← Eesti

1-20-1978/14

1-20-1978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1978 (20231600521) Kohtunik Elina Elki

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Heiki Kala Isikukood: 36910280288; elukoht: xxxx/viibib xxxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: ei tööta; kehtivaid kriminaalkaristusi 7, neist viimati karistati 18.06.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi vangistusega 9 kuud, liitkaristusena varasema kohtuotsusega 1 aasta ja 3 päeva vangistust. Vangistusest ennetähtaegselt vabastatud 06.01.2020, karistuse kandmine 23.05.2019 kuni 06.01.2020, ära kantud 7 kuud ja 14 päeva, ära kandmata 4 kuud ja 19 päeva; KrMS § 217 alusel kinni peetud 27.02.2020 Tõkend Vahistatud Harju Maakohtu 29. veebruari 2020. a määrusega kuni 29. aprillini 2020 Kaitsja Loobus kaitsjast RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Heiki Kala süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle 1 1-20-1978 karistuseks 5 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Heiki Kalale lõplikuks karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 4 kuud ja 19 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
  4. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Heiki Kala kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  5. veebruarist
  7. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
  8. Asitõend – 1 CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde.
  9. Välja mõista Heiki Kalalt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot.
  10. KrMS § 180 lg 3
  11. lause alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700013831 ja selgitus „Heiki Kala, kriminaalasi 1-20-1978, sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  12. Kohtuotsus anda süüdistatavale ja prokurörile ning edastada Tallinna vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  13. mail 2020 kell 12.
  14. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  16. mail 2020 kell 12.
  17. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav 2 1-20-1978 kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Heiki Kala selles, et olles karistatud Harju Maakohtu
  18. juuni
  19. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi pani ta tahtlikult ja süstemaatiliselt toime järgmised teod.
  20. veebruaril 2020 kell 15:24 Tallinnas Kopli 69b asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses võttis Heiki Kala võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluva ühe pudeli viina Hlebniy Dar klassik 40% 500ml väärtusega 8,99 eurot, mille pani endale kotti ja seejärel möödus iseteeninduskassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni; kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti
  21. veebruaril 2020 kell 18:31 Tallinnas Kopli 69b asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses võttis Heiki Kala võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluva ühe pudeli viina Saaremaa 40% 500ml väärtusega 9,49 eurot, mille pani jope taskusse ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni; kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Heiki Kala toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtu
  2. märtsi 2020 määrusega anti Heiki Kala süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi lühimenetluses kohtu alla.

Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust.

  1. aprillil 2020 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast mõlema kuriteo toimepanemises süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.
  2. Prokurör taotles Heiki Kala süüdi tunnistamist KarS §

§ 25lg 2 järgi ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 19 päeva vangistust, s.o mõista liitkaristusena 8 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Heiki Kala kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o
  3. veebruar
  4. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Heiki Kalale heidetakse ette süstemaatilise varguse toimepanemise katset KarS §

§ 25lg 2 tähenduses.

Maakohus leiab, et Heiki Kalale etteheidetavad teod on tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Kaupluses Maxima 23.02.2020 toime pandud varguse katset tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. Menetluse alustamise ajend on Maxima Eesti OÜ

  1. veebruari 2020 avaldus (I kd, tl 2-3), millest nähtub, et 23.02.2020 kell 15.24 on Maxima Eesti OÜ kauplusest, aadressil Tallinn, Kopli 69b proovitud varastada viina 3 1-20-1978 Hlebniy Dar hinnaga 8,99 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Teo toimepanemist H. Kala poolte tõendavad tunnistaja V Ki ütlused, mille kohaselt (I kd tl 6-8) viibis ta objektil Maxima aadressil Kopli 69B
  2. veebruaril 2018 ning nägi kuidas kell 15.17 sisenes alkoholiosakonda eakas meesterahvas beeži-musta värvi jopes ning tumedates pükstes. Isik võttis pudeli Hlebniy Dar, hinnaga 8,99, pani sinist värvi kotti ning kell 15.34 läks läbi iseteeninduskassa kauba eest maksmata. Pidas isiku väljapääsu juures kinni. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistaja ülekuulamise protokolli on sattunud ilmselge kirjaviga. Nimelt on tunnistaja ütluste juures märgitud teo toimepanemise aastaks 2018, mitte
  3. Kuivõrd tunnistaja ütlused muus osas haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega sh teo toimepanemise kuu, päeva ja ka kellaajaga, siis on kohtu hinnangul aastaarvu osas tegemist inimliku eksitusega. Lisaks tunnistab ka süüdistatav ise kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 27-28), et käis Maxima kaupluses mõned päevad enne 27.02.
  4. Sisenes kauplusesse, võttis viina ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Peeti turvatöötaja poolt kinni ning kauplusesse kutsuti politseipatrull, kes andmed kirja pani. Politseijaoskonda ei toimetatud, kuna Maxima töötajad ei soovinud avaldust esitada. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja CD-st (I kd tl 16-18), kuidas süüdistatav liigub alkoholiosakonda, võtab riiulilt pudeli ning peidab selle kotti, lahkub alkoholi osakonnast ning kell 15.23 paiku möödub kassadest kauba eest tasumata, kus turvatöötaja ta kinni peab. Kohtu hinnangul vastab H. Kala tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva viina) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse süüdistatavast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni.
  5. Kaupluses Maxima 27.02.2020 kella 18.31 paiku toime pandud varguse katset tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. Menetluse alustamise ajend on Maxima Eesti OÜ 28.02.2020 avaldus (I kd tl 9), millest nähtub, et 27.02.2020 kell 18.31 on Maxima Eesti OÜ kauplusest, aadressil Tallinn, Kopli 69b proovitud varastada viina Saaremaa väärtusega 9,49 eurot. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 27.02.2020 kell 19.40 kuriteo toimepanemisel peeti kohapeal kinni H. Kala (I kd, tl 26). Tunnistaja A T ütluste kohaselt (I kd tl 13) olles 27.02.2020 kella 18.30 paiku kaupluses Maxima turvatöötajana tööl, jälgis videokaameraid ning märkas alkoholiosakonnas kahtlast meest beežis jopes, kes võttis pudeli viina peites selle endale jopesse. Isik möödus kassadest kell 18.31 ning peeti kontrolliks tema poolt kinni. Isikul oli jope taskus pudel Saaremaa viina maksumusega 9,49 eurot. Pudel tagastati rikkumata kujul kauplusele. Isik esitas ID-kaardi Heiki Kala nimele. Tunnistaja ütlustega haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 19-22), millest nähtub kuidas beežis jopes meesterahvas siirdub alkoholiosakonda, võtab pudeli Saaremaa viina ning möödub kassadest kauba eest tasumata, kus turvatöötaja ta peatab. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd tl 27-28) tunnistab ka süüdistatav H. Kala teo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Selgitab, et 27.02.2020 õhtusel ajal sisenes ta Maxima kauplusesse aadressil Kopli 69b ning läks alkoholiosakonda, võttis pudeli viina ja pani 4 1-20-1978 selle endale varrukasse. Seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata ning turvatöötaja pidas ta kinni. Teo pani toime alkoholijoobes, kainelt selliseid tegusid toime ei pane. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud kavatsetult. Alkoholijoove ei välista iseenesest tahtlust ja kogutud tõendid ei viita vähimalgi määral sellele, et süüdistatav ei saanuks joobe tõttu aru oma teo asjaoludest. Seega vastab Heiki Kala tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva kauba) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni.
  6. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod oleks omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
  7. H. Kala tunnistati Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. Muu hulgas mõisteti H. Kala selle otsusega süüdi ka poest alkoholi varastamise eest (4 tegu aprill-mai 2019). Harju Maakohtu
  10. detsembri
  11. a määrusega vabastati H. Kala karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 6 kuu pikkuse katseajaga. Isik vabanes vanglast
  12. jaanuaril
  13. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uued alkoholi varastamise katsed 23.02.2020 ja 27.02.2020, s.o vargused leidsid aset vähem kui 2 kuu möödumisel kinnipidamisasutusest vabanemisel ning Harju Maakohtu 19.12.
  14. a määrusega määratud katseajal. Arvestades varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on ilmne, et süüdistatava jaoks on tavapärane just alkoholi hankimine varguste toimepanemise teel, mis on tingitud ka alkoholisõltuvusest, mida kinnitab ka Harju Maakohtu 19.12.
  15. a määrus, millega H. Kala vabastati ennetähtaegselt karistuse kandmisest, määrates talle kohustusena alkoholisõltuvuse ravi ja keeld tarvitada alkoholi. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise vargusega, mis isikust sõltumata põhjustel jäi katse staadiumisse. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on tuvastamist leidnud, et H. Kala pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus ja tõkend 7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas ei ole suur, sest teod jäid katse staadiumisse, kuriteo objektid tagastati kauplusele ja asjade väärtus oli väike. Kohtuistungil avaldas isik toimepandu suhtes kahetsust, mida kohus peab karistust 5 1-20-1978 kergendavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul ei ole samas alust süüdistatava karistamiseks rahalise karistusega, kuna H. Kala on ka varem karistatud varguste toimepanemise eest vangistusega, mis ei ole isikule piisavat mõju avaldanud. Teod on toime pandud katseajal, kui süüdistatavat oli vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Kergemaliigilise karistuse mõistmine selles olukorras ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H. Kalale sanktsiooni alamäära lähedale jääva vabaduskaotusliku karistuse, s.o 5 kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Vähendatud karistuseks jääb 3 kuud ja 10 päeva vangistust.

  1. Teod on toime pandud
  2. ja
  3. veebruaril 2020, seega Harju Maakohtu
  4. detsembri 2019 määrusega määratud katseajal (katseaja kestus
  5. jaanuar 2020 –
  6. juuli 2020). KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuu 19 päeva võrra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg, seega tuleb Heiki Kala liitkaristuse kandmise alguseks lugeda
  7. veebruar
  9. Kohtuistungil palus süüdistatav, et võimalusel määrataks karistus, mis ei sisalda vabaduse võtmist, kuna ta ema on haige ning samuti põeb ise kolme kroonilist haigust. Kohus selgitab, et süüdistatav mõisteti süüdi Harju Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõisteti liitkaristusena 1 aasta ja 3 päeva pikkune vangistus, mille kandmise alguseks loeti
  12. mai
  13. Harju Maakohtu
  14. detsembri
  15. a määrusega vabastati H. Kala karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. KarS § 76 lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. See tähendab, et uue tahtliku kuriteo toimepanemisel katseajal, kui selle teo eest mõistetakse isikule vangistus, näeb seadus ainsa võimalusena liitkaristusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Isiku karistusest vabastamine tingimisi või selle asendamine üldkasuliku tööga muudaks varasema otsuse sisu, millega H. Kala karistati täitmisele pööratud vangistusega, ega ole seetõttu enam võimalik. Kohus märgib seejuures, et isegi juhul, kui seadus seda võimaldaks, ei oleks see praegusel juhul ka sisuliselt põhjendatud, kuna süüdistatav näitas oma käitumisega katseajal, et ta ei ole võimeline järgima selle reegleid ja asus rikkuma nõudeid raskeimal võimalikul moel, s.o pannes toime samalaadseid tahtlikke kuritegusid.
  16. Isikule kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Asitõend
  17. Asitõend – 1 CD-plaat turvakaamera salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud
  18. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub 6 1-20-1978 kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 3
  19. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 73 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.