← Eesti

1-20-4519/3

Obsah (7)§ 424§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 50

1-20-4519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4519 (20233000161) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistu

§ 424

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Mihhail Mihhalev isikukood 36006042222; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 09.02.202010.02.2020, s.o 2 päeva Kaitsja Aivar Kello (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 01.07.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Mihhail Mihhalev süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Tunnistada Mihhail Mihhalev süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista Mihhail Mihhalevile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2020 kuni 10.02.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks lugeda 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-20-4519 Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ärakandmata vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva täielikult täitmisele pööramata, kui Mihhail Mihhalev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. 01.07.2020.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 3 alusel võtta Mihhail Mihhalevilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Mihhail Mihhalevile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendiks olev elektrooniline andmekandja, s.o DVD+R plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Mihhail Mihhalevilt Eesti Vabariigi kasuks: - osa sundrahast 200 (kakssada) eurot; - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu summas 14 (neliteist) eurot; - kaitsja Aivar Kello poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel vabastada Mihhail Mihhalev osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes ülejäänud osa sundrahast summas 676 (kuussada seitsekümmend kuus) eurot talt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 1 alusel peab Mihhail Mihhalev tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 343 (kolmsada nelikümmend kolm) eurot ja 60 senti alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700027872 ning selgitus „Mihhail Mihhalev, 1-20-4519, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile, täitemenetluse seadustikus 2 1-20-4519 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
  3. M. Mihhalevi süüdistatakse selles, et ta 06.08.2019 kella 00.19 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Aovere-Kallaste-Omedu maantee
  4. kilomeetril juhtis sõiduautot Dodge Caravan, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 555T oli M. Mihhalevi ühes grammis veres alkoholisisaldus 1,72±0,06 mg/l. Seega oli alkoholisisaldus M. Mihhalevi ühes grammis veres vähemalt 1,66 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus M. Mihhalev liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani M. Mihhalev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M. Mihhalevi süüdistatakse ka selles, et ta 09.02.2020 kella 00.30 paiku xxx asuvas korteris, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, lõi oma xxx T M käega näkku, millega tekitas talle füüsilist valu. Sel moel pani M. Mihhalev toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas M. Mihhalevi, tema kaitsja A. Kello ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M. Mihhalevi süüdi tunnistamist

§ 424

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleb prokurör kohtus M. Mihhalevi süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel M.

Mihhalevile liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2020 kuni 10.02.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui M. Mihhalev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja jooksul kohustub M. Mihhalev järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2, 8 sätestatut.

§ 50lg 3 ja § 424 lg 3 alusel võtta M.

Mihhalevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (KrMS § 244²). Asitõendiks olev elektrooniline andmekandja, s.o DVD+R plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. M. Mihhalevilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o osa sundrahast 200 eurot, joobeseisundi tuvastamisega 3 1-20-4519 seotud kulu summas 14 eurot ning kaitsja Aivar Kello poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 129,60 eurot. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel vabastada M. Mihhalev osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes ülejäänud osa sundrahast summas 676 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel peab M. Mihhalev tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 343,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

  1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega ja on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulusid on võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Lisaks on kokkuleppes saavutatud kokkulepe ka asitõendite osas. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.