← Eesti

2-19-1383/48

Obsah (10)§ 175§ 173§ 172§ 146§ 158§ 150§ 65§ 171§ 23§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-1383 Tsiviilasi XX pankrotimen

§ 175lg 1, lg 11).

14. Võlgniku XX kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXt viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala muutumisest, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 sätestatud sissetulekute suuruse arvutamisel tuleb XXl lähtuda Eesti Vabariigix kehtivast palga alammäärast, kuni kohus ei ole võlgniku taotlusel määranud teisiti. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud usaldusisikule üle andma poole. 15. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172ja 173 järgi: 2

(6)Tsiviilasi nr 2-19-1383 - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

- Usaldusisik peab võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust võlgnikule XXle üle andma 25%. Ülejäänud 75% tuleb hoiustada võlausaldajate jaoks. - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades ning vastavalt iga võlausaldaja jaotisele. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpus esitab usaldusisik kohtule lõpparuande.

  1. Kohus kohustab XXt esitama võlgniku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
  2. juuliks, kohtule aruande (sh andmed aruandeperioodil saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade kohta jms). Esimene aruanne tuleb esitada ilma täiendava meeldetuletuseta
  3. juuliks
  5. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
  6. Pärnu Maakohtu 12.03.2019 määrusega kuulutati välja XX pankrot, nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. Pankrotihaldur esitas 30.12.2019 kohtule aruande, milles palub lõpetada XX pankrotimenetlus pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Haldur teeb ettepaneku algatada võlgniku XX suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning määrata võlgniku ennast usaldusisikuks või määrata selleks teine kanditaat, kelle nõusolek kohtule edastatakse. Kohus 10.01.2020 määrusega kutsus isikuid üles tasuma hiljemalt 24.01.2020 kohtudeposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2000 eurot. Keegi kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
  7. Pankrotihalduri aruande kohaselt XX pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha laekunud. Haldurile teadaolevalt võlgnik käesoleval hetkel ei tööta. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146mõistes puuduvad.

Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on kokku 97 320,05 eurot: Rannar Liitmaa 6803,73 eurot, Rannar Liitmaa 1093,29 eurot, Bigbank AS 564,02 eurot, BB Finance OÜ 1060,29 eurot, SEB Pank AS 87 386,51 eurot, Kohtutäitur Õnne Pajur 38,34 eurot ja Kohtutäitur Kersti Kaljula 373,87 eurot. Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Vajalikud kulutused, mis koosnevad kuludest kohtumääruse tõlkele, on haldur kandnud omavahenditest ja palub need hüvitada, esitades vastava taotluse eraldi koos tasu taotlusega. Võlgniku töötasu laekub xxxxx xxxxxxxxx olevale arvelduskontole, millele Eesti Vabariigi pankrotihalduril puudub ligipääs. Võlgnik on seisukohal, et töötasu jääb ulatusse, millele ei ole võimalik Xxxxx Xxxxxxxxxx kehtiva korra järgi sissenõuet pöörata. Riigikohtulahend asjas nr 3-2-1-90-16, millest nähtub, kuidas tuleb arvestust pidada Xxxxx Xxxxxxxxxx laekuva töötasu osas, on lähtutud kohustustest vabastamise menetluse aegsest olukorrast. Pankrotimenetluse aegsekt olukorda samastada ei ole võimalik. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjustena elukaaslasega ühiselt võtud kodulaenu ning suutmatust tasuda laenu igakuiseid tagasimakseid. Võlgnik on avaldanud, et lisaks kodulaenule, oli võlgnik võtnud ka mitmeid kiirlaene ja järelmakse, mille tagasimaksetega jäi võlgnik hätta. Võlgniku sõnul, suutmatusest tasuda 3

(6)Tsiviilasi nr 2-19-1383 kodulaenu tagasimakseid, müüdi kodulaenu eest soetatud kinnisvara enampakkumisel SEB Pank AS nõude katteks turuhinnast oluliselt madalamalt. Eeltoodust tulenevalt ei katnud võlgniku sõnul eluaseme müügist saadud vahendid kogu laenujääki panga ees. Tasuvama töö leidmiseks kolis võlgnik Xxxxx Xxxxxxxxx ning asus seal tööle ning püüdis oma võlakoormust vähendada, kuid tulenevalt tervisliku seisundi halvenemisest on võlgnik seisukohal, et ilmselt ei ole võlgnik suuteline varsti enam täiskoormusega tööd tegema. Haldur nõustub võlgniku põhjendustega osaliselt ja on täiendavalt seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on võtnud endale kohustusi, mille täitmiseks ei ole võimeline olnud. Haldur palub lõpetada XX pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000,00 eurot; algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja määrata XX iseenda usaldusisikuks või määrata selleks teine kanditaat, kelle nõusolek kohtule edastatakse.
  1. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks x eurot (koos käibemaksuga), millest jätta x eurot kandmiseks riigivahenditest Mägi Advokaadibüroo OÜ-le ja ülejäänud osa tasust summas x eurot jätta võlgniku kanda. Samuti palub haldur määrata kindlaks halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 62,86 eurot, jätta need võlgniku kanda ja mõista välja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Halduri toimingute ajakulu on x tundi, summas x eurot (arvestusega 1 tund = x eurot), millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku x eurot. Pankrotimenetluse ajal on Mari Mägi Advokaadibüroo OÜ kandnud menetluses tekkinud tõlke kulu summas 62,86 eurot, mis oli vajalik Xxxxx kohtutäiturile info edastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine
  2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et XX pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku XX kanda.

6.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Haldur on teinud ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot 4

(6)Tsiviilasi nr 2-19-1383 (lisandub käibemaks), millest x (lisandub käibemaks) ulatuses hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osas jätta võlgniku kanda. 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas XX pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (sealhulgas sotsiaalmaks), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb riigituludest välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Tasu summas x eurot (sealhulgas käibemaks) tuleb jätta võlgniku kanda. 9. Haldur palub määrata kindlaks halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 62,86 eurot ja jätta need võlgniku kanda ning mõista välja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Tegemist on pankrotimenetluse ajal Mari Mägi Advokaadibüroo OÜ poolt kantud menetluses tekkinud tõlke kulu summas 62,86 eurot, mis oli vajalik Xxxxx kohtutäiturile info edastamiseks.

§ 66

lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tõlkekulud summas 62,86 eurot on põhjendatud kulu. Kohus määrab halduri tehtud vajalike kulutuste suuruseks 62,86 eurot ning mõistab selle summa võlgnikult XXlt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 10.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 11.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 21.06.2019 nõuete kaitsmise koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale või määrata selleks teine kanditaat, kelle nõusolek kohtule edastatakse. XX esitas 10.01.2020 kohtule avalduse määrata enda usaldusisikuks A. K.. Avaldusele on andnud oma käsikirjalise kinnituse ja allkirja A. K.. 12. 11.06.2020 Kristo Teder kohtuistungil nõustus, et XX usaldusisikuks määratakse A. K.. Kuivõrd Xxxxxs asuva XXga videoühendus tehnilistel põhjustel ei toiminud, kuulas kohus XX ja temaga koos viibiva A. K.i ära 11.06.2020 pärast istungit telefoni teel. XX selgitas, et töötab, aga teenib Xxxxx miinimumpalka. Ta ei saa tervise tõttu mujale kandideerida ega rohkem tööd teha. Tal on olnud ajukasvaja ja tehtud 3 operatsiooni. XX jäi taotluse juurde, et algatataks tema kohustustest vabastamise menetlus ning usaldusisikuks määrataks A. K.. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-19-1383 A. K. ärakuulamisel kinnitas valmisolekut täita XX usaldusisiku ülesandeid. Kohtunik ärakuulamisel selgitas võlgnikule ja usaldusisikule nende kohustusi.
  1. Kohus leiab, et XX usaldusisikuks tuleb määrata A. K.. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla A. K.i võimekuse täita usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu.
  2. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus selgitab, et vaatamata sellele, et võlgnik elab ja töötab Xxxxx Xxxxxxxxxx, saab ta arvestada sissetulekuks, millele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ja mida ta ei pea usaldusisikule loovutama, Eesti Vabariigix kehtivat alampalka, s.o
  3. aastal 584 eurot kuus.
  4. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XXt, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ja teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. Töö tegemist ja sissetuleku teenimist takistavat terviseseisundit peab võlgnik tõendama. 16.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses, on kohtul asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel. Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.