Obsah (4)

§ 231§ 447§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19

) § 231 lg 2 tähenduses. Kohus selgitas kostjale 11.07.2019 määruses, et tegemist on omaksvõtuga ning omaks võetud asjaolu ei vaja tõendamist (

§ 231lg 1).

1. Maakohus leidis, et kostja pole tõendanud oma väidet, et hageja on põhjustanud talle lepingu rikkumisega kahju. Maakohus pööras sellele kostja tähelepanu 11.07.2019 määruses. Kostja soovil pikendas kohus 21.08.2019 määrusega tõendite esitamise tähtaega, et kostja saaks esitada asjatundja arvamuse kahju põhjustamise asjaolude kohta. Kostja ei täpsustanud oma väidetava nõude aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud tõendeid. Kostja 20.06.2019 vastusele lisatud tõend veose väidetava temperatuuri kohta ei oma asjas seetõttu tähendust – isegi kui eeldada temperatuuri vastavust kostja poolt väidetule, pole kohtul võimalik teha järeldusi kostja vastunõude olemasolu kohta. Kostja pole täpsustanud, milliseid kokkuleppe tingimusi on rikutud, kostja ei ole põhjendanud temale kahju põhjustamise asjaolusid ega esitanud kahju põhjustamise kohta tõendeid. Kostja pole esitanud ka selget tahteavaldust tasaarvestuse kohta, millele kohus pööras korduvalt kostja tähelepanu 11.07.2019 ja 21.08.2019 määrustes. Kuna kostja väidetava vastunõude olemasolu pole käesolevas asjas võimalik kindlaks teha, ei oma tasaarvestuse tahteavalduse tegemise asjaolu hagi õige lahendamise seisukohalt tähendust ning eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada. APELLATSIOONKAEBUS
2. Maakohtu otsusele esitas 14.11.2019 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega tasaarvestusavaldus rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja esitanud 20.06.2019 vastuses tasaarvestusavalduse hageja poolt kostjalt nõutava summa ulatuses. Lõpliku kahju suuruse saab määrata tellitud ekspertiisi kättesaamisel, mida kostja käesoleval hetkel ootab. Hageja on rikkunud kokkuleppe tingimusi, mille kohaselt pidi külmkambris olema kogu aeg miinustemperatuur, 3 kuid tegelikkuses olid seal korduvalt plusstemperatuurid, mis põhjustasidki kala ülessulamise, selle riknemise ning kahju kostjale. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada ilmne ebatäpsus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 2 mõistnud kostjalt välja 5 5668,82 eurot, selgitades, et nimetatud summa koosneb põhivõlast 4122 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 1446,82 eurot. Kolleegium märgib, et põhivõlg 4122 eurot + viivis 1446,82 eurot on kokku 5568,82 eurot. Kuna maakohus on resolutsioonis märkinud, millistest summadest koguvõlgnevus koosneb, siis saab maakohtu märgitud koguvõlgnevuse summat käsitleda ilmse ebatäpsusena, mille ringkonnakohus parandab. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud võlgnevuse kogusummaks tuleb märkida 5568,82 eurot (

§ 447lg 2).

1. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et veokis oli lubatust kõrgem temperatuur, mille tõttu kala riknes ja kostja kandis seetõttu kahju. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kokkulepitust kõrgema temperatuuri tõttu kala riknes ehk kostjale tekitati kahju. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid kahju suuruse kohta. Kostja on maakohtule teatanud, et ta soovib asjatundja arvamusega tõendada kahju tekkimist ja selle suurust. Maakohus on andnud kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, kuid kostja ei ole asjatundja arvamust esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud teisi tõendeid, mis tõendaksid kahju tekkimist ja selle suurust. Sellised tõendeid ei ole esitatud ka apellatsioonimenetluses. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu vastunõue, siis on kostja tasaarvestus ilma toimeta. Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti hagi rahuldanud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 671,66 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindaja on osutanud apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tundi 10 minutit. Esindaja tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda vajalikuks menetluskuluks menetluskulude nimekirjas märgitud kirjavahetust kliendiga kohtuotsuse täitmisest (25 min). Maakohtu otsus ei ole jõustunud, mistõttu kohtuotsuse täitmisega seonduvat arutelu kliendiga ei saa pidada põhjendatud ajakuluks. Arvestades apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid, tuleb esindaja ülejäänud ajakulu lugeda 4 põhjendatuks. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi 45 minutit. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud 617,50 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 5