, mis käivitab kriminaalkohtumenetluse ja on kriminaalasja kohtuliku arutamise aluseks. Süüdistusakti põhifunktsiooniks on määrata kindlaks menetlusese (piiritlemisfunktsioon) ning anda süüdistatavale kaitseõiguse teostamiseks ja kohtule menetluse toimetamiseks vajalik teave konkreetse teoetteheite (teoetteheidete) ja prokuratuuri õigusliku hinnangu kohta (informatsioonifunktsioon). Kaitseõiguse tagamise seisukohalt on oluline, et süüdistataval ja tema kaitsjal peab olema võimalus esitada kohtulikul arutamisel oma seisukohad ja neid kinnitavad tõendid eranditult 10 kõigi faktiliste asjaolude kohta, mille tõendatusest süüdistatava karistusõiguslik vastutus ja selle raskus sõltub, samuti avaldada arvamust õiguse kohaldamise kõigi aspektide kohta. Kõike eelnevat on süüdistatav ja tema kaitsja ka kohtumenetluse käigus teinud. Nad on esitanud kohtumenetluse käigus omapoolseid tõendeid, taotlusi, seisukohti. Neil on olnud küllaldane võimalus oma õigusi kaitsta. KrMS § 154 määrab süüdistusaktile esitatavad sisu- ja vorminõuded. Süüdistuse enda sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Kohtu hinnangul on praeguses kriminaalasjas süüdistuse põhjal ühemõtteliselt selge ja arusaadav, millised teod Kirill Tripolskile süüks arvatud on. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et Kirill Tripolski kaitseõigust ei ole käesolevas kriminaalmenetluses rikutud. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära tunnistajate ja kannatanu esindaja ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, vaadanud videosalvestusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud. Tulenevalt KrMS § 293 lg 1, § 291 lg 1 p 2, 294 p 1 avaldab kohus prokuröri taotlusel tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses 06.12.2016.a ja 21.12.2016.a kahtlustatavana antud ütlused. Kirill Tripolski süüdistus

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi

§ 209

lg 2 p 3, 4 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt. Kirill Tripolskile on praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistus

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos O.

D.ga, registreeris äriühingu nimega X OÜ (hilisema ärinimega X OÜ, edaspidi nimetatud ka ELG), avas Danske Pank A/S Eesti filiaalis nimetatud osaühingule arvelduskonto ning sõlmis makseterminali (POS makseterminali) lepingu ja seda erikokkuleppega, et ELG-l on õigus vastavalt kaardi valdaja taotlusele käsitsi sisestada tehingu andmed makseterminali, milline viis ei eelda kaardi valdaja füüsilist viibimist kauba müümise või teenuse osutamise kohal. Selleks lõi Kirill Tripolski pangale ebaõige ettekujutuse, et Kirill Tripolski esindatav äriühing X OÜ tõepoolest omab tahtlust, on suuteline ning võimeline tagama pangaga sõlmitud lepingute ja makseterminali kasutamisest tulenevate kohustuste täitmist, mh tagama nõude saamisel piisavate/vajalike rahaliste vahendite olemasolu äriühingu pangakontol nõude saamisel. Ka kinnitas Kirill Tripolski tema poolt juhitava/esindatava osaühingu nn äriplaanina kinnisvara rendivahenduse ning müügikoha aadressiks xxx. Samuti jättis Kirill Tripolski pangale mulje, et just Kirill Tripolski on isikuks, kes jätkab äriühingu tegevuse isiklikku J.imist vastavalt pangale esitatud äriplaanile. Tegelikult puudus Kirill Tripolskil ja O. D.l kavatsus kinnisvara vahendust (või mis tahes muud) teenus (ega kaupa) lubatud müügikohas pakkuda või täita sõlmitud lepingute, lisakokkulepete tingimusi. Lisaks vormistasid Kirill Tripolski ja O. D. kohe peale pangaga makseterminali lepingu sõlmimist O. D. X OÜ ainuosanikuks, Kirill Tripolski määratud menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks. Tegelikult soovisid Kirill Tripolski ja O. D. võimaldada kolmandatel isikutel teostada rahalisi ülekandeid läbi ELG Danske Pank A/S 11 Eesti filiaali kontol ilma, et kaartide valdajad andnuks selleks tegelikku nõusolekut. Tegelikkuses X OÜ kaartide valdajatele kaupu ega teenuseid ei müünud, kaartide valdajad X OÜ-ga tehinguid ei sõlminud ning kaupu ega teenuseid ei saanud. Eksimusse sattunud Danske Bank A/S Eesti filiaal kandis makseterminali abil tehtud näilike tehingute kogusumma 479 617,78 eurot X OÜ arvelduskontole, kust Kirill Tripolski ja O. D. kandsid selle raha edasi kolmandate ettevõtete pangakontodele. Kuivõrd kaartide valdajad vaidlustasid nimetatud näilikud tehingud ning nõudsid raha tagastamist, siis maksis Danske Bank A/S Eesti filiaal selle summa kaartide valdajatele tagasi. Nimetatud tegevusega tekitas Kirill Tripolski koos O. D.ga Danske Pank A/S Eesti filiaalile varalise kahju summas 479 617,78 eurot (pangal õnnestus tagasinõuded X vahenditest rahuldada üksnes osaliselt, omavahenditest rahuldati nõuded 218 985, 79 euro ulatuses). Kelmuse süüteokoosseis

§ 209

mõttes nõuab varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Seega kujutab kelmus endast objektiivse koosseisu mõttes n-ö järgmist ahelat: pettus (

1. a)viib mingi inimese eksimusse (
2. b)ja selle eksimuse tõttu teeb see inimene mingi varakäsutuse (c), mistõttu tekib kellelgi (kas eksijal või kolmandal isikul) varaline kahju (d). Lisaks peab eeltooduga kaasas käima toimepanija eesmärk saada varalist kasu. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine on pettuslik tegu ehk petmine, teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamine (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak. P. Pikamäe (koost.). Tallinn: Juura 2015, § 209 komm 9.1). Petmine hõlmab teisele isikule valetamist. Käesoleval juhul on Kirill Tripolski poolt Danske Bank A/S-ile loodud ebaõige ettekujutuse sisuks alljärgnev: registreerides äriühingu X OÜ (hilisema ärinimega X Grupp OÜ, edaspidi nimetatud ka ELG) pöördus Danske Bank A/S-i poole makseterminali lepingu sõlmimiseks ja selle alusel makseterminali saamiseks lisatingimusega selliselt, et makseid on võimalik teostada ilma pangakaardi füüsilise kohalolekuta. Sellise lisatingimusega POS makseterminali saamiseks lõi Kirill Tripolski Danske Bank A/S-is teadvalt ebõige ettekujutuse sellest, et Kirill Tripolski juhitav X OÜ põhitegevusalaks on kinnisvara rendivahendus ning teenust osustatakse isikutele, kes tasuvad teenuse eest kaardiga makseterminali vahendusel ning kellest valdav enamus küll ei viibi tasumise hetkel teenuse osutamise kohas aadressil xxx, kuid äritegevust teostatakse siiski Eestis, peamiselt Tallinnas. Makseterminali lepingu allkirjastamisega väljendas Kirill Tripolski tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ning täita kokkulepitud viisil oma kohustused ehk siis pakkuda teenust (kinnisvara rendivahendus) vastavalt pangale esitatud ärimudelile ning tagada mh nõude saamisel vajalike rahaliste vahendite olemasolu ELG pangakontol. Samuti lõi Kirill Tripolski ebaõige ettekujutuse sellest, et just tema on ELG äriühingu juhatuse liige, kes jätkab äriühingu tegevuse isiklikku juhtimist vastavalt pangale esitatud äriplaanile. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud järgmised faktilised asjaolud: Vaidlust ei ole selles, et Kirill Tripolski oli alates 16.01.2015 kuni 13.02.2015 X OÜ (registrikood xxx, ajavahemikul 16.01.2015 – 29.06.2015 ärinimi X OÜ, ajavahemikul 16.01.2015 – 02.09.2015 juriidiline aadress xxx, alates 18.03.2016 kella 13:30-st ) ainuosanik ning juhatuse ainuliige. 13.02.2015.a sai ainuosanikuks O. D., Kirill Tripolski juhatuse liikme staatus kustutati ning Kirill Tripolskist sai dokumentide vastuvõtja Eestis. 12 Vaidlust ei ole ka selles, et 12.02.2015.a sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja X OÜ seadusliku esindajana Kirill Tripolski kaartide teenindamise lepingu. Kaartide teenindamise lepingu erikokkuleppe kohaselt määrati müügikoha aadressiks xxx, tehingu keskmiseks väärtuseks 200 eurot ning tehingute aasta käibeks 12 000 eurot. Kaartide teenindamise lepingu tüüptingimuste punkt 3.2. kohustas teenindajat, s.o X OÜ-d teostama tehinguid vastavalt lepingule ning punkt 3.19. kohustas X OÜ-d andma kaardi valdajale üle kauba või osutama teenust, mille eest tema on osaühingu valduses oleva makseterminali kaudu kaardiga tasunud. Tüüptingimuste punkti 3.12. kohaselt kohustas X OÜ-d tagama nõude saamisel vajalike rahaliste vahendite olemasolu pangakontol. Tüüptingimuste punkti 4.1. kohaselt kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaal omakorda tasuma X OÜ-le makseterminali abil tehtud tehingu summad, millest on maha arvatud komisjonitasu, vastavalt 12.02.2015 lepingu lisas nr 1 kokkulepitud maksepäevadel või hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates vastava tehingu kliiringinfo laekumisest Kaardikeskusest. Täiendav kokkulepe kaartide teenindamise lepingule sõlmiti 13.02.2015.a. Nimetatud lepingu vastastikku allkirjastamist J. A. ja Kirill Tripolski poolt kinnitasid kohtuistungil nii A. J., kui J. A.. Kirill Tripolski allkirjastamise aeg oli 13.02.2015 kell 12:56 ja 13.02.2015 kell 15:51 panga esindaja J. A. poolt (18.06.2019.a ja 02.07.2019.a. istungi protokoll). Täiendava kokkuleppega muudeti 12.02.2015.a sõlmitud lepingut ning täiendati mh punktiga 3.20.1, mille kohaselt teenindajal on õigus vastavalt kaardi valdaja taotlusele käsitsi sisestada tehingu andmed makseterminali. Punkt 3.20.4 nägi ette, et juhul kui Kaardi Valdaja vaidlustab Tehingu ka peale Teenindajalt (s.o X OÜ ) selgituse saamist, on Pangal (Danske Bank A/S Eesti filiaal) õigus keelduda vaidlustatud Tehingu alusel tasumisele kuuluva summa maksmisest Teenindajale või vaidlustatud Tehingu alusel tasutud summa Teenindajalt tagasi nõuda, olenemata Teenindaja selgitustest. Punkti 3.20.5 kohaselt võtab teenindaja enda kanda kogu võimaliku riski, mis tuleneb tehingute käsitsi sisestamisest lepingu punktis 3.20 nimetatud tingimustel ja vastutab kõikide võimalike kahjude eest, mis võivad tuleneva tehingute käsitsi sisestamisest lepingu punktis 3.20. nimetatud tingimustel. Nimetatud lepingu ja täiendava kokkuleppe sõlmimisel, samuti tüüptingimuste aktsepteerimisel kinnitas Kirill Tripolski X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaalile nii kirjalikult kui suuliselt, et tema juhitava osaühingu põhitegevusalaks on kinnisvara rendivahendus ning müügikoha aadressiks on xxx. Täiendava kokkuleppe sõlmimisel päeval, s.o 13.02.2015.a esitas notar K. Aun-Janiski avalduse äriregistrile ELG osanike koosseisu muudatuse registreerimiseks ja digitaalselt on see allkirjastatud 11:36. Kandeavaldus sisaldab ELG ainuosaniku O. D. avaldust Kirill Tripolski tagasikutsumise kohta ja Kirill Tripolski dokumentide vastuvõtjaks nimetamise kohta. Nimetatud kandeavalduse registreerimine, digitaalselt allkirjastamise kellaaeg välistab võimaluse, et K. Tripolski, kirjutades alla ELG-le siduvale lepingule ja täiendavale kokkuleppele, ei olnud informeeritud äriühingu osa müügist ja juhatuse vahetumisest, kuid hoolimata sellest ta pangale sellekohast informatsiooni ei edastanud. Tunnistaja A. J. ütluste kohaselt töötas ta 2015.a kuni tänase päevani Danske Bank AS Eesti filiaalis riskiaktivate osakonna juhatajana. Esmakordselt puutus ta ELG OÜ-ga kokku augustis 2015 siis, kui suures mahus olid tulnud kaardimaksete tagasinõuded ning tekkis oht, et ettevõte neid kaardimaksete tagasinõudeid täita ei suuda. Pangasiseste dokumendite uurimisel ja eriti pärast kohtumist Kirill Tripolskiga isiklikult oktoobrikuus tekkis selge arusaam, et makseterminali ei kasutatud nii nagu seda oli deklareeritud lepingu sõlmimisel ehk siis kaupade ja teenuste müügiks, vaid makseterminali kasutati maksevahenduse teostamiseks. Kirill 13 Tripolski poolt e-kirjades ja lepingus fikseerituna pidi olema ELG tegevuse ärisuund kinnisvara väljaüürimine, Tallinnas asuva kinnisvara väljaüürimine. Konto avamise momendil oli Kirill Tripolski M., hilisema nimega ELG ettevõtte 100% osanik ja ainuke juhatuse liige. Kirill Tripolskil oli eelnevalt juba suhe pangaga eraisikuna olemas, sest tal oli mitmeid eraisiku laene sõlmitud pangaga ning soetanud nende laenudega endale kinnisvara. Tema pöördumine panka oli igati loogiline ja mõistetav ja endale soetatud kinnisvara väljaüürimine temale kuuluva äriühingu kaudu igatpidi mõistetav. Samuti oli Kirill Tripolski juhatuse liikmeks äriühingule S., mis oli kliendiks suurettevõtete osakonnas. Kirill Tripolski oli ELG konto avamise momendil panga jaoks suure äriühingu juhatuse liige, eraisikuna laitmatult oma krediitikohustusi täitev isik ning maine oli täiesti laitmatu. Kirill Tripolski pöördus M. L. poole, kes oli suurklientide haldur, suhtehalduriks S. jaoks Eestis, seega varasemalt tuttav. Enne küsimuse otsustamist kontrollib firma tausta suhtehaldur, kelleks oli J. A.. Kõige tavapärasem makseterminali (POS-terminali) kasutamise protseduur on selline, kus kaardi valdaja tuleb ise kohale, kaart käes, sisestab ise kaardi terminali ehk füüsiline kaardi kohalolek on nõutav. Mõningate äride puhul on aga vajalik kaardiandmete käsitsi sisestamine. Sellisel juhul eeldatakse, et makseterminali valdaja näol on tegemist ettevõttega, mis on juba varasemalt tegutsenud ning mille taust on laitmatu. ELG näol oli küll tegemist alustava ettevõttega, kuid Kirill Tripolski taust panga jaoks oli täiesti laitmatu. ELG tegutsemise kohaks pidi olema xxx korter, mis oli Kirill Tripolski omandis. Sinna oli registreeritud ka osaühing. Taotluse terminali saamiseks esitas K. Tripolski, kes käis ise pangas. Terminali taotlemisel näidati käibeid kordades ja kordades tagasihoidlikumatena sellest, mis tegelikkuses terminaliga tegema hakati. Makseterminali kasutamise mõte on luua teenuse või kauba pakkuja ja teenuse osutaja vahel tehniline usalduspunkt. Pank osutades sellist teenust annab kindluse kaardi valdajale, isikule, kes kaupa ostma läheb, et makstes selle kaardiga saab ta selle kauba eest tasutud. Samuti annab pank kindlustunde kaupmehele, kes andes enda kliendile või ostjale üle kauba või teenuse, võttes vastu siis selle maksekaardi, saab tema omakorda tasutud selle teenuse või kauba eest. Lepingu järgi pidi osutama teenust ELG. Kui äriühing ise ei müü teenust, siis ei tohi see ka makseterminali vahendusel makseid edastada. On võimalik ka makseteenuse osutamine, kuid sellisel juhul peab teenus olema suunatud kaardi valdajale, ehk teenuse saaja on kaardi valdaja. Mitte et kaupmees osutab mõnele teisele kaupmehele raha kogumise või kaardimaksete kogumise teenust. See on siis juba makseteenus, mis nõuab Finantsinspektsiooni luba. Pank peab hüvitama kaardi valdajatele tekkinud kahju igal juhul. Pangal on tagasinõude õigus kaupmehe ehk terminali kasutaja vastu. Aga kas pangal õnnestub talle tekkinud kahju kätte saada, see ei vabasta panka kuidagi vastutusest maksekaardi valdajate ees. Kui tuleb kaardi tagasimakse nõue, siis pank maksab selle kinni. Pank hüvitab selle oma vahendite arvelt. Tunnistaja ei ole näinud ühtegi dokumenti, mis kajastaks tehingute tegemist Eestis. Kirill Tripolski kohtumisel pangas selgitas, et ELG-l on koostööpartnerid, kes müüvad puhkuseosakuid ja selle eest teenib ELG 20% maksetest. Kohtumine toimus oktoober 2015. Nimetatud kohtumisel Kirill Tripolski enam ELG omanik või juhatuse liige ei olnud, küll aga 14 oli tal täisvolitus pangakontot käsutada. Läbi pangaga suhtluse, nii suulise- kui ka kirjaliku suhtluse, oli selgelt näha, et Kirill Tripolski ELG-d esindas ja ELG juhatuse liikme ja osaniku huve . Pank sai ELG juhatuse ja osanike vahetusest teada maikuus 2015. Maksete kogukäive oli umbes 1,5 miljonit eurot, tegevus oli veebruarist septembrini, kuni pank leidis, et tegemist on lepingu rikkumisega ja lõpetas makseterminali teenuse osutamise. Oktoobris 2015 toimunud kohtumisel lubas K. Tripolski esitada pangale ELG lepingud koostööpartneritega, kuid seda ta teinud ei ole. Antud juhul kasutati pettust selleks, et saada kätte makseterminal, üle kanda selle abil kiiresti raha ning jätta panga mureks küsimus, mida teha, kui tuleb tagasinõue. Tunnistaja M. L. ütluste kohaselt töötas ta Danske Bank Eesti filiaalis korporatiivpanganduses suhtehaldurina. Kirill Tripolskiga tutvus seoses enda sooviga tuua AS S panga klientide hulka. Sama ettevõte oli Soomes panga jaoks väga oluline klient. Kirill Tripolski oli ettevõte S.üks juhatuse liikmetest ning ühtlasi S. kontaktisik, kuigi vastutas pigem IT-alaste küsimuste eest. Kuid M. L. lootis, et Kirill Tripolskil on piisavalt võimalusi, et mõjutada S. AS. 2015.a pöördus Kirill Tripolski M. L. poole informatsiooniga, et tal on vastav äriidee ja kas pank on valmis teemat arutama, et teenust osutada. Esmase kirjelduse järgi oli äriideeks lühiajaline renditeenus Eesti kinnisvara baasil. Tunnistaja avastas, et äriühingul (ELG) kinnisvara ei ole, millele K. Tripolski esitas seletuse, et temal on eraisikuna kinnisvara ja endaga seotud ettevõtete kaudu alustuseks baas, millist kinnisvara siia (s.t Eestisse) tulevatele turistidele välja rentida. Lisainfona soovis K. Tripolski pakkuda ka keskkonda, kus pakkumist ja nõudlust oleks võimalik kokku viia. Tallinnas Niguliste tänava kinnisvaraobjekti ja rendivõimalust presenteeriti igal hetkel. Taheti vahendada Eesti kinnisvara omanike kinnisvara renti. K. Tripolski väitel olid temal ka teiste pankade pakkumised. ELG ainsaks juhatuse liikmeks oli Kirill Tripolski. Makseterminali väljastamisel hinnatakse panga poolt riske, milleks on eraldi hinnastamise süsteem. Kuna tegemist oli väikese Eesti taustaga ettevõttega, siis suunas kliendi taotluse edasi väikettevõtete osakonda. Kui tekkisid probleemid tagasinõuetega, oli Kirill Tripolski endiselt ELG vastutav isik, dokumentide vastuvötmiseks kohustatud isik. Info, et ELG osanik ja juhatus on vahetunud, tuli olulise viivitusega. K. Tripolski ega ELG ei teavitanud panka sellest, et juhatus on muutunud. Seoses ELG-ga tekkinud probleemidega küsiti infot ka M. L., kes uuesti kinnitas, et Kirill Tripolski on jätkuvalt nende jaoks ettevõttega seotud isik ja tunnistaja enda vaatest S. seotud isik. Kahtlustega pöördus maksekaartide osakonna spetsialist K. K., kes saatis märgukirja ettevõtte suhtehaldurile ning tunnistaja oli kirja koopias märgitud. 02.06.2015.a toimus kohtumine ELG teemal eesmägiga viia ettevõtte andmed kooskõlla tegelikkusega, sest ilmnenud oli, et ELG-s on omaniku juhatuse liikme muudatus. Samuti räägiti ärimudelist. Ilmsiks tuli see juhusliku registripäringu baasil. Kohtumisest võttis osa tunnistaja ja suhtehaldur K. E. ning ELG poolelt Kirill Tripolski ja O. D.. O. D. inglise keele oskus oli nõrk. M. L. kinnitas, et kahtlase taustaga ettevõtte puhul oleks POS-terminali väljastamise taotlus tagasi lükatud. Pank ei oleks rahuldanud makseterminali taotlust, kui seda oleks vaja olnud teiste isikute maksete vahendamiseks. Tunnistaja J. A. töötas 2015.a Danske Bankis väikeettevõtete osakonnas suhtehaldurina. Tunnistaja selgitas, et sai J.konnalt korralduse avada Kirill Tripolski äriühingule konto ja väljastada makseterminal. Kuna kogu info oli olemas taotluses, mille sai M. L.lt, siis tema (s.o J. A.) ülesanne oli ainult tuvastada isik, kontrollida äriregistri andmeid ja vormistada lepingud. Täiendavat kontrolli polnud põhjust teha, kuna info laekus osakonna juhatajalt, seega polnud 15 alust kahtlustada, et tegu on ebausaldusväärse isikuga või ebausaldusväärse kavatsusega. Üldjuhul tuginevad eelnevale kliendisuhtele ja registri päringule ning selle põhjal ei olnud põhjust kahtlustada või arvata, et võiks olla ebausaldusväärse isikuga või ebausaldusväärsete kavatsustega. Makseterminaliga soovitud tehingute summa aastas oli 120 000 eurot ja see info tuli ettevõttelt. Lõpliku otsuse makseterminali väljastamise kohta tegi maksekaartide osakond. Ettevõte pidi tegelema korterite väljarentimisega.. Sellist infot sai tunnistaja M. L. käest. J. A.l ei olnud informatsiooni, et ettevõttel X OÜ pidid koheselt vahetuma osanikud ning juhatus. Aprillis 2015 jõudis tunnistajale K. K. (K.) informatsioon, et seoses ettevõtte X OÜ tegevusega on tulnud tagasnõudeid. Probleemiks oli ka see, et ettevõtte pangakontol ei toimunud mingit arveldamist, mis tähendab, et kontolt ei makstud tavapäraseid ettevõtte kulusid, nagu elekter, vesi, küte jne. Seoses sellega korraldati panga poolt kohtumine. K. Tripolski helistas panka ning teatas, et arveldusi ei ole veel jõutud panka üle viia. Helistaja tutvustas end K. Tripolskina, rääkis eesti keeles. Tunnistaja eeldab, et helistaja telefoninumber oli sama, mis lepingus. Tunnistaja klientide portfelli vöttis üle K. E.. Informatsioon ELG juhatuse vahetumisest jõudis tunnistajani juba siis, kui tema oli tööl panga teises osakonnas, suvel 2015.a. Tunnistaja K. K. selgitas, et 2015.a töötas Danske Bank Eesti filiaalis maksekaartide osakonnas, oli kaardiosakonna peaspetsialist. K. K. ütluste kohaselt enne makseterminali văljastamist toimub kliendi (äritehingu) usaldusväärsuse kontroll ärikliente teendindava osakonna poolt, kes suhtleb kliendiga otse, igapäevaselt. Kaardimakse osakonda jõuab küllaltki vähe äritehingu kohta informatsiooni. Eeskätt on informatsioon vajalik selleks, et kontrollida üle hinnaotsus, kas kliendi poolt antud informatsioon oma tegevuse, eeldatava käibe kohta on kooskõlas arvutatud hinnaga ja kui vaja, siis kaardiosakond küsib täpsustavaid küsimusi. ELG puhul tema mäletamist mööda probleeme ei olnud, tegemist oli üsna uue ettevõttega. Tavapäraselt ei võimalda makseterminali programm terminali kasutamist ilma kliendi kohalolekuta. Antud juhul sõlmiti ELG-ga täiendav kokkulepe ja selline funktsioon kliendi kaarditerminalile anti. Esialgsed andmed, mille alusel ELG-ga makseterminali leping sõlmiti, ei vastanud nendele, mis hiljem olid ilmnenud. Kui lepingu sõlmimisel oli jutt, et tegemist on majutusteenust pakkuva ettevõttega, kes pidi hakkama oma majutusteenuse kliente leidma läbi tavapäraste teenusepakkujate nagu airbnb, booking.com jne, siis esimeste probleemide selgumisel oli näha, et tegelik äritegevus oli hoopis midagi muud. Ei olnud seotud konkreetse majutusega Tallinnas. Lepingu kohaselt oli müügikohaks aadress xxx, Tallinn. Esialgu käis suhtlus ELG-ga telefonitsi, see toimus eesti keeles. ELG poolt vastati pealiskaudselt, kuid siiski selgus, et äriühing tegeleb puhkuse osakute müügiga välismaa klientidele. Panga jaoks oli see tundmatu äriala. Makseterminali, s.h ilma kliendi kohalolekuta andmete sisestamise võimalusega terminali tuleb kasutada lepingus märgitud müügikoha aadressil. On erandeid, aga nendes tuleb eraldi pangaga kokku leppida. Tunnistaja väitel olid ELG-l nii kaartide andmed (terminali sisestamiseks vajalikud numbrid) kui klientide (kaardivaldajate) andmed. Probleem oli selles, et hiljem need kliendid ei saanud kaupa, teenust. Tunnistajale ülevaatuseks esitatud 10.04.2015 e-kirja osas (tõend nr. 1.6. mäupulgaga esitatud andmed, kataloog „selgitavad kirjavahetused kaupmehega”, kiri „Păring kaupmehele 10.04.2015) seletas tunnistaja, et seoses „cooling off“ küsimusega selgitas ELG esindaja, et nad justkui vahendavad, mitte ei vastuta tehingute eest. Tunnistaja selgitas siis omakorda, et see, kes sai raha, vastutab ka tehingu eest. Kui ELG tegevusega seotud tagastusnõuete arv kasvas kiiresti, tehingu summad olid suured ja käive suur, risk panga jaoks kasvas ning mingit lahendust ei leitud, otsustati panga siseselt 16 leping lõpetada. Mingil momendil hakkas ELG pangaga suhtlema kirja teel O. D. allkirjaga inglise keeles. ELG ega K. Tripolski ei ole pangale avaldanud, et soovivad kellegi teise isiku raha liigutada ehk osutada makseteenust. Tunnistaja K. E. ütluste kohaselt oli tema 2015.a Danske pank AS-s väikeettevõtte osakonnas ärikliendi nõustaja. Kirill Tripolskiga oli esmane kokkupuude juunis 2015.a. Tal tuli osaleda kohtumisel, mille teemaks oli andmete muudatus ettevõttes ja oli vaja maksekaartide lepingule muudatus sõlmida. Juhatuse liige oli vahetunud. Lisaks võtsid kohtumiselt osa M. L. ning äriühingu poolt Kirill Tripolski ja O. D.. K. Tripolski oli endine äriühingu juhatuse liige, kes andis asja üle O. D.le. Juhatuse vahetus toimus jutu põhjal seetõttu, et O. D.l on kontakte Inglismaal ja see aitab ärile kaasa. O. D. rääkis vene keeles, K. Tripolski nii vene kui eesti keeles ja M. L. enamuse ajast eesti keeles. Kirill Tripolski kui ettevõtte juhatuse liige ja kindlasti ka konsultant oli vägagi teadlik selle ettevõtte tegevusest ning tunnistaja sai aru, et Kirill Tripolski jätkab selle juures. Enamus suhtlus seoses probleemsete tagastusnõuetega käis läbi maksekaartide osakonna, kuid vahel edastati info, et tunnistaja peab ise küsima, uurima. Temaga suhtles O. D.. Väitis, et viibib välismaal, lubas asja parandada. Augustis tulid massilised tagastusnõuded, millega seoses otsustas pank makseterminali teenuse osutamise lõpetada. Ka Kirill Tripolski oli tagastusnõuete probleemist teadlik, sest maksekaartide osakond suhtles temaga. Oktoobris kohtus tunnistaja veel ühel kohtumisel Kirill Tripolskiga ning ka siis oli tagastusnõuetest juttu. Kohtumisel osales veel ka A. J.. Pank tahtis ELG koostöölepinguid partneritega, K. Tripolski võiks neid omada, kuid hiljem tuli vastus, et temal lepinguid ei ole, kuid on neid näinud. Kohtumisel arutati ühtlasi, mis infot ta omab ettevõtte tegevuse kohta, mis infot O. D. kohta, kuidas seda probleemi üldse lahendada. Kirill Tripolski selgitas, et on konsultant ning O. D.ga head kontakti ei ole. E-kirjavahetus makseterminali kohta kinnitab tunnistajate ütlusi, et Kirill Tripolski pöördus 05.02.2015.a Danske Bank A/S suur- ja piiriüleste ettevõtete osakonna suhtehaldur M. L. poole sooviga saada POS-terminal eelautoriseerimise õigusega. Kirill Tripolski teatas esialgses pöördumises M. L.le, et plaan selleks aastaks on üks transaktsioon 200-1000 eurot, kuus 40-50 transaktsiooni ehk 40 000-50 000 eurot käivet. 06.02.2015.a kirjas selgitab K. Tripolski, et ettevõtte peamiseks äritegevuseks on kinnisvara lühiajaline rent ja selle teenindamine, tulevikus plaan lisada juurde teised turismiga seotud lisateenused. Samuti selgitab, et ettevõttel X OÜ-l kinnisvara ei ole ja ei ole plaanis seda ka soetada. Teevad rev.share mudeliga koostööd kinnisvara omanikuega. J. A. adresseeritud kirja sisust nähtub, et Kirill Tripolski on M. L. portfellis oleva rahvusvahelise ettevõtte S.AS juhatuse liige, eraisikuna Danske Bank klient ning nüüd soovib Kirill Tripolski äriühingule X OÜ, reg xxx POS-terminali pakkumist. Eelpool nimetatud tõenditega on seega ümber lükatud kaitsja väide, et justkui Danske pank kujundas ELG ja tema äritegevuse suhtes arvamuse iseseivalt. Kohtu hinnangul on X OÜ äritegevuse sisu/eesmärk sisustatud vastavalt Kirill Tripolski poolt pangale esitatule. O. D. ja Kirill Tripolski tegelik plaan on lahti selgitatud O. D. poolt Kirill Tripolskile 25.12.2014.a saadetud kirjas. Nimelt Kirill Tripolski arvuti Lenovo IBM Lenovo X201 seerianumber xxx 10/11 19.03.2018.a vaatlusega on leitud mh Outlooki üksus venekeelse nimetusega „Teма:)“. Tegemist on e-kirjaga, mille O. D. on saatnud Kirill Tripolskile 25.12.2014.a ning kirja sisus selgitab O. D. Kirill Tripolskile ühist „ärilist“ ettepanekut. Kirja sisu on alljärgnev: „ Küsimuse sisu: Ametlik versioon: Hispaanias on olemas kompanii, mis tegeleb eliitkinnisvara väljaüürimisega, majad rendimaksumusega 1-4 kiloeurot kuus. On olemas mingid dokumendid, mis lubavad 17 sellist tegevust (koopia on minu käes). Otsib agente EU ja Aasia riikides oma ettepanekute läbisurumiseks lõppostjatele, kes soovivad kuu-kaks elada majas paari miljoni eest. Faktiliselt: Vajatakse kompaniid (või kaks -kolm) minimaalse (nulli poole püüdlevas) maksustamisega tsoonis EU riikides koos kontoga normaalses pangas (kes saab kiiresti viia läbi makseid EU raames) ja töötava POS-terminaliga (kindlasti!). POS – terminalile mingeid nõudmisi peale maksete vastuvõtmist ei ole. Vaja on internetipanka, et kõik osavõtjad saaksid käivet jälgida. Hispaania kompanii, kasutades isiklikku kõnedekeskust otsivad kliente ja lepivad kokku kokkulepitud summade tasumise suhtes kasutades klientide krediitkaarte. Kliendid annavad omal tahtel kaardi numbri ja pin-koodid terminalis sisestamise teel (ainus tingimus, käsitsi sisestamine kaardinumbri järgi peab terminalis olema, kuid tavaliselt on see niigi olemas). Kliendid maksavad deposiidile konkreetse objekti rentimise kuupäeva ja tähtaja broneerimiseks. Meie, kui Hispaania kompanii agendid, saame (täpsemalt jätame oma kontole) agendi vaevatasu maksete töötlemise eest (ametlikult klientide leidmise ja tasu saamise eest) 20-25% suuruses. Sellest summast me katame igakuised kulud ja jäägi jagame kolme peale: sinu, minu ja seda teemat andva imeliku sõbra peale. Faktiliselt võin töö ise teha, peamine pean saama POS-i ja internetipanga teenuse. Plaanime käivet umbes 300k kuus edasise kasvuga. Leping kindlasti üks-kaks aastat. Pärast võivad olla probleemid, juhul kui hispaanlased ei võimalda klientidele renti, kuid meid see eriti ei puuduta, lepingutega võib end igast küljest õigesti kindlustada. Teema põleb (teemaga on kiire, hispaanlastel kukkus skeem kokku, otsitakse uusi agente, Soovijaid maksta – järjekord!))) Täpselt samasugune kiri leiti 05.06.2017.a teostatud asitõendi vaatlusel Kiril Tripolski töökohas 24.11.2016.a läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefonist Samsung. Peale nimetatud kirja on vaatlusega fikseeritud K. Tripolski Viber +xxx abonent „L. D." Viber +xxx vahel 25.12.2014 kell 20:48 kuni kell 21:38 toimunud vestlus. Vestluses võtab O. D. kontakti K. Tripolskiga, tervitab seoses tütre sünniga ning pakub esmakordselt kõnesolevat „teemat". Tripolski lubab aidata. Järgnevalt ongi aset leidnud sündmused, mida kohus ka eelpool juba käsitles ehk siis O. D.ga kokkulepitud plaani elluviimiseks on Kirill Tripolski võtnud ühendust Danske Bank A/S Eesti filiaali suur- ja piiriüleste ettevõtete osakonna suhtehaldur M. L.ga sooviga saada POS-terminal eelautoriseerimise õigusega. 12.02.2015.a sõlmisidki Danske Bank A/S Eesti filiaal ja X OÜ seadusliku esindajana Kirill Tripolski kaartide teenindamise lepingu. 13.02.2015.a sõlmiti täiendav kokkulepe kaartide teenindamise lepingule. AS-i SEB Pank vastusest lisaga nähtub, et enne Danske Bank A/S poole pöördumist proovis Kirill Tripolski 26.01.2015.a saada makseterminali SEB panga käest, kuid selgus, et pank ei väljasta uuele kleindile kliendi andmete käsitsi sisestamise terminali. Kuivõrd just käsitsi sisestamise võimalusega terminali saamine oli Kirill Tripolski jaoks oluline (tulenevalt eelpool mainitud kirjast „Teema“, kust ilmnes tegelik kavandatav „äriplaan“), loobus Kirill Tripolski SEB pangale esitatud taotlusest ning esitas 12.02.2015.a avalduse kaupmehe lepingu xxx lõpetamiseks SEB pangas ning tagastas makseterminali. 18 Samuti on 21.07.2017.a vaatlusprotokollis mh vaadeldud 09.02.2015.a kirja, kus K. Tripolski oma e-posti aadressilt pakub koostööd (eesmärgiks saada makseterminali) Citadele Bank AS esindajale (fail nr xxx „Re:posylaju email na vsjakij sluchaj"), mis taaskord kinnitab Kirill Tripolski eesmärgipärast tegevust – saada enda valdusesse POS – terminal. 13.02.2015.a vormistati O. D. X OÜ ainuosanikuks. Samal päeval vormistas O. D. ainuosaniku otsuse, millega kutsus Kirill Tripolski X OÜ juhatuse koosseisust tagasi ning määras Kirill Tripolski menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks. Ühtlasi valis O. D. end X OÜ juhatuse ainuliikmeks. Nagu eelnevalt kohus välja tõi, siis välistab 13.02.2015.a notar K. Aun-Janiski avaldus äriregistrile ELG koosseisu muudatuse registreerimiseks digitaalallkirjastamise kellaaeg võimaluse, et Kirill Tripolski, allkirjastades ELG jaoks siduvat lepingut ja täiendavat kokkulepet (13.02.2015 kell 12:56), ei olnud informeeritud äriühingu osa müügist ja juhatuse vahetumisest. Ka Kirill Tripolski kinnitab enda eeluurimisel antud ütlustes, et X OÜ üleandmiseks mindi koos notari juurde, kus selgus, et notar ei saa tehingut lõpuni viia, kuna Eesti seadusandlus nõuab, et kui firmaJ. ja omanik ei ole Eesti elanik, siis registrisse on vaja sisse viia ka isik, kes on volitatud saama dokumente. Sellega oli Kirill Tripolski nõus. Seega Kirill Tripolski allkirjastades 13.02.2015.a täiendava kokkuleppe pangaga, oli juba teadlik ELG ainuosaniku vahetusest ning asjaolust, et tema ei ole enam ELG osanik, vaid menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik. Kirill Tripolski on eeluurimisel antud ütlustes selgitanud ka seda, et tema algusest peale selgitas O. D.le, et aitab teda vaid Eestis firma vormistamisega ning samuti pangaga lepingute sõlmimisel, kuid tema ei kavatse tegeleda firma asjadega. Samas on Kirill Tripolski tunnistanud Euro X OÜ pangakontol ülekannete tegemist ja seega ka juurdepääsu omamist firma pangakontole ning seda ka peale 13.02.2015.a X OÜ ainuosaniku otsust, millega O. D.st sai juhatuse liige ning Kirill Tripolski kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi. Järgnevalt toobki kohus välja kohtule esitatud tõendite pinnalt asjaolud, mis annavad aluse väita et tegelikult tegutsesid O. D. ja Kirill Tripolski ka peale 13.02.2015.a sõlmitud ainuosaniku otsust ühiselt ja kooskõlastatult. Hoolimata ELG ainuosaniku vahetusest 13.02.2015, jäid kõik ELG pangakonto haldamise õigused just Kirill Tripolskile. Nimetatut kinnitab Danske Bank A/S arvelduskonto leping, mis allkirjastati 12.02.2015.a. O. D. sai endale õigused teleteenuste liitmislepinguga nr xxx alles 07.05.2015.a. Siinkohal vajab äramärkimist aga asjaolu, et nähtuvalt ELG transaktsioonide ja internetipanga sisselogimiste ajalugu, on näha, et O.D. külastas panga internetikeskkonda 2015.a märtsikuust alates. Nimelt on AS-i sertifitseerimiskeskuse 02.11.2016 vastuse nr 58 ja 14.11.2016.a vaatlusprotokolliga tõendatud, et alates 12.03.2015.a kuni 14.10.2016.a on O. D. (isikukood xxx) digitaalse isikutunnistusega nr xxx tehtud autentimise ja digiallkirjastamise päringuid ja seda kokku 33-l korral. Kahel korral neist on pärast nimetatud dokumendi sertifikaatide uuendamist üritanud tühistatud sertifikaatidega kaks korda allkirjastada. Väljavõttest nähtub, et pärast seda on digiallkirjastamispäring tehtud uue sertifikaadiga. Ka on 21.07.2017.a vaatlusega tuvastatud, et O. D. ID-kaart (isikutunnistus nr Nxxx) on välja antud 07.03.2015.a. Nimetatu lükkab ümber Kirill Tripolski eeluurimisel antud ütlused, et justkui ainult temal oli ID-kaart, mis võimaldas pangas teha piiramatult ülekandeid. 19 Kirill Tripolski on ka ise eeluurimisel selgitanud, et teostas D. palvel X OÜ kontol makseid, sest temal oli võimalik kasutada internetipanga identifitseerimiseks ID-kaarti ning piirangud ülekannete tegemisel puudusid. Samas, kui O. D.le väljastati juurdepääsuparoolid maksete teostamiseks, kuid nende puhul kehtivad ülekannete summa osas piirangud. Umbes 2015.a juulikuust keeldus ta O. D.t aitamast ülekannete tegemisel, kuna algusest peale oli kokkulepe, et firma asjadega tema tegelema ei hakka. Makseterminaliga seotud SIM-kaardi nr xxx 04.05.2018 vaatluse protokolliga on tõendatud, et alates 01.07.2015 kuni 31.08.2015 asus makseterminal Eesti territooriumil. Kirill Tripolski seotust äriühinguga X OÜ ning asjaolu, et Kirill Tripolski endiselt äriühingut esindab tõendab ilmekalt ka Danske Bank A/S Eesti filiaali maksekaartide osakonna K. K. kirjavahetus. Nimelt on K. K. 23.03.2015 saatnud meiliaadressile xxx kirja X OÜ-e tagastusnõuete teemal. Pangale 26.03.2015.a saadetud kirjast/vastusest nähtub, et Kirill Tripolski on isiklikult enda meilikontolt aadressil xxx suhelnud pangaga seoses tagasnõuete teemal. Kohtu hinnangul väärib äramärkimist, et kirja all on nö allkiri „MJ“, mis viitab sellele, et Kirill Tripolski ei soovinud end näidata ettevõttega seotud isikuna. 27.04.2018 vaatlusprotokolliga on tõendatud, et absoluutne enamus sisselogimisi ELG arvelduskontole EExxx on tehtud Kirill Tripolski poolt. Sama kehtib ka summade osas, mis olid üle kantud. Kasutaja M. (Kirill Tripolski) on ELG kontol teinud ülekandeid summas 1 172 003.60 eurot, samas kui O. D. on teinud ülekandeid summas 124 098 eurot. Eelnevalt on tuvastatud, et 12.02.2015.a kaartide teenindamise lepingu ja 13.02.2015.a täiendava kokkuleppe kaartide teenindamise lepingu sõlmimisel, samuti tüüptingimuste aktsepteerimisel kinnitas Kirill Tripolski ELG nimel Danske Bank A/S Eesti filiaalile nii kirjalikult kui ka suuliselt, et tema juhatava osaühingu põhitegevusalaks on kinnisvara rendivahendus ning müügikoha aadressiks xxx. Järgnevalt toobki kohus välja kohtus tõendamist leidnud asjaolud, tõendid, mis kinnitavad, et tegelikkuses X OÜ ei ole sellist teenust kunagi osutanud, vaid sisuliselt on osutatud maksevahenduse teenust. Kannatanu esindaja Euro X OÜ pankrotihalduri Indrek Lepsoo ütluste kohaselt ei ole X OÜle kuulunud kinnisasja, mida üürile anda. Samuti ei suutnud pankrotihaldur tuvastada ühtegi ELG poolt sõlmitud üüri või rendilepingut, ega ka ühtegi kinnisvara üüri või rendi vahendamise lepingut. Samuti ei ole ELG sõlminud kolmandate isikutega üürilepinguid kinnisasjade saamiseks, mida omakorda allüüri korras üürile anda. ELG-l puudusid ka kinnisvaraga seotud kulud, nt kommunaalkulud, kinnisvara halduskulud jms. Ei õnnestunud tuvastada ka mingeid majanduslikku sisu omavaid lepinguid isikutega nt A. LLC, kellele ELG suurtes summades raha ülekandeid tegi. Samuti ei suutnud pankrotihaldus tuvastada ühtegi vastusooritust. ELG pangakonto pinnalt ei joonistunud välja mingisugustki majandustegevust. 08.11.2016.a vaatlusprotokoll kohaselt nähtub üleandmise aktist, et Danske bank A/S andis menetlejale üle ELG pankrotihaldur Indrek Lepsoo kirjavahetuse A.LLc Ltd ning andmed, mis on saadetud äriühingule UAB B. raha kandmisega. Protokolli kohaselt on vaadeldud Indrek Lepsoo päringuid. 05.04.2016 kirjaga vastab pankrotihaldurile K. A. nimeline isik, et juulis 2015 on toimunud kaks laekumist A. LLC arvelduskontole X ilt. Nimetatud summa maksti välja äriühingu poolt nimetatud kolmandatele isikutele. 05.04.2016 pöördub 20 pankrotihaldur uuesti info saamiseks sama isiku poole ning lisab küsimusele ELG konto andmed. Kirjale vastab K. A. nimeline isik 06.04.2016, et edastas kogu raha, mida on üle miljoni euro (Indrek Lepsoo kirjas märgitud 1 010 393,96 eurot), teistele isikutele, peamiselt W. A.. Samal päeval kell 15:51 laekub kiri, kus räägitakse samuti A.P. ja D. S., kes on väidetavalt Inglismaal uurimise all. Lepingu olemasolu isik eitab. Seost O. D.ga ja Kirill Tripolskiga kirja autor eitab. 03.04.2018.a vaatlusprotokolliga on tõendatud kaarditehingute vaidlustamine kaardi omanike poolt ajavahemikul 03.03.2015 – 09.10.2015.a. Vaatlus on teostatud 127 tehingu kohta üldsummas 263 780.37 eurot. 08.11.2016.a vaatlusprotokoll tõendab tagastusnõuete olemasolu alates 20.10.2015. Nimetatud tagastusnõuded on tekitanud ELG kontol deebetsaldo ehk miinuse alates 07.10.2015.a. Vaatluses ja vaatluse lisas on fikseeritud 99 tehingut perioodil 26.02.2015 – 27.08.2015, tagastusnõudeid kokku summas 223 048, 02 eurot. 23.04.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 17.02.2015 – 27.08.2015.a on Danske Bank A/S Eesti filiaali X OÜ arvelduskontole EExxx laekunud POSterminalist koondmakseid kogusummas 1 576 295, 51 eurot. Nimetatud summade laekumist ELG kontole kinnitab ka 26.04.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll. 23.04.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et peale raha laekumist ELG arvelduskontole, kandsid Kirill Tripolski ja O. D. selle edasi erinevatele äriühingutele kogusummas 1 296 101, 60 eurot. Kokku kanti maksetest saadud raha edasi A. LCC LTD’le, UAB B., M.S.L’le, N LPP’le, B LLP’le ja Z. LTD’le eurot. Raha edastamist ELG kontolt nn „Inglismaa partneritele“ ei ole eitanud ka Kirill Tripolski. Eeluurimisel antud ütlustes tunnistas Kirill Tripolski, et on kandnud ELG pangakontolt raha sellistele äriühingutele nagu A., M. S.L, B. Läti multimeediafirmale UAB B.. Samuti selgitas, et on näinud partnerluslepingut ELG ja Inglise äriühingu A. vahel, mis omakorda esindas üht suuremat äriühingut ITW , ning talle tundus see vastuvõetav. Kuid lepingud väidetavate koostööpartneritega puuduvad. Samas 03.09.2019.a kohtuistungil on kaitsja väitnud, et on õnnestunud saada mõningate dokumendite koopiad, kuna Kirill Tripolski oli ELG dokumentide hoidja. 19.03.2018.a vaatlusprotokolliga on aga tõendatud, et Kirill Tripolski käsutuses olid kõik lepingud niinimetatud partneritega, mis hiljem politsei poolt Kirill Tripolski arvutist leiti. Fail nr 12316 on 23.03.2015.a A. LLC Ltd ja X vahel sõlmitud kõnekeskuse nõustamise leping (failid nr 107080, 2882985, 2882990, 2903550 on sama lepingu koopiafailid). Fail nr 12314 on 17.02.2015 A. LLC Ltd js X vahel sõlmitud kõnekeskuse nõustamise (fail 2882987 on selle faili koopiafail). Kohtu hinnangul kinnitavad failide loomise ja muutmise kuupäevad (11.06.2016, 14.10.2016), et lepingud sõlmiti tagantjärgi. Lähtudes vaatlusega fikseeritud kirja sisust — fail nr 2875684, pealkiri „kohtumise jätkuks", küsis K. E. K. Tripolski käest 21.10.2015.a kirjaga M. S.L, A. LLC LTD, UAB B., B. LLP, Z LTD, N LLP lepinguid. On tõendatud, et vähemalt osad lepingud olid K. Tripolski käes, kuid tema ei pidanud vajalikuks neid jagada. Vaatluses fikseeritud faili nr xxx näol on tegemist lepingu põhjaga, mille autoriks on O.D., kuid millele kasutaja „Kirill“ lisab oma märkmeid. Fail nr xxx on pooleliolev leping Midsurray 21 Sales and Management'iga (puhkuseosakute,- punktide ja puhkuseklubi liikmesuse müügi vahendamise lepingu näidistekst). Eeltoodu näitab, et Kirill Tripolski ei olnud ainult lepingute nii-öelda hoidja, vaid saab väita, et tema oli ka nende väljatöötaja ehk autor. Vaatlusega on samuti fikseeritud O. D. varem mainitud esimene pöördumine K. Tripolski poole ELG teemal: failid nimega dlpng, d2png, d3png ja d4png on ekraanitõmmised K. Tripolski Viber vestlusest O. D.ga, kus tema esimest korda pakkus K. Tripolskile tegeleda maksete vahendamisega. Vaatlusega tuvastatud failid nimega „podtverzhdenije platezhei", mille sisuks on O. D. kinnitus, kinnitavad, et kõik maksed tegi Kirill Tripolski just O. D. korraldusel. E-posti vaatlusega on leitud ka fail nr xxx, kust on näha, et teksti on kooskõlastatud K. Tripolskiga. Kirill Tripolski arvutist leitud sellise doc formaadis dokumendi variantide paljusus annab alust väita, et just Kirill Tripolski oli teksti autor ning O. D. on dokumendi allkirjastaja. Vaatlusega (lisa 2) on fikseeritud kirjavahetus O. D., K. Tripolski ja M. vahel Panga poolt makseterminali lepingu võimaliku katkestamise küsimuses. Otse K. Tripolski aadressilt on väljastatud 02.04.2015 kiri, kus ta teatab, et pank on valmis lõpetama maksete töötlemise lepingut ja seda tagastustaotluste suure protsendi pärast. Meili nr 2855200 kohaselt on Kirill Tripolski enda meiliaadressilt xxx 20.03.2015.a kell 16:15 välja saatnud e-kirja nimetusega „X“, milles Kirill Tripolski selgitab, et nad on loonud süsteemi makseteabe edastamiseks neile ja tagasi kiiremini ja turvalisemalt ehk siis on välja töötatud maksete töötlemist abistav süsteem. Palub kirja edastada ka G., B. ja teistele asjaomastele inimestele. Vaatluse tulemusel on seega tuvastatud, et Kirill Tripolski arvutis leiti tohutul hulgal dokumente ja kirju, mis olid saadetud M. elektronposti aadressile. Kõik eeltoodu kinnitab veelgi Kirill Tripolski poolset süsteemset käitumist, et hoida kogu sitsuatsioon konrolli all. Eesmärgiks oli varalise kasu saamine nimetatud ebaseaduslike tehingute arvelt. 25.12.2014.a O. D. e-kirja sisust Kirill Tripolskile tuleb üheselt välja, et eelpool mainitud lepingud pidid täitma üksnes nende ebaseaduslikku tegevust õigustavate paberite rolli. Kohus leiab, et kaitsja poolt kohtule tõenditena esitatud lepingud on väga üldsõnalised ning ei anna mingitki informatsiooni selle kohta, et ELG poolt oleks osutatud teenust ehk käsundi korras kliendile müüki. 17.02.2015.a agendi ja kõnekeskuse konsultanditeenuse leping on sõlmitud M J L, M. S.L juhatuse liikme ja O. D. X OÜ juhatuse liikme vahel. Lepingus on kirjas, et käesolevaga määrab ettevõte ehk siis M. S.L oma ainuõigusliku ja ainsa agendina töötlema läbi ja lõpule viima müüki Ettevõtte klientidele Euroopas ja Aasias. Samuti vastu võtma krediitkaardi maksed nimetatud klientidelt Euroopas territooriumil ning siinkohal sätestatud tingimustel. Kaitsja poolt kohtule esitatud 23.03.2015.a A.Ltd juhatuse liikme K. A.i ja I. LTD ja X OÜ juhatuse liikme O. D. poolt sõlmitud lepingust ei nähtu, et see, mis lepingus kirjas, oleks teenuse või kauba agenteerimine ehk käsundi korras kliendile müük. Sisuliselt on lepingus kirjas, et ELG (endise nimega X OÜ) osutab makseteenust. Lepingus on otse kirjas, et töödeltakse läbi krediitkaardi tagastamatut deposiiti, mis juba oma olemuselt on reeglitevastane. On üldteada asjaolu, et tarbija kaitse reeglite järgi igas EL liikmesriigis on kliendil alati õigus tehingust loobuda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul seega tõendamist leidnud, et Kirill Tripolski ja O. D. debiteerisid pangalt saadud makseterminali abil tuvastamata isikutega saavutatud kokkuleppe alusel Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate krediitkaartide andmeid koos 22 tehingute summadega ning sisestasid nende kasutuses olevasse POS terminali. Selliselt debiteerisid kontodelt 1 576 295,51 eurot ning kandsid edasi erinevatele ettevõtetele 1 296 101,60 eurot. Järgnevalt peatub kohus O. D. ja Kirill Tripolski omavahelisel vestlusel, millest nähtub taaskord Kirill Tripolski ja O. D. ühine ning kooskõlastatud tegevus. Nimelt on 05.06.2017 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldud K. Tripolski mobiiltelefoni Samsung SM.N91 OF Galaxy Note 4 suhtlusraK.duses Viber olevaid sönumeid ning samuti e-posti programmis olevaid ekirju. Protokoll kajastab peamiselt O. D. ja K. Tripolski suhtlust Viberis alates 31.-st maist 2015 kuni 02. novembrini 2015.a ning samuti K. Tripolski kirjavahetust. Vaatlusega on üheselt tõendatud, et K. Tripolski ja O. D. tegelesid kõikide ELG kaudu toimetatavate asjadega koos ja omavahel kooskõlastatult. Muuhulgas kasutas K. Tripolski O D.ga terminali maksete vastuvõtmiseks isiklikult. Kogu tegevust puudutavaid küsimusi otsustati K. Tripolski, O. D. ja M. (Professor D.) poolt. Vestluste sisust saab järeldada, et Tripolskil oli rahavoogude suunamise mõttes keskne roll. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas tsiteerida kogu vestlust. Andmaks edasi Kirill Tripolski ja O. D. eesmärgipärast tegevust ning kooskõlastatud tegevust, on oluline välja tuua tähelepanuväärsemad osad nende omavahelisest suhtlusest. Kirill Tripolski ia L. D. (O. D.) Viberi sõnumid 25.03.2015 kell 16:20. Vestlus, kus K. Tripolski küsib ja O. D. annab makseterminali PIN koodi. 26.03.2015 kell 16:53 arutavad K. Triposki ja O. D. VAT (ehk käibemaksu) küsimust, kusjuures „inglismaa partneritega" suhtleb otse K. Tripolski 30.03.2015 kell 20:17 O. D. teavitab K. Triposkit, et „meil on uued kompaniid" ELG eposti postkastis. 01.04.2015 kell 19:01 vestlusest nähtub, et O. D. ei saagi aru, mis on käibemaks ning kes, millal ja miks seda maksab. 01.04.2015 kell 09:52 arutavad K. Triposki ja O. D. kõnekeskuse jaoks juhendi kirjutamist koos M.’ga. 03.04.2015 alates kell 19:40 arutavad K. Tripolski ja O. D. raha väljaviimise skeemi. K. Tripolski teatab, et tema hakkab raha välja viima „nende poiste kaudu", kellest oli juttu. Näha on, et küsimusega seotud isikud on „sinu programmeerijad" ning et vestluse kumbki osapool teab, kellest käib jutt. 06.04.2015. kell 12:13. Vestlus: „Veebruari tulemused on sellised, et Pank kindlasti peatab kõik." 08.04.2015 kell 13:57 selgitab K. Tripolski O. D.le, et temal ei ole mugav helistada Maksuametile, ning O. D. lubab kõigepealt läbi lugeda selle, mille K. Tripolski (Maksuametile) juba vastas. 23 08.04.2015 kell 15:33 teatab K. Tripolski, et helistab K.ile (kinnitab K. K. tunnistajana antud ütlusi, et temaga ELG küsimuses suhtles K. Tripolski). 09.04.2015 kell 09:12. Maksuamet palub O. D.lt pangaväljavötet, K. Tripolski lubab seda teha mitte X poolt, muidu tuleb häda. 12.04.2015 kell 22:39. O. D. teavitab K. Tripolskit, et nende „partnerid" arutavad koostööd „samasuguste, nagu meie, inimestega Küproselt". Teisisõnu, on võimalus, et maksed suunatakse muud kanalit pidi 17.04.2015 kell 09:59. O. D. teatab, et raha on „kukkunud" tema pangakontole. 20.04.2015 kell 15:39 lepivad O. D. ja K. Tripolski kokku, et K. Tripolski teeb lepingud Atlantic'ega, lepingud klientidega on O. D. poolel. 07.06.2015 kell 12:24. O. D. teatab, et lepingud A.'ega on väljastatud K. Tripolski nimele, ning küsib, kas teha need ringi oma nimele (märkus: see tõendab muuhulgas, kes tegelikult asja ajas). 11.09.2015 kell 23:12. O. D. teatab, et tema kohale (märkus: Eestisse) ei sõida, sest kardab aresti. Samuti kinnitab, et „ mis iganes dokumendid võime teha. Ma kirjutan alla". Kirill Tripolski-L. D. (O. D.), Professor D. (M.), L. D. EE sönumid 23.03.2015 kunil 7.06.2015. 27.03.205 kell 22:01. K. Tripolski küsib Garry reaalset perekonnanime, M. ehk Professor D. vastab „B." (ehk P.). (märkus: konnotatsioon Quentin Tarantino filmile „Marukoerad", vihjates, et M. on mustanahaline, s.t Black ehk Must). 29.03.2015 kell 22:45 kuni 22:47. O. D. teavitab K. Tripolskit, et M. reaalne elukutse on ihukaitsja. 31.03.2015 kell 22:07. M.ja K. Tripolski arutavad, kuhu saata raha, kas otse Hispaaniasse vöi Londoni ettevöttele (märkus: muuhulgas näitab see, et raha teekond ei ole lepingutega kuidagi seotud ehk lepingud on näilikud). 02.04.2015 kell 00:07. K. Tripolski teatab probleemist (pangaga). Lepitakse kokku tõsta dokumentide nö „kvaliteeti“. 07.04.2015 23:13. Professor D. teatab, et Daryl on kohtunud direktoritega (märkus: tankistid) ja nüüd on nemad ametis. K. Tripolski vastab, et „direktoritega" tuleb rääkida, muidu märtsi tulemused on katastroof. 08.04.2015 kell 14:14. O. D. pakub, et tulevikus peab klientidel olema vöimalus nõuda tagastust meilt, mitte pangalt . 24 20.04.2015 kell 15:45. K. Tripolski ja O. D. arutavad, miks ei toimu tehinguid, kas Hispaania isikud ei hakanud edastama makseid Iäbi Küprose Vöi otse Atlantis'e kaudu. Professor D. kinnitab et „nemad saavad Küprosega teha tehinguid ainult minu kaudu". 07.05.2015 kell 13:35. Professor D. ja K. Tripolski arutavad, kuidas korraldada ettevaatlikult rahalisi transaktsioone pöhjendavaid dokumente. Professor D. ütleb, et K. Tripolski mõtleb Iiiga palju, K. Tripolski aga vastab, et tänu sellele tema ei ole veel tagasiotsitav. Kirill Tripolski ja L.D. EE sõnumid 23.04.2015 kell 09:21. K. Tripolski teatab O. D.le, et peab teda matkima Maksuametis. 24.04.2015 kell 09:59 vestlusest selgub, et K. Tripolski proovib siseneda ELG emaksuametisse O. D. identiteediga, ehk juurdepääsu koodiga, kuid ei saa. O. D. logib sisse ID kaardiga, K. Tripolski proovib kaugtöölaua kaudu liituda, kuid edutult. 24.04.2015 kell 10:35. O. D. teatab, et korrigeerib agendilepinguid niimoodi, et vastutus oleks „meilt maha võetud". 26.04.2015 kell 21:03 vestlusest tuleneb üheselt, et O. D. ID-kaart on K. Tripolski käes, tema küsib PIN 1 ning palub anda ka PIN 2. 14.05.2015 kell 21:10 K. Tripolski teeb ettepaneku täiendada (agendi)lepingut sätetega, mis kohustavad Iaadida üles nende failivahetuse keskkonda kliendileping (mis tähendab, et enne seda jõudsid lepingud ELG kätte ainult vaidlustamise puhul ning ELG-i käsutuses neid ei olnudki). 14.05.2015 21:31. K. Tripolski teatab, et lepingut ITW-ga ei ole veel allkirjastatud (vöttes arvesse, et kohtule näidatud ITW nimel sõlmitud leping on dateeritud 23 .märts 2015.a, on alust väita, et leping tehti tagantjärele). 14.05.2015 kell 21:45. K. Tripolski palub O. D.l jätta ID-kaart koos terminaliga temale, kuna O. D. sõidab minema. 15.05.2015 kell 21:19. K. Tripolski teatab, et rääkis veel ühe pangaga, mis lubas võimaldada terminali. 20.05.2015 kell 09:26. K. Tripolski O. D.le: „Ljoša, teeme tõsiselt ,jääme terminalist ilma." 29.05.2015 kell 21:21. K. Tripolski ja O. D. arutavad M. tuttava ettepanekut „pesta VAT", s.o käibemaksu. 25 29.07.2015 kell 20:50 K. Tripolski korrigeerib O. D. poolt Pangale suunavat vastust inglise keeles. 04.08.2015 kell 13:21. K. Tripolski ja O. D. arutavad, millal K.il (K.) lõpeb kannatus. 07.08.2015 kell 15:28 kuni 15:34. O. D. räägib, et müüjad kasutavad ühte krediitkaartide andmebaasi. „Sama hästi meie võiks ilma nendeta pappi suvaliselt võtta, milleks saata 80%." K. Tripolski: „Absoluutselt.". O. D.: „Eesmärgid on teised Meil.". K. Tripolski: „Nimelt." 14.08.2015 alates kella 00:09-st arutavad situatsiooni. Vestlusest on näha, et K. Tripolski mõistab, et ettemakse vöetakse, vastu aga — „üldise iseloomugajutud", „teenuste iseloom ei ole arusaadav ja mitte keegi ei saa seda seleteda" „ marketingu (turu uurimise) teenuse jaoks liiga valed lepingud". 17.08.2015 kell 20:00. K. Tripolski arutab sõitu Lätti selleks, ei käia läbi kuus Läti panka, kes osutavad acquiring teenust (see ongi makseteenus). Vestluses seletab K. Tripolski O. D.le, et Lätist seda teenust ei pakuta, tuleb veenda panka selles, et kavatsused on tõsised. See tõendab,et K. Tripolski mõistis situatsiooni makseterminaliga adekvaatselt ja tegi pingutusi, et seda saada. 17.08.2015 kell 21:24. O. D. teatab, et otsib võimalusi saada terminali Bulgaaria pangas. „Meie 20% niikuinii ei piisa, et tagastada, isegi kui raha poleks kulutatud ning keegi oleks valmis need tagasi maksma.". 17.08.2015 21:28. K. Tripolski möönab, et pärast võib sama teha Eestis, lootuses, „mitte kõik jagavad informatsiooni". (Silmas peetakse, et Danske Bank A/S jagab teistele pankadele informatsiooni ELG poolt terminali ebakohasest kasutamisest). 21.08.2015 kell 07:26 kuni 23.08.2015 kell 09:54. O. D. teatab, et Bulgaarias on normaalne, parem on kõik vormistada kohalikule äriühingule, momendil sellega tegeletakse. (Bulgaaria) pank võimaldab nii virtuaalset terminali kui internetpoodi. K. Tripolski teatab, et saatis avaldused Nordea pangale. Bulgaaria panga nimi A. (sönum 25.08.2015 kell 14:44). Bulgaaria „äri" kohta 17.08.2015 kell 21 teatab O. D., et ainuke variant jätkata (st makseid vahendada) on Bulgaaria. 01.09.2015 kell 21 :41 kuni 21 :44 arutatakse K. Tripolski osavöttu Bulgaaria ürituses. O. D. K. Tripolskile: „ kui töötame edasi teiste riikidega, sa oled teemas". 06.10.2015 kell 14:16. K. Tripolski kirjeldab O. D.le, kuidas paremini serveerida Bulgaaria äri internetpoe kaudu koristusteenuse müügina, et öigustada jällegi maksete edastamist. Rahavoogude suunamine 26 01.09.2015 kell 20:21 on lõplikult otsustatud tühjendada ELG konto. O. D.:„ istun ja mõtlen, mis teha esimesena, saadan seletuse (Pangale) või viin raha välja". 02.09.2015 kell 19:42 0. D. teatab, et Bulgaarias on kõik valmis ning võib alustada, edasi arutatakse äriühinguid ja raha liikumise skeemi. K. Tripolski selgitas 21 .detsembril 2015.a toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel, et väidetavalt lubas O. D. temale korvata Pangale tekitatud kahju Bulgaarias alustava äriühingu kasumi arvel. O. D. ja Kirill Tripolski vahelisest vestlusest sellist lubadust ei leia. K. Tripolski avaldab küll soovi suhteid pangaga nö oskuslikult ära reguleerida ja kurdab selle üle, et suhted lähevadki kindlasti untsu, kui mingit kavatsust neid kahju heastamise kaudu reguleerida väljendatud ei ole. Vastupidiselt ülekuulamisel väidetule tõstatab tema korduvalt küsimuse, kuidas tuleb Pangale situatsiooni serveerida nii, et endal puhtaks jääda. Sel momendil esitab ELG äriregistrile avalduse juriidilise aadressi muutmise kohta Luha 1024 aadressile. Avalduse digiümbrikul on O. D. (xxx) allkiri. K. Tripolski ja O. D. vahel 01.09.2015 kell 21:53:48 toimunud vestlusest tulenevalt esitab avaldust K. Tripolski kaugtöölaua kaudu, kes küsib „aadressiks panen Luha?". K. Tripolski ja O. D. vestlustest tulenevalt suhtles K. Tripolski Panga töötajaga ning soovis ELG aadressilt xxx Iahti siduda. Vastupidiselt ülekuulamisel väidetule arutavad O. D.ja K. Tripolski korduvalt ELG konto tühjendamise ja raha eri kanalite pidi väljakantimise teemat. 07.10.2015 alates kella 22:08-st arutavad K. Tripolski ja O. D. politseile avalduse tegemist, et näidata, et neidki on „petetud välispartnerite poolt.". O. D. räägib Kirill Tripolskile, et viimane mõtleks välja politseisse avalduse teksti. O. D. arvab, et seda on vaja, kuni pank ei ole seda veel nende kohta teinud, täpsemalt enne, kui pank seda teeb. Kirill Tripolski vastab sellele „ok“. O. D. selgitab ka, kuidas ta selgitas juba Metjule, et on sunnitud nii tegema, sest kõik, mis neil oli kanti juba maha ja Matju olevat öelnud, et võivad teha kõik, mida tahavad. O. D. räägib, kuidas tema sai M.' ga tuttavaks, ning väidab, et isegi kui teda piinata, ei suuda O. kellelegi seletada, kuidas kogu skeem toimis. Kohtu hinnangul tõendab see muuhulgas seda, et mingit renti või rendivahendusteenust ei kavatsenud ei O. D. ega K. Tripolski algusest peale arendada. Tõenäosus, et O. D. ei tea, kuidas „äri" toimib või pidi toimuma, aga K. Tripolski teadis, on olematu. Nemad kontakteerusid M.' ga, kes on kutseline turvamees ning mitte vastutav isik üheski ettevõttes, kellega ELG Oli ülekannete vöi maksete vahenduse kaudu seotud. Ettevõtted, millega „tehti koostööd", vahetusid pidevalt. Eelpool välja toodud kirjade sisuga on tõendatud, et Kirill Tripolski võttis aktiivselt osa kõigist ELG tegevusega seotud küsimuste otsustamisest. Muuhulgas nähtub Kirill Tripolski poolne kaardimaksete töötlemine, kaardimaksetega seotud kirjavahetuse pidamine, ELG ebaseadusliku tegevuse jaoks uute pankade otsimine. 21.07.2017.a vaatlusprotokollis on vaadeldud Kirill Tripolski telefonist leitud faile. Vaatlusega tuvastati, et Kirill Tripolski valduses olid praktiliselt kõik makseterminali kviitungite pildid, mis tõendab, et Kirill Tripolski vahetult kasutas makseterminali ja suunas ELG tegevust, omamata ettevõttes töötaja või juhatuse liikme staatust. 27 Failidega nr 1, nr 120 ja nr 385 — O. D. digitaalne isikutunnistus, on tõendatud, et O. D.l Oli ID-kaart käes alates 2015 märtsikuu algusest. Seega on lükatud ümber K. Tripolski väide, et ülekandeid tegi ta sellepärast, et O. D. ei saanud neid paroolidega teha summade piirangu tõttu. Failiga nr 391 on tõendatud, et 07.09.2015 registreeris O. D. Bulgaarias äriühingu nimega X Ltd nr xxx, ehk asus kooskõlastatult K. Tripolskiga realiseerima sisult sama skeemi, mis toimis Eestis. Sellele teemale pühendatud suhtlus K. Tripolski ja O. D. vahel Oli välja toodud eespool. Failiga 392 — ekraanipilt e-maksuameti kasutaja O. D. kohta — on tõendatud, et K. Tripolski nõustas O. D.t e-maksuametisse sisenemisel ja instrueeris teda, kuidas esitada TSD deklaratsiooni ID-kaardi abil. Faili loomise aeg on 24.04.2015 (kinnitab K. Tripolski ja O. D. vahelise vestluse 24.04.2015 asjaolusid seoses maksuametiga) Failiga 319 — ekraanipilt — on tõendatud, et K. Tripolski ja O. D. lõid infovahetuse keskkonna, mis kajastab ainult makseid (mitte renditeenust). Õiguslik hinnang Kirill Tripolskile on esitatud süüdistus

§ 209järgi kelmuses.

Kelmus kujutab endast objektiivse koosseisu mõttes nö neljalülilist ketti: pettus, mis viib mingi inimese eksimusse ja selle eksimuse tõttu teeb see inimene mingi varakäsutuse, mistõttu tekib kellelgi (kas eksijal või kolmandal isikul) varaline kahju. Eelpool toodud tõenditele tuginedes saab väita, et Kirill Tripolski tekitas Danske Bank A/S-s ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Kirill Tripolski pöördus Danske Pank A/S poole äriideega, milleks oli kinnisvara lühiajalise rendi teenus ja kinnisvara rendilepingute vahendamine Eesti turul. Kuivõrd X OÜ-l endal kinnisvara ei olnud, siis presenteeris Kirill Tripolski ennekõike rendiobjektina xxx tn korterit. Kirill Tripolski sooviks oli saada POS – terminali, et võtta rendi ja rendivahenduse eest vastu krediidimakseid. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab aga väita, et X OÜ ei ole aga sellist teenust kunagi osutanud, vaid sisuliselt on osutatud maksevahenduse teenust. Sellisel viisil lõi aga Kirill Tripolski Danske Bank A/S-s ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Eksimuse ehk väärkujutluse intensiivsusaste ei ole oluline. Seega Kirill Tripolski väide, et kui pank temaga lepingu sõlmis ning seda kohe, ka esimeste probleemide ilmnemisel, ära ei lõpetanud, et ju siis oligi ju kõik õige ja pank aktsepteeris ELG äritegevust, ei ole asjakohane. Nimelt kelmuse koosseisu juures ei ole vajalik, et eksimuses olev isik oleks oma kujutlustes kaljukindel. Käesoleval juhul motiveeris Danske Bank A/S-i Kirill Tripolski isik, tema laitmatu taust, tema laialdased kogemused ning teadmised IT-alal ning usaldus tema vastu, seoses tema osalusega suurettevõttes S.. Klassikalise kelmuse puhul ühtibki kannatanu tahe süüdlase tahtega ning seejuures kannatanu tahe ongi aktiivne. Kelmuse nö relvaks või sisuks ongi jutt, jutustamine ehk valetamine. Kuid valetamine peabki olema usaldust tekitav ning veenev, et üldjuhul kannatanul ei tekigi kahtlust, et talle valetatakse. Kannatanu usubki valetamise tulemusena, et kõik on just nii nagu talle on esitletud. Kelmuse puhul ongi määravaks asjaolu, et isegi kui eksimusse viidul on tõusetunud mingisugused kahtlused, laseb ta end hoolimata nendest kõhklustest/kahtlustest motiveerida varakäsutuse tegemisele või selle jätkamisele. Eksimus on niisiis petmistoimingu tulemus, seisnedes vales ettekujutuses tegelikkusest, erinevuses kujuteldavate ja tegelikult esinevate asjaolude vahel. Valeandmeid on võimalik esitada mistahes faktiliste asjaolude kohta. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et 28 faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid. Pettuse esemeks olevate asjaolude puhul võib tegemist olla isiku jaoks nii väliste (nt maksevõimelisus) kui ka sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega (vt RKKK 3-1-1-98-09, p 13). Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Juhul, kui tegelikkuses pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud (ehk neid asjaolusid moonutanud). Eksimuse tulemusena sattus Danske Bank A/S eksimusse ning tegi varakäsutuse – 12.02.2015 avas Kirill Tripolski Danske Bank A/S Eesti filiaalis (registrikood 11488826) X OÜ-le arvelduskonto nr EExxx, samuti sõlmis pangaga kontoga seotud teleteenuse lepingu. Samal päeval sõlmis Kirill Tripolski X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga kaartide teenindamise lepingu, mille lahutamatuks osaks on kaartide teenindamise lepingu tüüptingimused ja lisa 1 „Kaartide teenindamise lepingu erikokkulepped“. 13.02.2015 sõlmis Kirill Tripolski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. D.ga, X OÜ nimel Danske Bank A/S Eesti filiaaliga täiendava kokkuleppe kaartide teenindamise lepingule. Nimetatud varakäsutus tõi endaga kaasa varalise kahju Danske Bank AS-le. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et pangale esitletud eesmärgil POS-terminali ei kasutatud. Samuti on tuvastatud, et kaardi valdajad ei saanud tegelikku hüve. Nimetatut kinnitavad kaardivaldajate kaebused. Tagastusnõuete protokolli kohaselt esitati pangale krediitkaardi valdajate poolt tagastusnõudeid kokku summas 479 617, 78 eurot (pangal õnnestus tagasinõuded X vahenditest rahuldada üksnes osaliselt, omavahenditest rahuldati nõuded 218 985, 79 euro ulatuses). Seega on Kirill Tripolski kelmuse objektiivse koosseisu täitnud.

§ 209

lg 1 subjektiivne koosseis nõuab tulenevalt tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja lisaks sellele ka varalise kasu saamise eesmärki. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõistes.

Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kirill Tripolskil oli tahtlus kõigi objektiivsete koosseisu asjaolude suhtes. Kohtu hinnangul tegutses Kirill Tripolski kavatsetult

§ 16lg 2 mõistes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt möönab seda. Kohtule esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et Kirill Tripolski tegutses kavatsetult, lausa plaanipäraselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kirill Tripolski plaan oligi saada Danske Bank A/S käest POS-makseterminal, et siis võtta välismaistelt kaardivaldajatelt vastu makseid ning need kohe ELG kontolt kolmandatele isikutele ilma majandusliku aluse ja sisuta edasi kanda. Lisaks oli tal ka varalise kasu saamise eesmärk (mis ka realiseerus) – ELG kontolt kolmandate isikute pangakontodele tehtud pangaülekannete eest said Kirill Tripolski ja O. D. nö komisjonitasu. Seda on Kirill Tripolski ka enda kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud. Samas peab kohus vajalikuks siinkohal kaitsja väite osas, et „

kommenteeritud väljaande kohaselt varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult, kuid süüdistuses pole konkretiseeritud, kuidas Kirill Tripolski sai pangaga sõlmitud lepingutest varalist kasu ja kuidas see väljendus tema varalises seisundis“ märkida järgnevat. Kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tõesti, et varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult. Kuid kohus juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2015 kehtivas redaktsioonis eeldab

§ 209

teisele isikul varalise kahju tekitamist tegelikest 29 asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega käesoleval juhul nõuab süüteokoosseis lõpuleviidud kelmuse puhul ainult tegutsemist varalise kasu saamise eesmärgil, mitte varalise kasu tegelikku saamist (nagu see oli enne 1. jaanuari 2015 kehtivas redaktsioonis). Seega varalise kasu tegelik saamine ei ole oluline. Kasu mõistet tuleb tõlgendada laiemalt ning see hõlmab ka nt üldise varalise olukorra soodsamaks kujunemist ning varalise väärtusega võimalusi. Antud juhul Kirill Tripolski puhul siis eelkõige POS terminali saamine. Samas, nagu kohus ka eelnevalt märkis, siis Kirill Tripolskil ja O. D.l oli varalise kasu saamise eesmärk, mis ka tegelikkuses realiseerus. Kaitsja on jätnud tähelepanuta, et Kirill Tripolski on ju ka ise tunnistanud, et O. D. tasus talle temapoolse abi osutamise eest. Lähtudes asetleidnud sündmustest, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et Kirill Tripolski pani toime grupi poolt teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, on täitnud

§ 209lg 2 p 3, 4 sätestatud süüteokoosseisu.

Kohus on tuvastanud, et K. Tripolski on kelmusega tekitanud Danske Bank A/S-ile varalise kahju.

§ 121

p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot, seega vastab süüdistatava tegevus

§ 209

lg 2 p 3 tunnustele, kuna kannatanule tekitati kahju summas 479 617, 78 eurot (pangal õnnestus tagasinõuded X vahenditest rahuldada üksnes osaliselt, omavahenditest rahuldati nõuded 218 985, 79 euro ulatuses).

§ 209

lg 2 p 4, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08, p 14 koos edasiste viidetega). Kohus leiab, et Kirill Tripolski ja O. D. teopanus on ühteviisi suur ja vajalik koosseisu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. Kirill Tripolski registreeris äriühingu ning sõlmis makseteenuse lepingu pangaga, sai sel viisil neile vajaliku POS-makseterminali. Ning peale seda sai äriühingu uueks juhatuse ainuliikmeks O. D.. Ja edasi tegutsesid nad juba ühiselt ning kooskõlastatult selliselt, et sisestasid neile teatavaks saanud Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate pangakaartide andmeid makseterminali, millega tekitasid Danske Bank A/S Eesti filiaalile näilikku muljet nagu oleks kaartide valdajad sõlminud ELG-ga tehingud, mille tulemusena said kaubad/ja või teenused. Tegelikkuses ELG kaardivaldajatele kaupu ega teenuseid ei osutanud. Süüdistatavad tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk

§ 209lg 2 p 4 nimetatud grupile.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 30 Seega pani Kirill Tripolski toime grupi poolt teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kirill Tripolski süüdistus

§ 372

lg 2 p 3 järgi

§ 372

lg 2 p 3 sätestab vastutuse mh tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, kui see on toime pandud finantsteenusega seotud tegevusalal. Kirill Tripolskile on praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistus

§ 372lg 2 p 3 järgi selles, et Kirill Tripolski koos O.

D.ga osutasid läbi äriühingu ELG makseteenust selleks finantsteenusega seotud valdkonnas nõutavat tegevusluba omamata. Majandustegevus on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine.

§ 372

lg-s 1 ja lg 2 p-s 3 sätestatud kvalifikatsioon on lõpule viidud majandustegevuse toimumisega, tulu saamine vm tagajärg ei ole vajalik. Vaidlust ei ole jätkuvalt asjaolus, et Kirill Tripolski oli alates 16.01.2015 – 13.02.2015.a ELG ainuosanik ja juhatuse ainuliige, alates 13.02.2015 menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik. O. D. alates 13.02.2015.a ELG ainuosanik ning juhatuse ainuliige. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et X ainsaks tegevuseks oli pangalt saadud makseterminali vahendusel maksete saamine ja kolmandatele isikutele edastamine. Makseterminali saamiseks tekitasid Kirll Tripolski koos O. D.ga pangas eksimuse, s.o ebaõige ettekujutuse sellest, et äriühing ELG Kirill Tripolski eestvedamisel ja J.imisel hakkab tegelema kinnisvara rendi ja rendivahendusega Tallinnas. Eksimuse tulemusena tegi pank varakäsutuse ning ELG sai enda käsutusse makseterminali. 23.04.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 17.02.2015 – 27.08.2015.a on Danske Bank A/S Eesti filiaali X OÜ arvelduskontole EExxx laekunud POSterminalist koondmakseid kogusummas 1 576 295, 51 eurot. Nimetatud summade laekumist ELG kontole kinnitab ka 26.04.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll. 23.04.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et peale raha laekumist ELG arvelduskontole, kandsid Kirill Tripolski ja O. D. selle edasi erinevatele äriühingutele kogusummas 1 296 101, 60 eurot. Raha edastamist ELG kontolt nn „Inglismaa partneritele“ ei ole eitanud ka Kirill Tripolski. Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tripolski ja O. D. debiteerisid pangalt saadud makseterminali abil tuvastamata isikutega saavutatud kokkuleppe alusel Ühendkuningriigis elavate isikute valduses olevate krediitkaartide andmeid koos tehingute summadega ning sisestasid nende kasutuses olevasse POS terminali. Selliselt debiteerisid kontodelt 1 576 295,51 eurot ning kandsid edasi erinevatele ettevötetele 1 296 101,6 eurot. Võlaõigusseaduse § 709 lg 4 kohaselt on maksekonto makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto. 31 Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi nimetatud MERAS) § 3 lg 1 p 6 kohaselt on makseteenuse üheks liigiks rahasiire. MERAS § 3 lg 3 kohaselt on rahasiire makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata. MERAS 3 lg 6 p 1 sätestab, et makseteenuseid võivad muu hulgas osutada makseasutused. MERAS 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Kohtus on leidnud tõendamist, et ELG-I puudus muu kinnisvara rendi- ja/või rendivahendusega seotud tegevus. ELG ei rentinud ise ruume, kortereid, eramuid. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole näha, et seda oleks üldse kellegi poolt tehtud. ELG ei soetanud enda nimelt nn puhkuseosakuid, mida hiljem oleks võinud edasi müüa. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab väita, et ELG ainsaks tegevuseks algusest lõpuni oli maksete vahendamine. Danske Bank A/S Eesti filiaali 18.11.2015 vastusega nr A6-3/12352 koos lisadega on tõendatud, et 12.02.2015.a X nimel allkirjastatud lepingus märgib K. Tripolski omakäeliselt, et osaühingu „rahaliste vahendite päritolu allikas – klientide maksete vahendus". Kuivõrd see oli ettevõtte ainus tegevus ning toimus rohkem kui pool aastat, siis saab jaatada, et see tegevus oli püsiv. Makseteenuse osutamine on vastavalt MERAS § 14 lg 1 lubatud äriühingul, kellel on selleks vastav tegevusluba. MERAS § 14 lg 3 sätestab, et Eestis asutatud äriühingule annab makseteenuste osutamise tegevusloa Finantsinspektsioon oma otsusega. Finantsinspektsiooni 04.12.2018.a vastusega on tõendatud, et ELG-le ega Kirill Tripolskile ega O. D.le ei ole Finantsinspektsiooni poolt väljastatud makseteenuse osutamiseks vajalikku luba. Edastades ELG pangakontolt ilma vastava registreeringuta ELG nimel makseterminali vahendusel kontole laekunud maksed koheselt edasi kolmandatele isikutele, täitis Kirill Tripolski

§ 372lg 2 p 3 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

Seoses kaitsja väitega, et makseteenuse osutajateks ei saa pidada füüsilisi isikuid, märgib kohus järgnevat. Makseteenuse osutamine on võimalik läbi äriühingu ning seda ka käesoleva kriminaalasja kontekstis. Raha laekumised ja edasikanded on toimunud ELG arvelduskontol. Kuid oluline on siinkohal asjaolu, et Kirill Tripolski koos O. D.ga makseteenust osutades ei pidanud silmas mitte äriühingu ehk ELG huve või tema varalist kasu, vaid silmas peeti üksnes isiklikku huvi, rahalise kasu saamist osutatavalt teenuselt. Ja nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis on Kirill Tripolski (koos O. D.ga) täitnud

§ 372lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja see on täidetud juhul, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on Kirill Tripolski teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Eelkõige kinnitab seda fakt, et Kirill Tripolski varjas panga eest, milline saab olema äriühingu ELG tegelik tegevus. Vähem tähtsust ei oma Kirill Tripolski tahtluse tuvastamise juures asjaolu, et kui Danske Bank pangakaartide osakonna spetsialist K. K. Kirill Tripolskit ja O. D.t informeeris sellest, et Kirill Tripolski ja O. D. tegevus ei ole 32 legaalne, nähtub O. D. ja Kirill Tripolski vahelisest vestlusest, et ega neid tegelikult ka väga ei huvitanud, mis seadus nende tegevust reguleerib. Kuigi alates 13.02.2015 ei olnud Kirill Tripolski enam ametlikult ELG juhatuse liikmeks, tuli ka temal analoogselt ÄS § 187 lg 1 oma kohustusi täites lähtuda korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest ning viima end kurssi äriühingu tegevust reguleerivate normidega. Seda enam, et just Kirill Tripolski oli isikuks, kes perioodil 23.02.2015 – 03.09.2015, olemata ELG juhatuse liige, kuid kasutades ELG internetipanga juurdepääsu ja tegi sealt pangakontolt (ilma majandusliku aluseta ja sisuta) rahaülekandeid välismaal asuvatele isikutele kokku summas 1 172 003.60 eurot (samas kui O. D. osa oli 124 098 eurot) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega Kirill Tripolski, tegutsedes finantsteenusega seotud valdkonnas nõutavat tegevusluba omamata, vastutab

§ 372lg 2 p 3 alusel.

Kirill Tripolski süüdistus

§ 384

lg 1 - § 22 lg 3 järgi

§ 384

lg 1 – § 22 lg 3 sätestab vastutuse juriidilisest isikust võlgniku J.organi või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest kaasaaitamises, kui sellega on põhjustatud maksejõuetus. Kirill Tripolski end nimetatud episoodis süüdi ei tunnista ning ei ole andnud selles osas ka ütlusi. Kannatanu esindaja Indrek Lepsoo ütluste kohaselt suhtles ta isiklikult Kirill Tripolskiga, O. D.ga isiklikult suhelnud ei ole. Uurides ettevõtte tegevust tuvastas, et kinnisvara rentimisega ettevõte ei tegelenud, kogu tegevus seisnes makseterminali kaudu raha saamises ja edastamises. Maksejõuetus saabus oktoobris 2015. Kirill Tripolski oli isik, kes personaalselt kandis kogu raha vălja. Kannatanu esindaja arvates mingit teenust ELG ei osutanud. Pankrotimenetluse kăigus pöördus haldur ettevõtte poole, kuhu raha kanti. Sealt teatati, et raha on edasi kantud ning muid kokkupuuteid A. ELG-ga ei olnud. ELG-i tegevust korraldas K. Tripolski. Seoses ELG-st raha văljakantimisega ja kahju tekitamisega pöördus Indrek Lepsoo pankrotihaldurina kohtusse Kirill Tripolski vastu. Jõustunud kohtuotsusega hagi rahuldati ja mõisteti Kirill Tripolskilt vălja kahjusumma ca 1,3 miljonit pluss viivised, kokku 1,6 miljonit eurot. ELG juriidiline aadress oli xxx, rahalised operatsioonid olid Eestis. Isikud, kelle kontosid debiteeriti, asusid Ühendkuningriikides. Kes oli ELG raamatupidaja, ei õnnestunud halduril tuvastada. Halduril ei õnnestunud tuvastada ettevõtte tegevusega seoses halduskulusid, samuti kinnisvara, mida saaks rentida. Ei tuvastatud ka vastusooritust ettevõtte A. LLC poolt. Kirill Tripolskile on praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistus

§ 384lg 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et O.

D. rikkus tahtlikult äriühingu varalisi huvisid, kandes X OÜ arvelduskontole ise ja korraldades Kirill Tripolski kaasaaitamisel osaühingu kontole raha kandmist POS terminali abil ning seejärel korraldades selle edasikandmist välismaistele äriühingutele selliselt, et osaühingul ei jäänud ega võinud jääda piisavalt rahalisi vahendeid tekkinud kohustuste täitmiseks ning selle tulemusel saabus äriühingu maksejõuetus. Kirill Tripolski, kes omas juurdepääsu ELG pangakontole ja tegutses O. D.ga kooskõlastatult ja omavaheliste kokkulepete raames, kandis enamuse raha isiklikult välja. 33

§ 384

lg-st 2 tuleneb objektiivne koosseisuväline karistatavuseeldus, mille kohaselt karistatakse

§ 384

lg 1 sätestatud teo eest üsnes siis, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Harju Maakohtu 18.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1669 kuulutati välja X OÜ (registrikood xxx) pankrot. 18.03.2016.a kell 13:30. See kohtumäärus on jõustunud. Järelikult on

§ 384

lg-s 2 sätestatud koosseisuväline karistatavuseeldus, s.o võlgniku pankrot sama paragrahvi esimese lõike kohaldamiseks täidetud. Objektiivne koosseis seisneb käesoleval juhul juriidilisest isikust võlgniku J.organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi kohustustevastases kahjustamises, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus.

§ 384

lg 1 kohaselt saab selles sättes ette nähtud kuriteo eest vastutada üksnes füüsilisest isikust võlgnik, tema seaduslik esindaja või juriidilisest isikust võlgniku J.organ või seda asendava organi liige, samuti nõukogu liige. X osaühinguna (ÄS § 135 lg 1) oli eraõiguslik juriidiline isik (TsÜS § 25). Kirill Tripolski oli ELG ainuosanik ning juhatuse ainuliige perioodil 16.01.2015 – 13.02.2015.a, alates 13.02.2015.a menetlusdokumendite kättesaamiseks pädev isik. Alates 13.02.2015.a oli ELG ainuosanik ning juhatuse ainuliige O. D.. Kuivõrd Kirill Tripolskil puudub

§ 384

lg 1alusel täideviijana karistatavuse aluseks olev eritunnus ehk juhatuse liikme staatus, siis on kohtu hinnangul põhjendatud alus käsitleda Kirill Tripolski vastutust ELG maksejõuetuse põhjustamises kaasaaitajana. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas X on võlgnik

§ 384lg 1 mõttes.

Võlgnik

§ 384

lg 1 mõttes on võlasuhte (VÕS § 2 lg 1) kohustatud pool ehk isik, kellel on vähemalt üks võlausaldaja. Kuna

§ 384

lg 1 järgi on karistatav üksnes võlgniku varalise seisundi kahjustamine, peab võlasuhe, millest tulenevalt saab isiku võlgnikuks lugeda, olema tekkinud enne koosseisuteo toimepanemist. Kirill Tripolski kaitsja on seisukohal, et

§ 384lg 1 koosseis ei ole täidetud mh seetõttu, et K.

Tripolski tegevus rahaülekannete tegemisel oli teostatud ELG juhatuse liikme O. D. korraldusel ning kuivõrd neid rahaülekandeid teostati perioodil märts 2015 – september 2015 ja nendega ei kaasnenud maksejõuetust, sest alati jäi arvelduskontole piisavalt rahalisi vahendeid ja ettevõtte vahenditest teostati tagasinõudeid. Kohus kaitsja väitega ei nõustu ja seda põhjusel, et

§ 384

lg 1 koosseisu realiseerimiseks on mh oluline, et X OÜ peab olema võlgniku staatuses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X OÜ on võlgnik, sest tal on vähemalt üks võlausaldaja Danske Bank A/S näol. Kirill Tripolski kaitsja on samuti enda kaitsekõnes jaatanud, et ELG ainsaks võlausaldajaks oli Danske Bank. Tõendatud on, et O. D. koos Kirill Tripolskiga on kasutanud pangaga sõlmitud lepingu alusel kasutusse võetud kaardimakse terminali ning võtnud selle vahendusel raha teenuste eest, mida ei ole osutatud. ELG Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuv pangakonto väljavõte kinnitab, et kogu maksetest saadud raha on ELG kontolt ära kantud. Kokku on ELG arvelduskontolt tehtud makseid välismaa ettevõtetele summas 1 296 101, 60 eurot. Alates 07.10.2015 ELG kontol rahalised vahendid puudusid ning pank oli kohustatud oma vahenditest ebaseaduslikest tehingutest tulenevad tagastusnõuded kaardi omanikele tagastama. Sellest tulenevalt on pangal võlgniku eelnimetatud tegevuse tulemusena vähemalt 200 706, 49 euro 34 suurune nõue. Nimetatu on leidnud kinnitamist ka Harju Maakohtu 18.03.2016.a määrusega tsiviilasjas 2-16-1669. Harju Maakohtu 29.09.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-6962 tunnustati. Järgnevalt tuleb

§ 384

lg 1 objektiivse koosseisu elemendina tuvastada X varalise seisundi kohustustevastane kahjustamine. Süüdistuse kohaselt kahjustasid O. D. ja Kirill Tripolski ELG vara (varalist seisundit) kokkuvõtlikult sellega, et debiteerisid pangalt saadud makseterminali abil isikute kontodelt 1 576 295, 51 eurot ning kandsid selle edasi erinevatele ettevõtetele 1 296 101, 60 eurot. Käesoleval juhul saab ELG varalise seisundi kahjustamiseks lugeda O. D. kooskõlastatud tegevus Kirill Tripolskiga ehk siis kui osaühingu juhatuse liige (keda abistas Kirill Tripolski) vähendab võlgniku vara väärtust sel teel, et kasutab äriühingu vara mitte äriühingu huvides, vaid isiklikuks otstarbeks. Antud juhul siis kandsid Kirill Tripolski ja O. D. ELG kontol olevad rahalised vahendid alusetult edasi äriühinguga majandussidemeid mitte omavatele ettevõtetele, mille eest said isiklikult hüve ehk siis nö 20% vahendustasu. O. D. seesugune käitumine ELG juhatuse liikmena on ka

§ 384

lg 1 mõistes kohustusevastane, rikkudes osaühingu juhatuse liikme üldist hoolduskohustust ja sellest tulenevat käitumisstandardit. Nimelt sätestab ÄS § 187 lg 1, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS §- st 35 tuleneb, et juriidilise isiku J.organi liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma J.organi liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. J.organi liige peab olema ennekõike huvitatud äriühingu/juriidilise isiku huvidest ning mitte eelistama isiklikke huve äriühingu huvidele. Antud juhul aga O. D. Kirill Tripolski kaasabil eelistasid just isiklikkku huvi ning isiklikku kasu äriühingu huvidele. Nähtuvalt ELG Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskonto nr EExxx väljavõttest on esmalt kaardimakse summad laekunud ELG POS kontole, millelt on need edasi liikunud ELG põhikontole, kust rahad on edasi kantud tundmatutele välisriigi äriühingutele. Ei ole usutav, et sellisel viisil rahade edasikandmisel on mingisugunegi majanduslik sisu, mis oli ELG huvides. Seega saab jaatada, et O. D. äriühingu juhatuse liikmena Kirill Tripolski kaasabil on majanduslikult otstarbeka käitumise kohustust tahtlikult rikkudes äriühingule kahjulike tehingute tegemine süüdistuses käsitletud ajal käsitatav juriidilisest isikust võlgniku vara (varalise seisundi) kahjustamisena

§ 384lg 1 tähenduses.

Kaitsja väitel

kommentaaride kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku J.organi liige käitunud kohustusevastaselt siis, kui ta teeb võlgniku nimel tehingu või toimingu, mis oli või on PankrS §-de 109-114 kohaselt tagasivõidetav, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ELG pankrotimenetluses oleks pankrotihaldur esitanud PankrS §-de 109-114 tagasivõtmise hagisid. Kohus märgib siinkohal, et

kommentaarid selgitavad järgmises lauses ka seda, et selle võimaluse kasutamata jätmisel ja tähtaegade möödumisel ei ole seejuures tähtsust. Samuti selgitatakse

kommetaarides, et hindamaks juriidilisest isikust võlgniku J.organi kohustusevastast käitumist on aluseks siiski TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1, mida kohus eelmises lõigus ka selgitanud on. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. D. kui ELG juhatuse liige Kirill Tripolski kaasabil tegid ELG pangakontolt ilma majandusliku aluseta ja sisuta rahaülekandeid välismaal asuvatele isikutele kokku summas 1 296 005 eurot ja 90 senti ning just see tegevus tõigi kaasa kahju, s.o ELG vara vähenemise, mis lõpuks viis maksejõuetuse tekkimiseni. 35 Kirill Tripolski ajavahemikul 23.02.2015 – 03.09.2015, olemata ELG juhatuse liige, kuid kasutades internetipanga juurdepääsu, tegi ELG pangakontolt ilma majandusliku aluseta ja sisuta rahaülekandeid välismaal asuvatele isikutele kokku summas 1 296 005 eurot ja 90 senti ning just see tegevus tõigi kaasa kahju, s.o ELG vara vähenemise, mis lõpuks viis maksejõuetuse tekkimiseni. Harju Maakohtu 18.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1669 kuulutati välja X OÜ (registrikood xxx) pankrot. Seega on X OÜ maksejõuetus kui

§ 384lg 1 koosseisuline tagajärg saabunud.

Subjektiivne koosseis:

§ 384

lg 1 subjektiivne koosseis eeldab võlgniku varalist seisundit kahjustava teo ja selle kohustusevastasuse eeldustele vastavate asjaolude suhtes vähemalt otsest tahtlust

§ 16

lg 3 mõttes, s.o toimepanija peab teadma, et tema tegu kahjustab võlgniku varalist seisundit ja ta tahab või vähemalt möönab seda. Võlgniku varalise seisundi kahjustamise kohustustevastasus on normatiivne koosseisutunnus. Riigikohtu kriminiaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-69-12 p 15 selgitanud, et „normatiivsete koosseisutunnuste puhul ei ole nõutav, et isik teaks nende täpset juriidilist tähendust, küll on aga vajalik, et isik mõistaks selliste tunnuste üldist sotsiaalset tähendust või vähemalt taolise õiguskeelest pärineva tunnuse üldkeelelist paralleelhinnangut“. Asjaolu suhtes, et võlgniku varalise seisundi kahjustamisega põhjustatakse võlgniku maksejõuetus, piisab kaudsest tahtlusest

§ 16lg 4 mõttes.

Eelnevalt juba käsitletud tõen