Obsah (5)

§ 43§ 240§ 152§ 155§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-239 Määruse kuupäev 21.02.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevarali

) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtule saabus 07.02.2020 Jaak Reinomäe kaebus, milles ta palub mõista Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) välja hüvitis mittevaralise kahju eest seoses sellega, et tal ei olnud võimalik tutvuda Rakvere arestimajas viibimise ajal interneti vahendusel õigusaktide ja kohtulahenditega. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-18-175 kohtule nõude PPA-lt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses sellega, et tal ei võimaldatud ajavahemikel 06.09.2017–13.09.2017 ja 04.10.2017–07.02.2018 Rakvere arestimajas interneti vahendusel tutvuda õigusaktide ja kohtulahenditega. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2018 otsusega tema kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus tagastas 19.02.2019 tema apellatsioonkaebuse. Interneti kaudu õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumise mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamist on kohtult taotlenud ka teine isik haldusasjas nr 3-19-
2. Nimetatud haldusasjas tunnistas Riigikohus 18.12.2019 otsusega nr 5-19-41 siseministri määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 31 lg 3 lauseosa „kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused“ põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja esitatud kaebusega seoses on ilmnenud asjaolud selle kohta, et Rakvere arestimaja siiski rikkus tema õigusi ja 3-20-239 tekitas talle sellega mittevaralist kahju. Kaebaja õiguste kaitse jäi Rakvere arestimajas viibimise ajal puudulikuks, kuna tal puudus võimalus kasutada internetti. Selline õiguste rikkumine süvendas kaebaja vaimse tervise olukorda ning kaebajale tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks määrata rahaline hüvitis õiglases ulatuses kohtu äranägemisel. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
3. Tartu Halduskohus selgitas 11.02.2020 kirjas kaebajale, et kuna kaebus on esitatud samadel faktilistel asjaoludel ja sama nõudega kui kaebus, mille ta oli esitanud haldusasjas nr 3-18-175, on tegemist korduva kaebusega

§ 43lg 1 p 1 tähenduses.

Samuti selgitas kohus, et kaebaja pöördumist on võimalik tõlgendada ka teistmisavaldusena ehk avaldusena haldusasjas nr 3-18-175 jõustunud kohtulahendite teistmiseks

§ 240lg 2 p-s 7 sätestatud alusel.

Kohus palus kaebajal kinnitada, kas ta soovib jätkuvalt tema pöördumise menetlemist kaebusena, selle käsitamist teistmisavaldusena või kaebusest loobuda. 3. Kaebaja märkis kohtule 21.02.2020 saabunud avalduses, et soovib tema 07.02.2020 pöördumise käsitamist kaebusena. Samuti taotleb kaebaja riigi õigusabi, et saada asjas õiguslikku informatsiooni. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas esitada asjas teistmisavaldust, kui ta pole esitanud kassatsioonkaebust. Kaebaja sõnul on asjas ilmnenud uued faktilised asjaolud, kuna Tallinna Halduskohtu ja Riigikohtu 18.12.2019 lahend on tehtud hiljem. KOHTU SEISUKOHT I 4.

§ 43

lg-s 1 sätestatu kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus (p 1), selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (p 2) või varasem kaebus on kohtu menetluses (p 3).

§ 152

lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui

§ 152

lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

5. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 1 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata.

1. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse PPA vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et tal ei olnud võimalik tutvuda ajavahemikel 06.09.2017–13.09.2017 ja 04.10.2017–07.02.2018 Rakvere arestimajas interneti vahendusel õigusaktide ja kohtulahenditega, juba haldusasjas nr 3-18-
2. Tartu Halduskohus jättis selles asjas 19.12.2018 otsusega tema kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus tagastas 19.02.2019 tema apellatsioonkaebuse. Need lahendid on jõustunud. Jõustunud kohtuotsuste ja -määruste uuesti läbi vaatamiseks põhjusel, et asjas ilmnevad uued asjaolud, on ette nähtud teistmismenetlus (

22. ptk). Ka käesolevas asjas esitatud kaebuses toodud asjaolude näol on tegemist uute asjaoludega, mis annavad aluse haldusasjas nr 3-18-175 jõustunud kohtulahendite teistmise avalduse esitamiseks Riigikohtule (

§ 240

lg 2 p 7), mitte aga uutel faktilistel asjaoludel kaebuse esitamiseks halduskohtule. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on vastava teistmisavalduse haldusasjas nr 3-18-175 Riigikohtule ka esitanud. 7. Eeltoodust tulenevalt on tegemist korduva kaebusega, mistõttu tuleb haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 1 alusel lõpetada.

8. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed ehk halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebuse esitamine ei ole lubatud (

§ 155lg 6).

1. Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust. 2 3-20-239 II
2. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi, et saada asjas õiguslikku informatsiooni. 11.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti.

1. Kaebaja on esitanud 02.02.2020 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (haldusasi nr 3-20-211), milles palus talle riigi õigusabi määramist õigusnõustamiseks, et kaitsta uuesti kohtus enda õigusi lähtuvalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.12.2019 otsusest nr 5-19-
2. Halduskohus tõlgendas 05.02.2020 määruses seda taotlust selliselt, et kaebaja soovis riigi õigusabi, sh õigusnõustamist, tema esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5) või teistmismenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 71). Halduskohus jättis sama määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata ning selgitas Riigikohtule teistmisavalduse esitamise korda.
3. Seega on kaebaja juba varem esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse samadel asjaoludel ja samal alusel ning käesolevas asjas esitatud taotlus tuleb jätta

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3