lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuse rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (v.a poolte riigi õigusabi kulud).
lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 2, 4 ja alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostjale oli antud riigi õigusabi ja seega hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks hagejalt kostja õigusabikulud riigituludesse välja mõista. Kohus on aga seisukohal, et see oleks praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane, arvestades hageja majanduslikku olukorda. Samuti tuleb arvestada, et hagejal on suur elatise võlgnevus ning temalt kulude väljamõistmine paneks ka kostja halvemasse olukorda, kuna oma sissetulekust peaks hageja sel juhul tasuma nii elatise kui ka riigi kulusid. Kohus jätab seega kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kuna hagejale oli 29.04.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-5805 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud, jätab kohus ka hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.
lg 1 tulenevalt, määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks muid menetluskulusid peale riigi õigusabi kulude tekkinud. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hagejale oli antud menetlusabi riigilõivu tasumisel (dlk 42- 5
178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.