Obsah (9)

§ 8§ 9§ 16§ 20§ 271§ 158§ 76§ 100§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-133808

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lg 1-2).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Hageja nõuab kostjalt leppetrahve seoses kostja sõiduki parkimisega 14.11.2016 ja 19.04.2017.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja peab võimalikuks, et nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud 2 tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hageja nõuab leppetrahve alates 2016 aastast, siis oleks kostja pidanud hagejale tasuma väidetavast lepingurikkumisest tulenevad trahvid hiljemalt 31.12.2016 ning tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab 2016 aasta lõppemisest, mil nõue on muutunud sissenõutavaks. TsÜS § 135 lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõuete aegumistähtaeg 2016 parkimistrahvide sissenõudmiseks algas 2016 aasta lõppemisest, siis sellest ajast, s.o. järgmisest päevast 01.01.2017 hakkas kulgema hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine kostja vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega arvutades tulnuks hagejal kahju hüvitamise nõue kostja vastu esitada hiljemalt 31.12.2019 kell 24.

1. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p-i 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.11.
2. Seega peatus nõuete aegumine 14.11.2019, mistõttu hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Pooled vaidlevad, kas kostja sõidukiga sisenedes väidetavalt hageja hallatavatesse parklatesse on pooled sõlminud parkimiseks lepingud konkreetsetel päevadel, mille kohaselt võiks arvata, et sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping kokku lepitud tingimustel. Hageja esitatud fotodega on veenvalt põhistatud, et kostjale kuuluv sõiduk on olnud pargitud 14.11.2016 xxx parklas 14.11.2016 kell 20:27:55 (dtl 24) ja 19.04.2017 kell 14:48:48 xxx parklas (dtl 22). Hageja on küll esitanud tõenditena fotod, et kostjale kuuluv sõiduk parkis vaidlusalastele aladele, kuid esitatud fotodelt ei nähtu, et tegemist oleks tasuliste parkimisaladega ning, et nimetatud aladel olid olemas vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimislepingu tingimused (tasuta parkimiseks oleks vajalik parkimiskell või invaliidi kohale parkides vastava parkimiskaardi olemasolu). Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalaste alade puhul oli tegemist tasuliste parkimisaladega, kus paiknesid vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning oli selget lepingu sõlmimise tahet väljendav infotahvel, mis oli lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalastele aladele sisenedes, kus on tuvastatud kostja sõiduki parkimine, oleks kostja sõlminud hagejaga lepingud või teinud seda vaid hagejale teada olevatel parkimistingimustel, mida ta oleks nagu väidetavalt rikkunud, mistõttu oleks nagu hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid kokku 3 leppinud parkimislepingutes, mille rikkumise korral oleks kostjal tulnud hagejale tasuda leppetrahvi.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud parkimislepingu, sh kokku leppinud parkimistrahvi tasumises lepingu rikkumise korral, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude summas 30 euro hüvitamist

§ 1132

lg 2 p 1 alusel.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks parkimislepinguid sõlmitud, siis ei ole tõendatud, et hagejal on õigus nõuda seoses parkimistrahvide sissenõudmisega tehtud kulutusi. Lähtuvalt eeltoodust kohus ei tuvastanud poolte vahel lepingu sõlmimist ja, et poolte vahel oleks lepingust tekkinud võlasuhe, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimislepingud vaidlusalastel aladel, ei võta kohus seisukohta selles osas, kas kostja rikkus parkimistingimusi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 4