Obsah (7)

§ 423§ 168§ 663§ 667§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-15-4745 Kohtuasi XX hagi YY (Y) v

) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kostja vastuhagi on sisuliselt tasaarvestus juhuks, kui kohus peaks hageja hagi rahuldama, jättis kohus ka vastuhagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Määruse põhjendustel ei olnud võimalik hagi rahuldada, sest koerad, kelle jagamist ühisvarana hageja taotles, on surnud. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et koerte surma korral elab tõukari ehk kennel edasi ja surnud koerte väärtus on kandunud edasi nende järglastele ja kostja sai kutsikate müügist kasu. Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hageja ei esitanud PKS § 34 lg 3 kohast nõuet, kuigi kohus andis selleks tähtaja. Seega puudub hagejal nõue, mida kohus võiks hagi läbivaatamisel rahuldada. Määruskaebused

1. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Kohus on ekslikult viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-15-9288, kus registrist kustutatud osaühingu osal ei ole eelduslikult majanduslikku väärtust. Tõukoerte väärtust saab tuvastada vaatamata asjaolule, et konkreetsed ühisvara jagamise nõudes kirjeldatud isendid on kohtumenetluse ajal surnud. Hageja ei nõudnud hagis mitte koeri, vaid nende eest rahalist hüvitist. Hagi esemeks olevad koerad moodustasid koerakarja ehk kenneli, kes on jätkuvalt elus ja ei saa lõppeda ühe koera surmaga. Hageja nõudis hüvitist nende loomade nimekirja alusel, 2 kes moodustasid kenneli ühisvara jagamise õiguse tekkimise ajal ja selle alusel sai hageja välja arvutada ühisvaraks oleva koerakarja keskmise turuväärtuse ja esitada konkreetne nõue.
2. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjendustel tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja loobus osaliselt hagist ja

§ 168

lg 4 alusel peab sel juhul kandma menetluskulud vähemalt osaliselt hageja.

§ 168lg 2 alusel kannab hagi läbi vaatamata jätmisel samuti menetluskulud hageja.

Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja edastas vastaspoolele seisukoha andmiseks. Pooled vastaspoole määruskaebusi ei tunnistanud ja palusid jätta need rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Hageja määruskaebus tuleb täielikult h kostja määruskaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 423

lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda sellele, et hageja ei esitanud uut nõuet. Maakohus on aga hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama kostja väiteid ja avaldusi. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on

§ 423lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks.

Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohus on samas asjas 21.06.2018 tehtud otsusega (III kd, lk 18-22) tühistanud maakohtu 20.09.2017 otsuse osaliselt ja saatnud asja tühistatud osas menetluse jätkamiseks maakohtule, et tuvastada olukorras, kus varasesemeid ei ole füüsiliselt kohtuotsuse tegemise ajal olemas ja neid ei saa jagada, tuleb ikkagi tuvastada kuulumine ühisvarasse. Maakohus seda ettekirjutust ei järginud. Riigikohus on selgitanud, et kui on tegemist keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlemist (vt Riigikohtu 24.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Praegune vaidlus seda on. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on maakohtul etteheiteid hageja nõudele. Kui koerad olid ühisvara ja nende arvelt sai üks abikaasadest midagi oma lahusvarasse (kutsikad, nende eest raha jne), siis on võimalik, et kohaldub PKS § 34 lg 1. Pooltega tuleks seda kõike arutada ja lisaks peaks ilmselt ka välja selgitama, kas pooltel võis olla mingeid kokkuleppeid, miks jäid koerad nii pikka aega jagamata- nende kui eluolendite ajalisus oli ju pooltele teada. Vajadusel peab maakohus võimaldama ka pooltel esitada täiendavaid tõendeid. 3 14. Maakohtu lahend tuleb tühistada ka osas, milles kohus jättis seoses hagi läbi vaatamata jätmisega läbi vaatamata ka tasaarvestuse eesmärgil esitatud vastuhagi. Vastuhagi menetlemine jätkub koos põhihagi menetlemisega. 15. Kuivõrd

§ 173

lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada ka maakohtu määruse p 2 menetluskulude poolte kanda jätmise osas ja seega rahuldada ka kostja määruskaebus sõltumata määruskaebuse põhjendustest. 16. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebused ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Mati Maksing 4