← Eesti

2-20-1026/9

Obsah (4)§ 101§ 100§ 102§ 105

2-20-1026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 13. mai 2020 Tsiviilasja number 2-20-1026 Tsiviilasi O. K. vs S. K. elatise nõud

§ 101lg 1).

2019.a oli elatise miinimummääraks 270 eurot. Alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot.

  1. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval J.-K. A. pangakontole nr EExxxselgitusega „elatis O. K.ile“. Menetluskulude jaotus 1 2-20-1026 Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik O. K. (seadusliku esindaja kaudu) esitas 21.01.2020 Harju Maakohtule hagi S. K.i vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 22.01.
  2. Kostja esitas 20.02.2020 vastuse hagile. Hageja esitas 26.02.2020 seisukoha kostja vastuse osas. Hageja nõue ja seisukohad Hagiavalduses hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise alates 01.12.2019 miinimumsummas, so summas mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hageja isa, ei ela hagejaga koos ning ei osale lapse kasvatamises. Hageja ülalpidamiskulud on 640 eurot kuus. Hageja kuludeks on: eluasemekulud 150 eurot, toidukulud 100 eurot, transpordikulud 150 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, kulud hügieenile 30 eurot, lasteaiatasu 75 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevadel osalemine, enda sünnipäeva pidamine, kord kuus kino, mängutoa, muuseumi või teatri külastus, huvialaring) 50 eurot. 26.02.2020 menetlusdokumendis jääb hageja oma nõude juurde ja leiab, et kostja vastuses esitatud väited ei vasta tõele. Kostja väide, et ta teenib miinimumpalka, ei kajastu tema pangaväljavõttes ja tõestab vaid seda, et kostja arveldab sularahas. Samuti kasutab ta ka teisi pangakontosid oma tehingute tegemiseks. Teades kostjat ja tema harjumusi ei ole hagejale usutav, et kostja töötab 7 päeva nädalas ja teenib selle eest miinimumpalka. Firma arvelt sularaha võtmist peaks olema lihtne tõestada firma pangaarvega, kui kostja väidab, et ta seda ei tee. Raplas Lepiku tänaval asuv korter võib olla kostja ema nimel, kuid tegelikult on see kostja oma. Kostja on seda välja rentinud ja saanud selle eest tulu, mis samuti ei kajastu pangaarvetes, kuna ka selle tehingud on olnud sularahas üldjuhul. Hageja selgitab transpordikulu kohta, et hageja elab pärast vanemate lahku kolimist Keilas ja hageja ema ei soovinud lastele veel rohkem kohanemist ja jättis nende kooli ja lasteaia vahetamata. Teades kui raske oli lapsel harjuda lasteaias käimisega ja ema käis nädalaid igapäevaselt kaasas, siis polnud mõeldav, et laps peaks selle uuesti läbi tegema, olles just harjunud lasteaiaga. Seega sõidab hageja koos emaga igapäevaselt Keilast Rahumäele ja tagasi 2 korda, lasteaeda. Kostja ei ole kinni pidanud oma kohustusest tasuda lasteaia arve, mille tõttu hoiatas lasteaed kirjaga, et laps jääb oma kohast ilma, kui arvet ei tasu. Tasumata oli 3 kuu arve ja lisaks uus kuu peale, kokku alla 300 euro, millest 100 eurot andis kostja ema ja ülejäänud raha alla 200 euro tasus hageja ema. Kostja väide, et ta peab ülal teist last, on vale, kuna lapse ema on registreerinud end üksikemana ja kasvatab last ise. Hageja ema elas kostjaga koos 3 aastat ja selle aja jooksul kohtus kostja teise lapsega paaril 2 2-20-1026 korral ja ei toeta teda nii nagu väidab. Hageja palub välja mõista miinimummääras elatise, käesoleval ajal 292 eurot kuus. Kostja vastus ja seisukohad Vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja teeb ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 200 eurot. Korter x (16m2) kuulub kostja emale ja ei ole kostja vara, kostjal on sissekirjutus ema korterisse xxx. Kostja teenib miinimumpalka, lisaks on töövõimetu. Kostja saab Haigekassalt töövõimetushüvitist. Töötukassa maksed ning töövõimetushüvitis teeb kokku alla 400 euro, mida kostja tõendab pangakonto väljavõttega. Kuna muud vara kostjal ei ole ning sissetulek on miinimum, on 200 eurot kuus igati kohane. Lapse ema saab endale lapsetoetused ja peretoetuse, mis on riiklikult määratud summa, mis toetab lapse kasvatamist. Kostja on seisukohal, et lapse emal on lapsetoetuse, peretoetuse ning lapse elatise (200 eurot) kõrvalt puudu jäänud raha kohustus ise kanda. Kostjal on ka teine ülalpeetav, 14-a poeg. Hageja emal on samuti teine laps ehk tegemist on mastaabisäästuga ja kulud on väiksemad kui ühe lapse ülalpidamise korral. Ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad vanemad. Seega, kui lahuselav vanem maksab lapse kohta elatist 292 eurot kuus, siis sellest tulenevalt on lapse igakuine ülalpidamine mõlema vanema poolt kokku 584 eurot. Kostja on seisukohal, et 540 eurot on 2-aastase lapse kohta ilmselgelt suurem summa, kui lapse tegelikud vajadused on ja vaidleb kõikidele kuludele vastu, mis hagiavalduses on välja toodud. On arusaamatu ja eluliselt ebausutav, et transpordi peale kulub 150 eurot kuus. Samuti ei ole usutav väidetav igakuine kulu söögi peale. Lapsetoetust makstakse 60 eurot lapse kohta kuus. Kostja on seisukohal, et elatis summas 292 on liiga suur summa ning ei vasta tegelikele lapse vajadustele ja kuludele. Kostja on välja toonud rida mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu tuleks mõista elatis välja alla miinimummäära ja mõistlik ning kostjale jõukohane elatis on 200 eurot kuus. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 2-20-1026 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kuna

§ 101

lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

§ 105

lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja et hageja emale makstakse lapsetoetust. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kinnistusraamatusse ja autoregistrisse, millest nähtub, et hageja emal on kolm sõiduautot ja ei ole kinnisvara. Äriregistri andmetel kuulub hageja emale X OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, samuti on hageja ema nimetatud osaühingu juhatuse liige. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja sissetulekuks oli esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt ajavahemikul 12.08.201919.02.2020 2396,38 eurot, millest Eesti Töötukassa toetus on 1437,77 eurot, töövõimetushüvitis 438,76 eurot ja sissemaksed eraisikutelt 519,85 eurot. Seega oli kostja pangakontolt nähtav 6 kuu sissetulek keskmiselt 399,40 eurot kuus. Haigekassa teabe kohaselt on töövõimetuslehe alusel tööandja ja haigekassa poolt inimesele makstava töövõimetushüvitise eesmärk osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu. Seega näitab töövõimetushüvitise maksmine ajutist, mitte alalist töövõimetust. Kostja vastuse kohaselt teenib kostja miinimumpalka, 4 2-20-1026 kuid pangakontolt palga laekumine ei nähtu, seega lisandub miinimumpalk kostja pangakontolt nähtuvale sissetulekule. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal ülalpidamiskohustus ühe alaealise lapse, so hageja suhtes. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse. Äriregistri andmetel kuulub kostjale X OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, samuti on kostja osaühingu juhatuse liige. Osaühingu 2019.majandusaasta aruandest nähtub, et 2019.majandusaastal (01.01-31.12) on tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasu 1600 eurot, so keskmiselt 133,33 eurot kuus. Sama majandusaasta aruande kohaselt töötab osaühingus 1 töölepingu alusel töötav isik, kelle palgakulu ilma sotsiaalmaksuta oli 2019.a 6413 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et ainuosaniku ja ainsa juhatuse liikmena on kostja tegev- ja kõrgem juhtkond, kellele on makstud arvestuslikult tasu keskmiselt 133,33 eurot kuus. Kohtule ei ole teada, kas kostja töötab temale kuuluvas osaühingus ka töölepingu alusel, mistõttu lähtub kohus kostja kinnitusest, et kostja teenib miinimumpalka. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostjal kinnisvara. Autoregistri andmetel ei ole kostjal sõiduautot. Kohus andis kostjale 05.03.2020 e-kirjaga tähtaja esitada kohtule tööandja tõend töötasu suuruse kohta, töövõimetuse alust ja aega tõendavad dokumendid, Eesti Töötukassast saadavate makse alust ja kestust tõendavad dokumendid ja teise ülalpeetava olemasolu tõendav dokumendi. Kostja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus loeb kostja keskmiseks arvestuslikuks sissetulekuks 2019.a vähemalt 912,05 eurot (ilma makseteta eraisikutelt) ja 998,69 eurot kuus (koos maksetega eraisikutelt), millest 238,72 eurot on toetus Töötukassast, 540 eurot on töötasu miinimumsummas, 133,33 eurot on tasu X OÜ-st ja 86,64 eurot on maksed eraisikutelt, mille maksmine või mitte maksmine on eraldi arvestatud. Tulenevalt kostja sissetulekust oli kostja ülalpidamisvõime 2019.a keskmiselt 304,02-332,90 eurot kuus (912,05:3; 998,69:3, 1 laps ja kostja). Kohus loeb kostja keskmiseks arvestuslikuks sissetulekuks 2020.a vähemalt 958,77 eurot kuus, millest 241,44 eurot on toetus töötukassast, 584 eurot on töötasu miinimumsummas ja 133,33 eurot on eeldatav tasu X OÜst, millele võivad lisanduda lähtudes 2019.a praktikast sissemaksed eraisikutelt. Tulenevalt kostja sissetulekust on kostja arvestuslik ülalpidamisvõime 2020.a keskmiselt 319,59 eurot kuus (958,77:3, 1 laps ja kostja). Ilma eeldatava tasuta X OÜ-st ja makseteta eraisikutelt oleks kostja keskmine sissetulek 2020.a 825,44 eurot kuus ja arvestuslik ülalpidamisvõime keskmiselt 275,15 eurot kuus (825,44:3). Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et kostja tegutseb ja juhatab oma äriühingut ning ei saa oma äriühingust jooksvalt tulu ja ei saa samal ajal ka elatise maksmiseks piisavat sissetulekut teenida. Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna lapse osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra ning et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär 5 2-20-1026 või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kostja ei ole tõendanud oma töövõime vähenemist ja ulatust, sh Eesti Töötukassast saadavate makse alust ja kestust. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse võrra. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.12.2019. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on hagejale elatist maksnud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt oli alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel pooltel menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.